Neljapäev, mai 17, 2007

Tartu Vaim

Aurora:
Olen Tartus ning tunni aja pärast läheb buss kohta nimega Kobela, kus mind ootab inimene haruldase, teda ühiskonna silmis marginaliseeriva oskusega ning seitsme lapsega.
Eile oli E.A. avamine, mille käigus ning aftekal kohtasin järgmisi Tartu Vaimu esindajaid, nimetades vaid silmatorkavamaid neist (aga eriti palju neid polnudki):
1. parm-luuletaja
2. siin, st Tartus edukas teise põlvkonna maalikunstnik (näitlik mõtteavaldus: " Ma joon teist päeva. Ma ei tea sust mitte midagi, aga praegu tajun ma su hinge.")
3. kergelt kibestunud kolmekümnendates maalikunstnik, kelle viimane väljapanek on tema publiku ootuseid petnud, kes teeb müügiks maale, mis on äravahetamiseni sarnased eesti esi-kitshimaalijaga ning kes seetõttu norib õhtu otsa vaikselt, malbelt ja järjepidevalt tüli.
4. K. , keda ei kohta, aga kelle kohalolu, õigemini selle puudumine, on tajutav siiamaani : kelle käes on plaat meie fotodega ning kes lülitas telefoni pärast Niina sõnumi kättesaamist kohe uuesti välja ?!?
Võib-olla on siinses joogivees midagi, mis mõjub laastavalt aju nendele piirkondadele , mis vastutavad järgmiste isikuomaduste eest: vastutustunne, ajataju....

Mul on olemas eesti valitsuse kõige elegantsem mantel. Selle analoog on seljas uuel rahvastikuministril, kellest on teinud reportaazhi Ekspressi pede-ajakirjanik, kes minust tegi palju vähem pugejaliku, ütleksin, et suisa laimava portreeloo ja kes, ma loodan väga, saab AIDS-i. Selle Eestis levinud, haruldase tüvega.

3 kommentaari:

Maris Palgi ütles ...

Nr 3 kohta oli sul, Sandra, küll ebaõiglane kommentaar.
Ja üldse, ole maalikunsti ja maalikunstnike suhtes veidi ettevaatlikum - seal on olemuslikke asju, mida sa ei mõista.
Nüüd tagasi Nr 3 tõlgendamise juurde:

Esiteks:
ära aja segi inimesi, kes ei jaga su maailmavaadet, nagu näiteks Nr 3, ja inimesi, kes on tõesti kibestunud
Teiseks:
publiku ootused - sina oled pettunud Nr 3 viimases väljapanekus, aga sina pole kunagi tema publik olnudki
Kolmandaks:
Nr 3 võib olla vaikne, järjepidev jne, kuid kindlasti pole ta malbe
Neljandaks:
ootan jätkuvalt sinu avaldusi maalikunsti kohta

Sinu Palgi

Aurora ütles ...

Ma ei saa kõigele vastata, kuna ma ei soovi praegu siin analüüsida mainitud maaliväljapanekut.
Kamoon, kuidas mina ei ole publik, kui ma olen käinud ta näitustel ja mulle on need meeldinud."Publiku ootuste petmine " oli võib-olla natuke liialdatud, ma võtsin lihtsalt kokku kuuldud kommentaarid.
Need "olemuslikud asjad" on tegelikult kokkulepete ja maailmavaadete küsimused. Ja paraku on olemas teatavad regionaalsed erinevused, tingitud koolist, mõjukatest õppejõududest jne.

Y galerii ütles ...

Viimastel aastatel on mulle jäänud mulje, et maalikunstnikud on mingi salasekt, kes teavad mingeid iidseid saldusi ja koode, millest lihtinimesed ei hakka kunagi mõikama. Sest see on mulle tüüpiline juhtum, et vaatan, et täiesti pask maal aga Maalikunstnik kõrval ütleb, et suurepärane, sügav jne. Ja asi pole üldse mingis tehnilistes aspektides (mis muusikute puhul tüüpiline -- täielik jura võib olla nende jaoks väga hea, sest see on "professionaalselt lindistatud"; võis siis fotograafide puhul). Mingi suvalise plätserduse võib Maalikunstnik kuulutada suurteoseks. Tartus on see suhtumine eriti levinud.