Teisipäev, mai 29, 2007

Igapäevatraumad

Aurora:

Nägin mainstream-naisteajakirja viimast numbrit. Sees minu arvamuslugu. Ja juures mitte see pilt , mida olin soovitanud ja mille numbri üles kirjutanud. Pilt, millel ma näen välja nagu popstaar. Mille tegi T. Oo ei. Nad valisin samast seeriast ühe teise, kus, nagu ütles A., kes õigustas naisteajakirja, ma näen välja nagu "mõtlev naine" ja mitte "ärplev teismeline". Mina eelistaks iga hetk viimast. Ma õigupoolest selle arvamusloo sellepärast kirjutasingi, et saada ajakirja See Pilt. Aga nemad arvavad nähtavasti teisiti.
H. , kellele rääkisin kuidas käivad koosolekud sealsamas ajakirjas, arvas, et peaksin sellistest asjadest enda jaoks kirjutama. Aga mitte siia. Sellega on muidugi nii. Ja naa.
Mulle tundub, nagu läheksid viimasel ajal pisiasjad südamesse. Seda tekitavaks taustaks on arvatavasti natuke ebakindel periood, vähe raha ( ja seegi, mis on, võlgu) ja kohati hirm tuleviku ees.
K.-d otsiti jälle taga. Katteta lubadused ja tegematajäetud töö, taas kord. Kuna teda tõesti taga otsiti, helistasin ühisele tuttavale, tütarlapsele, kellelt kuulsin, et ta viimasel ajal hoiabki inimestest eemale, telefoni väljas ja on ka tütarlapsele endale raha võlgu. Paralleelne suhtlemine ühiste tuttavatega toob tavaliselt üht-teist välja . Minu soovitatud tehnikageenius. Great.

Paanika

Aurora:

Ikka veel Kuressaares, 30-kraadises kuumuses. Inimene, kes lubas kindlasti assistendiks tulla ja mitte mingil juhul alt vedada, saadab sõnumi: ta ikkagi ei tule. Isiklikel ja eetilistel põhjustel. Pole kahtlasemat asja kui eetika. Võib-olla-asendaja nr 1 ei võta toru. Nr 2 võtab päeva mõtlemisaega -- ta kas saab töölt ära või siis mitte. Iseasi, et ta on juba korra, kunagi, näidanud üles äärmist ebausaldusväärsust. Nr 3 on selleks ajaks kavandanud romantilise minipuhkuse koos oma uue tüdruksõbraga -- ta tõesti ei saa seda ära jätta, sest korra juba lükkas edasi. Aga muidu oleks ta rõõmuga nõus ja miks ma varem ei helistanud. Nr 1 ei võta ikka toru. Nagu ka nr 5 (väga kahtlane variant). Olen sunnitud välja mõtlema plaani B, olles enne seda helistanud A-le ja X-le, kurtes oma kohutavat ebaõnne ja kirudes maapõhja nr 0 (algne lubaja, see, kes ära ütles) , nr 1, 2, 3, 4 ja halades, et see pole elu, vaid kurat teab mis. Seda võib soovi korral kuulda kogu Kuressaare- Tallinna buss. X ütleb, et tema arust on mul väga põnev elu, erinevalt temast, naerab enamuse ajast ja ütleb lõpuks üliviisakalt: "Aitäh, et helistasid, hoian sulle pöialt." See kõlab peaaegu et siiralt. Aga, nagu öeldud, mõtlen välja plaani B. Olles enne püüdnud kätte saada asendusvarianti nr 5, kes, ime küll, helistab tagasi. Paraku on sel hetkel buss mingis Läänemaa punktis leviaugus. Ja hetkel meeldib plaan B mulle väga.
Tegelikult oli mul irratsionaalne hirm, et nr 0 veab alt, see tundus lihtsalt liiga hea ja nr 0 liiga vastutulelik, et olla päriselt tõsi. Ma nägin isegi selleteemalisi ängistavaid painajaid. Noh, ja kõige hullem oleks olnud seda veel hiljem teada saada, eks ole.
Ja praami tualettruumis on väike prügikast kasutatud süstalde ja zhilettide jaoks, rootsikeelse kirjaga: RISKAVFJÄLL või midagi taolist.

Pühapäev, mai 27, 2007

Kuressaare

Aurora:

Route Tallinn-Pärnu-Kuressaare-Tallinn.
Meri hotelli ees on Tauno Kangro skulptuur "Suur Tõll ja Piret said suure kalasaagi". Selle väikest koopiat on võimalik osta 6900 kr eest. Ütleks nii: sama suhe, mis TK-l on "päris" skulptuuriga (vt näiteks: Tundmatu Sõdur) on sellisel asjal nagu "relaksatsioonikamber" video -ja ruuminstallatsiooniga. Üks on üdini kitshilik, rahvapärastatud variant teisest.
Ja Georg Ots Spa on parem kui Meri.

Laupäev, mai 26, 2007

Üksnull

Aurora:

Ma ei saanud presidendi preemiat. Selle sai. Mingi. Baleriin.
Tunnen end äärmiselt ebapopulaarsena. Vastik baleriin. Tühikargaja.

Neljapäev, mai 24, 2007

Kolmas silm

Niina:

25. mail kell 18.00 avatakse Pärnus Ville Karel Ghetto Space’is rühmituse Pink Punk postuumne näitus „Kolmas silm”.

„Kolmas silm” on projekt, mida Pink Punk alustas 2007. aasta alguses, vaid paar kuud enne oma surma 20. märtsil 2007. „Kolmanda silma” projekt algas Pärnus Big Performance’il publikuaktsiooniga, jätkus aga fotoseeriana järgnevate kuude jooksul Tallinnas, Tartus, Pariisis...
Kui igaühel avaneks kolmas silm, oleks uus ja parem maailm, tuhandeaastane rahuriik, maine paradiis momentaalselt kohal. Rahu Maa peal. Nende inimestega, kes meile praegu tänaval vastu jalutavad, me selle uue maailma moodustaksimegi. Selleni on tegelikult väga väike ja realistlik samm. Kõike saab muuta mõtlemise muutmisega, kirgastumiseni välja. Ja see relv on meist igaühel, hoolimata sotsiaalsest kuuluvusest.

Pink Punki näituse „Kolmas silm” viivad ellu kadunukesele lähedalseisvad isikud.

Sandra Jõgeva
Kristin Kalamees
Aino Sepp
Kaarel Sammet


Kolmapäev, mai 23, 2007

Märkmed 3

Aurora:

Lugesin galeriis peaaegu läbi raamatu "Collecting Contemporary" (impulss-ost, reklaamlause: "Most controversary art book of the year 2006!"), mis tekitas kerget masendust.Viimase olemuse võib kokku võtta järgmisse tsitaati, juhuslikult Paris Hiltoni sooloalbumi pealkirja: "Who am I? What have I done? What am I famous for?". Mida omakorda leevendas 5 min enne kella seitset saabunud vene paarike, kes vaatas väljapanekut peaaegu pool tundi ja lõpuks ütles mees: "Spasibo!/vaba tõlge: see näitus on selline, nagu kunst peab olema. /Epiteedid, eeldatavalt positiivsed, millest kõigist ei saanud aru. Kas "smelo" tähendab julge?"

Märkmed 2

Aurora:

Lindistus on imeilus. Tasus käiku ära kahtlemata. A, kelle kaudu tehnikat sain, tutvustas oma nägemust sellest, mis oli minule osaks saanud vaimse frontaalrünnaku taga. Tema on muidugi väga new-age meets christianity meets something else- maailmavaatega, aga samas kõlas kõik võluvalt loogiliselt ja psühholoogiliselt põhjendatult. Umbes nagu füüsika algkursus. Mina ka ei tea. Mis on kõige taga.
Üks oluline kohtumine. Üks oluline telefonikõne. Seoses ühe järgmise Tähtsa Asjaga.
Koosolek mainstream-naisteajakirjas. Nad tahavad jätkuvalt oma kindlapiirilisi zhanrilugusid, keeldudes näiteks minu ettepanekust teha reportaazh V. biennaali avamisest. Kuhu olen akrediteeritud ajakirjanik, mis peaks tähendama priipääset avamistele, pressikonverentsidele jne , lisaks võin vabalt keskenduda "pealiskaudsematele" asjadele, nagu teeks kahtlemata Briti Vogue -- kostüümid, peod (kui neid on, vist on) jne, aga ajakirja peatoimetaja arvas, et keskmist Eesti Naist see ei huvita. Tuli teine toimetaja, kes arvas, et äkki ikka peaks seda võimalust (mina, nende kaasautor sellises kohas) ära kasutada, et kohe tuleb turule uus ajakiri MC ja nemad küll pühendavad sellistele asjadele leheruumi, aga peatoimetaja jäi vankumatuks. Tal on taju, mis meeldib Keskmisele Inimesele. Mina, mul on kahtlus, selliste loomadega eriti kokku ei puutu. Mitte halvas mõttes. Võib-olla siis, kui neid piitsutasin -- ametnikud, firmaomanikud, ärimehed, õppejõud, ehitajad. Tundusid igati OK, suhteliselt avatud ja mitte kitsa silmaringiga ja ma kahtlen, kas neid tasub niimoodi alahinnata. Või oli asi selles, et neil oli Fetish, mis neid ülejäänud ühiskonna suhtes marginaliseeris ja pani asju natuke laiemalt nägema. Sellised asjad (deviantne seksuaalne orientatsioon, krooniline haigus, silmatorkav iluviga, raske lapsepõlv, mingi sotsiaalne crash....) kipuvad olema kirgastava toimega.
Ja A on Prantsusmaalt tagasi. Tõi mulle kosmeetikat ja oli pikkadest õhtusöökidest väsinud.

Laupäev, mai 19, 2007

Märkmed 1

Aurora:

Neljapäev -reede. Tartu-Antsla-Navi küla -Võru-Tallinn.
Mulle langeb osaks frontaalrünnak, aga ma saan selle, mille järele läksin. Vist, sest lindistust pole julgenud veel üle kontrollida. Ja nüüd hoian imetegijatest ja sügavalt selles veendunud inimestest , et nad teavad Tõde ja ülejäänud eksivad, tõepoolest mõnda aega eemale. Umbes ja mälu järgi tsiteerides Pelevinit -- seda ütles mingisugune mütoloogiline olend "Generatsioon P" peategelasele, kes oli kanget LSD-d võtnud ja halvale tripile sattunud : "Mida sa ise otsid siit? Sa oled inimene ja inimene olemine seda tähendabki, et sa oled teispoolsusest eraldatud." Jumala õige. Kui inimene usub, et tal on otseühendus Loojaga ja seda koguaeg, siis usun mina, et selle usuga on aegajalt võimalik jalutuid kõndima panna (nagu A.K. Antslast väitis end teinud olevat), paraku ei suuda üks väeti inimene seda koormat kanda. Ma ei ole tehnikas tugev, aga see on vist sama nagu tööstusvoolu lasta sisse millessegi, mis ei suuda seda vastu võtta. Korgid lähevad läbi. Ja ühte asja ma tehnikast tean, nimelt seda , et see veab igal võimalusel alt. Samamoodi ma usun, et inimene , kes usub, et on Jumalale suunatud vastuvõtja, ei suuda signaale koguaeg vastu võtta, eraldada ja õigetele inimestele edastada. Ta on pisike krapp, noh! Kas ja kust need signaalid tulevad, on muidugi iseasi. Ja uhkus on vist surmapatt, aga sellest see tegelane küll vaba ei olnud. Ta rääkis koguaeg, mida kõike ta teeb kaaskodanike heaks: võtab külaelanikke peale, samuti hääletajaid, annab öömaja jne, mida väidetavalt teised ei tee.Ja küsis, kes ma arvan, istus Jeesuse paremal käel nende koguduse pastori nägemuses. Pakkusin Juudast. Trikiga küsimus. Ei olnud. Hoopis A.K.sealtsamast Antslast oma naisega , kellega on tal seitse last.
Kokkuvõttes nägin sügavalt alternatiivset eluviisi ja ideoloogiat. Nägin evangelisti, kes on sellest meie ülejäänud (kapitalistlikust) süsteemist vaba, kelle töö ongi hingede päästmine ja kelle juurde tulevad asjad ja äraelamiseks vajalik iseenesest. Teiste koguduseliikmete käest, "päästetute " käest. Kellel on ühiskonnaklasse ületav tutvusringkond (ta uhkeldas sellega: "Mul on Siiri Oviiri kodune number!", " Ma tunnen Tõnis Mägit, ta oli "Elu Sõna koguduses.") ja kes on kõige eelpoolmainitu läbi sootsiumile, tsiteerides hiljutist pressiteadet, paraja nätaka vastu vahtimist andnud.
Edasi. Tartu bussist jäin maha, Võru bussile jõudsin, teadmata, kuidas sealt edasi saab ja Navi külas tulin maha. Läksin sõna otseses mõttes oma isatallu (Trei talu), kus ma pole käinud üle 20 aasta, tänu mu isa ja tema noorema venna pärandustülist alguse saanud vaenule. Mis, tõsi küll, lõppes umbes-täpselt kaks aastat tagasi, kui onul avastati viimases staadiumis kopsuvähk ja ta mu isaga lõpuks kontakti võttis. Onu on siiamaani elus ja oleks mulle heal meelel Trei talus öömaja andnud , paraku arvas ta, et hommikul sealt 5 km varase bussi peale Võrru minna on natuke tülikam kui kohe samal õhtul. Öömaja pakkus hoopis onutütar Võrus.
Niisiis jõudsin ilusti Tallinna, et anda loeng kaasaegsest kunstist (post-Toomik-Semper-Raidpere, mida tutvustati eelmises loengus). Mul on natuke segased tunded sellega seoses, arvestades küsimust : "Aga mis mõte sellel on ? Endal on küll hea teha, aga...." pärast Cnopt`i video nägemist (see "promo-video", mis algab Michael Jacksoniga). Õnneks (?) ütles keegi noormees ka, et tema arust oli Toomiku viimane näitus mõttetu. Tulevased lavastajad olid enamuse ajast vait, natuke küsisid ja korra lahkus üks tüdruk saalist (Rubensid).
Käisin tasuta vaatamas ka väga halba filmi Klimtist, mille tüütust leevendas mõnevõrra see, et viimasel hetkel purjetas sisse V. , neoonoranzhi paruka, samavärvi laugude ja kuldselt sätendavate huultega ("Mul on viimasel ajal tunne, et olen joonisfilmitegelane. Merineitsi!"), kes vatras lakkamatult ja põhjustas ülejäänud publiku pahameelt ("Tshhhh! Tshhhh!").
Ise kandsin loengut pidades "Urve Palo mantlit", lootes, et ka tulevased lavastajad on eilset Ekspressi lugenud ja veenduvad mantlit nähes, et ma olen edukas.

Neljapäev, mai 17, 2007

Õnnelikult

Niina:

Plaadid fotodega on õnnelikult minu käes, mina olen õnnelikult jälle arvuti juures neid töötlemas, K-Arvutisalong teeb pildid õnnelikult umbes 5 päevaga valmis. Ehk saame nad õnnelikult õigeks ajaks kätte.

Tartu Vaim

Aurora:
Olen Tartus ning tunni aja pärast läheb buss kohta nimega Kobela, kus mind ootab inimene haruldase, teda ühiskonna silmis marginaliseeriva oskusega ning seitsme lapsega.
Eile oli E.A. avamine, mille käigus ning aftekal kohtasin järgmisi Tartu Vaimu esindajaid, nimetades vaid silmatorkavamaid neist (aga eriti palju neid polnudki):
1. parm-luuletaja
2. siin, st Tartus edukas teise põlvkonna maalikunstnik (näitlik mõtteavaldus: " Ma joon teist päeva. Ma ei tea sust mitte midagi, aga praegu tajun ma su hinge.")
3. kergelt kibestunud kolmekümnendates maalikunstnik, kelle viimane väljapanek on tema publiku ootuseid petnud, kes teeb müügiks maale, mis on äravahetamiseni sarnased eesti esi-kitshimaalijaga ning kes seetõttu norib õhtu otsa vaikselt, malbelt ja järjepidevalt tüli.
4. K. , keda ei kohta, aga kelle kohalolu, õigemini selle puudumine, on tajutav siiamaani : kelle käes on plaat meie fotodega ning kes lülitas telefoni pärast Niina sõnumi kättesaamist kohe uuesti välja ?!?
Võib-olla on siinses joogivees midagi, mis mõjub laastavalt aju nendele piirkondadele , mis vastutavad järgmiste isikuomaduste eest: vastutustunne, ajataju....

Mul on olemas eesti valitsuse kõige elegantsem mantel. Selle analoog on seljas uuel rahvastikuministril, kellest on teinud reportaazhi Ekspressi pede-ajakirjanik, kes minust tegi palju vähem pugejaliku, ütleksin, et suisa laimava portreeloo ja kes, ma loodan väga, saab AIDS-i. Selle Eestis levinud, haruldase tüvega.

Laupäev, mai 12, 2007

Best thing I ever had

Aurora:
Küsimus:
Mis on kõige destruktiivsem asi, mis võib ühes ateljees lahti olla (kui mitte arvestada tulekahjut ja üleuputust)?
Vastus: kõrbehiir kaasasündinud instinktiga; tappev hakkemasin.
Küsimus: kes läheb ühte viiest eluspüügilõksudest?
Vastus: eelpoolmainitu!
Küsimus: kuhu läheb kogu raha?
Vastus: eelpoolmainitud lõksudesse!
Küsimus: kas ma mäletan kõike eilsest näituseavamise aftekast?
Vastus: Ei! Eriti mitte, et kogu seltskond minu tõttu Woodstockist välja visati: kõrvallaua jobud olevat kommenteerinud Liivi rindu, mille peale mina olevat püsti tõusnud ja neile klaasi õlut näkku visanud; null mälestust.
Küsimus: kas kõik läks hästi(mõeldud pole ainult eileõhtuseid sündmuseid, vaid midagi funfamentaalsemat, mille kulminatsiooni osa on pigem nii eilne kui veel üks-koma-teist?
Vastus: JAH!
Küsimus: kas tänane tööpäev galeriis möödus koos T.-ga veini juues ja kunstist rääkides?
Vastus: tõepoolest.
Küsimus: kas kõik on seni läinud suhteliselt hästi (kui mitte arvestada eilset bürokraatiat välisministeeriumis)?
Vastus: Jah! Jumal tänatud!

Kolmapäev, mai 09, 2007

Uus näitus NG Kunstikonteineris

Aurora:


Oled oodatud!
Reedel 11. mail kell 19.00 avatakse Kultuuritehases Polymer (Ülase 16/Madara 22, Tallinn) NONGRATA KUNSTIKONTEINER ´is näitus

„Uus laine. 21. sajandi eesti kunst“ II valik – PERFORMANCE JA TEGEVUSKUNST

Avamisel Punkansambel “KURJAM” kontsert ja üllatusesinejad.

Näitusel osalevad Ville-Karel Viirelaid, Remo Randver, Toomas Kuusing, Marianne Männi, Billeneeve, Tuuliki Avango, Katri Kainulainen, Rodrig Kokla, Andrus Joonas, Tanel Saar, Rubens, Non Grata, Avangard, FLÜ, Cnopt, Siram, Margus Tamm, Sandra Jõgeva, Taje Tross, Meeland Sepp, Erik Alalooga, Olle Meyer, Kaarel Kütas jt.

Näituse kujundaja Tanel Saar

Alternative Point of View.


NONGRATA KUNSTIKONTEINER – see on 100m2 ateljeepinda Academia Non Grata Tallinna filiaali ja 150 m2 galeriipinda uue sõltumatu alternatiivgalerii käsutuses.

Kunstikonteiner NG ilmutab alternatiivseid vaatepunkte ühiskonnas ja artworldis domineerivatele trendidele ja annab loojate käsutusse eksperimentaalse aegruumi konteineri nii materiaalsel kui ideelisel tasandil.

www.nongrata.ee


NG ART CONTAINER
Academia Non Grata Tallinna filiaal
Galeriiajad K-P 14-19
Muul ajal kokkuleppel.
Kontakt:
Tanel Saar 55941211
Remo Randver 51937003
Sandra Jõgeva 5543961

Laupäev, mai 05, 2007

Rahvameditsiinist

Aurora:
Üks valvekord galeriis (üks külastaja -- pereisa koos naise ja lapsega , kes käis ruume enne oma 40ndat juubelit üle vaatamas: "Kas galeriis ei või pidu korraldada?" ---"EI!!!" --- "Aga kas need bändiproovid on siin koguaeg? Eks ma siis keeran volüümi põhja ja homme kell kuus tulevad mu sõbrad näitust vaatama")
ja kolm artiklit hiljem.
Olen ma teada saanud, et väga loll on kasutada ahju pealt võetud kuumi kivisid kerge külmetuse ehk siis natuke valutava kurgu raviks. Kui pärast ilma sallita koju minna , on hääl totaalselt ära ja veel täna väga vilets enesetunne.Palavik. Mis ei ole hea. Arvestades Kuressaarde sõitu esmaspäeval. Kuumaprotseduure ei tohi kombineerida lisakülmetamisega.
Ja lugematu arv telefonikõnesid hiljem.Neiu X-lt. Need algavad eufooriaga : "Ma sain skulptuuri sisse! J. ise kutsus , ta teeb traditsiioonilise osakonna ja eksperimentaalse! Ja mina olen eksperimentaalses!" , lähevad edasi tõusvas, siis langevas joobes : " MM (tuntud parm-ajakirjanik ja luuletaja) ema viskas mu välja! Ja MM tegi V-le abielupaneku!", jätkuvad veelgi madalamal : "Ma helistasin õppejõule eile öösel kell 2 ja ütlesin talle, et elämä on laiffii.... ja et hindamine on läbi!", isegi veel madalamal : "Ma ei jõudnud hindamisele, mulle öeldi, et parem ongi , kui ma kohale ei tule, jätab parema mulje....Ja mulle anti teine võimalus, aga ma ei mäleta seda, ma olin nii purjus!" , et lõppeda tõdemusega: "Peab sellest tsüklist välja saama."
Viin ja surmatõbi.

Kolmapäev, mai 02, 2007

Aurora:

Õigupoolest peaksin ma olema kinni lukustatud , kuni ma olen mainstream-ajakirjale kaks lubatud pikemat suhtelugu (!) ära kirjutanud. Tüütu on ja ma ei leia v inimesi , kes oleksid nõus kommenteerima järgmisi teemasid:
1. vastutus suhetes mööduvatel, st muutuvatel aegadel (3 tk)
2. naised või mehed, kes ei tahagi lapsi (min 3, üks olemas, tunnustatud skulptor ja väga hea välimusega naine, vanus 65 +), soovitavalt eri vanuseklassides.
Samas --aktiva poole pealt , juba olen kirjutanud valmis artikli Marju Mutsust hobuseajakirjale (!!!).
Ja EKL esitas mu riiklikule , presidendi poolt välja antavale noore kultuuritegelase preemiale. Au ja kuulsus, isegi kui oled ainult nominant. No igatahes kleit oleks mul olemas. Gaala jaoks. Muudes võiduks vajalikes atribuutides pole nii kindel.

Teisipäev, mai 01, 2007

Rahvussuhted

Aurora:

55-aastane vene mees tegi täna välja. Ta lausa nõudis seda. Et ma ei arvaks, et kõik venelased on SELLISED. Ja tema vastik russkii muzhik. Korrutas, kui shokis ta toimunust on ja et SEDA poleks pidanud juhtuma. Et vsjo eto politika ja lihtsate inimeste elu läheb raskemaks, gaas kallimaks ja nii edasi. Et tema just tuli puhkuselt , oli kaks nädalat kalal ja ei teadnud midagi, jõudis linna, nägi lõhutud poode ja kuulis kõigest. Miks ei või inimesed ometi sõbralikult elada? Ise ta oli Afganistanis sõdinud, tõsi küll. Ta rääkis veel, et see kõik on Moskva töö, aga kogu ülejäänud maailm tahab Venemaad põlvili suruda. Et las elavad seal külades, eta metshta Ameriki i Evropõ. Ja et mina olen ilus.

Vestlus (Tallinn)

Aurora:

--- (Vene keeles) Tüdrukud, kas te tahate osta tampoone poole hinnaga? Ja mul on botinki. Kõik koos on 70 kr.
Ütleja on ca 20-25 aastane tütarlaps, kelle vasaku silma all on suur sinikas. Ta joonistab näpuga numbrid lauale.
--- Semdesjatj kron.
--- (Vene keeles) Ei, aitäh. Edu edaspidiseks.
---Ma tahaks endale meest, kes peksab...
--- Ma tahaks endale Pinocchio persega meest! XX-l on just Pinocchio perse! Me YY-ga vaatasime bussipeatuses, jalad on just nagu tokid....
--- Vabandust, kui te ka karjute siin, siis pange vähemalt oma raadio kinni. Ma teen siin tellimusi, see segab.
--- Pööbel mässab!