Aurora:

Enne iga näituse avamist, siis kui kõik on tegelikult valmis ning midagi muuta või teisiti teha ei saa, tabavad mind mõned paanikahood. Näiteks hilisõhtul , väga väsinuna , hakkan kahtlema. Kõiges. Kas see oli ikka hea idee? Algusest peale. Kas sel näitusel on ikka mõtet?
Absoluutselt iga kord, absoluutselt iga näitusega elan üle mõned väga vastikud hetked.
Ja alati läheb see üle. Ebakindlus asendub hingerahuga. Aitab näiteks, kui jalutada läbi linna olulisemate galeriide ja võrdlusmaterjali nägemine toob südamesse rahu.
Seni on see nii läinud. Loodan, et ka edaspidi.