Neljapäev, jaanuar 31, 2008

Auhinnamäng

Nii. Ma olen seda juba mõniaeg tahtnud teha. Interaktiivset loosimist või midagi taolist.

Ja lõplik ajend on V, kellega pidin suht ametlikus asjas täna hommikul kohtuma, aga kes ei ilmunud välja, kuna eile käis Hollywoodis. V on 21.

Ja küsimus on : mida tähendab slängiväljend
KÕSA TEGEMA ?

Kes ära arvab ja on sealjuures üle 23 a vana, sellele ma vannun, saadan postiga auhinna.

Inimorjusest 2

Endine klient, kes mulle tüütavalt tihti sõnumeid saadab, tahtis koristama tulla. Kulub ära. Olin nõus. Ja ma nägin, kui palju võib üks usin inimene korda saata kolme tunniga. Pühkida ja pesta põrandat (viimane kipsipuru haihtus), korjata asju kokku, neid minu näpunäidete järgi sorteerida, pesta nõusid. Koristada, koristada, koristada. Saapad ühte kasti, meditsiinistaff teise, musta värvi riided ühte kohta, tee see nurk ka puhtaks, korralikumalt, selle jaoks on sul pool tundi aega, kus mu piits on, tule siia, saad peksa, aga mine teleka eest ära. Ega sa riiulit ehitada ei oska? Kas sa prügi sorteerid? Oota, anna siia, kas sa tõesti leidsid selle asja (vana märkmiku oluliste telefoninumbritega, laenatud raamatu, hiina portselankausi, kadunud ehte, lemmikkorseti, you name it ... ) sealt voodi alt üles? Toimetasin veel ühte lugu ja vaatasin telekat ning sain aru, et olen vist hingelt orjapidaja -- vaikides mu elamises asjalikult toimetav noormees, keda aegajalt juhendasin, noomisin või kellele paar piitsahoopi jagasin, ei häirinud mind absoluutselt. Ei tekitanud mitte mingisuguseid tundeid. Ma võiksin elada vaoshoitud teenrite juuresolekul ning tunda end täiesti üksinda. Häirimatuna.
Siis ütles noormees, et ta on väsinud ning kas ta võib mõni teine kord jätkata. Aga mul oli tee otsas ning ma saatsin ta enne Statoili selle järele. Kümne minuti pärast saabus sõnum: ta olevat enne natuke joonud ja nüüd politseile jääknähtudega vahele jäänud. Ja mõne aja pärast tuli laviin sõnumeid, mis küsisid muljete järele ja lõppesid pakkumisega, et ta võtaks oma sõbranna kaasa (168:68: 24; blond), et see tahaks ka koristada.... Kas ei ole mõnel paaril kummalised fantaasiad ja meetodid oma elu huvitavamaks tegemiseks. Samas -- mis saaks mul tasuta koristusteenuse vastu olla. Kedagi siia tellida, kes on professionaalne koristaja, kes nõuaks mult raha ja kahtlemata näitaks üles vastumeelsust tehtava suhtes (nagu mitmed tuttavad, peaksin ma arvatavasti natuke koristama enne selleks palgatud inimese saabumist -- et see ei vihastaks) tunduks palju piinlikum ning nii mind ennast kui teist inimest alandavam.
Maailm oleks poolik ilma masohhistideta.

Kolmapäev, jaanuar 30, 2008

Kassi kohta, otse autorilt

VÄKINÄISTÄ SEKSIÄ, MITÄ VARTEN?



Erityisen paljon teoksessani on ihmisiä suututtanut kissantappoon liittämäni seksi. Tapettuani kissan, masturboin ja suihkutin sperman kissan irtilyödyn pään päälle. Kohtauksen oli tarkoitus näyttää samalta kuin niin kutsuttu "money shot" pornoelokuvissa.



Videoteoksessani oli muitakin vastaavia kohtia, mutta niissä väkivallan ja spermalla "todistamisen" kohteena olin minä itse tai raha. Löin päätäni seinään, poltin kättäni tulessa, viiltelin käsivarsiani ja suoritin siemensyöksyt haavoihini. Viilsin myös sormieni päät auki, tahrasin niillä sadan markan setelin ja tämän jälkeen siemensyöksyin sille, minkä jälkeen poltin setelin ja lopuksi vielä Suomen lipun.

----

Toivon siis, että videoteokseni katsoja järkyttyy kissantappokohtauksen kohdalla loppujen lopuksi ainakin neljä kertaa. Ensin katsoja järkyttyy kissantappokohtauksesta sinällään: "Miksi tämä kissa tapetaan? Miksi se näytetään minulle? Tämä on ällöttävää nähdä!" Sitten hän järkyttyy tajutessaan, kuinka helppoa hänen oli katsoa viileästi ennen kissantappokohtausta pitkä kavalkadi ihmisiin ja luontoon kohdistuvaa totaalista riistoa ja laajamittaista murhaamista. Tämä on sitäkin kiusallisempaa, kun huomaa, että kissantappoon syyllistyin vain minä, teoksen tekijä, mutta ihmisten ja luonnon järjestelmälliseen riistoon ja murhaamiseen syyllistyvät myös teokseni katsojat. Seuraavaksi katsoja järkyttyy kuolleen kissa päälle masturboinnista: "Hyvänen aika, joku sairas vielä näyttää nauttivankin tuosta murhaamisesta!" Sitten katsojan pitäisi havaita, että hän itsekin on syypää lukemattomien elukoiden ja ihmisten kuolemaan ja kärsimykseen – vaikka ei ole sadisti.





Kaikki tämä oli väkinäistä seksiä, uhraamista. En harrasta sadomasoseksiä, joten kissan ja veren kanssa puuhastelu oli minulle tympeää työtä, eikä erektioon ja siemensyöksyyn pystyminen ole ollut minulle koskaan niin vaikeaa kuin näissä ällöttävissä tilanteissa. Raja on tietenkin häilyvä, sillä SM-kulttuurihan on monille harrastajilleen teatteria, joskus työlästäkin sellaista – yleensä SM-fiilistelijän kiima talttuu heti jos oikeasti sattuu tai pelottaa. Joka tapauksessa, monet pitävät teokseni kissantappokohtausta "himomurhana". Luulen kuitenkin, ettei kukaan näistä syyttäjistä ole nähnyt teostani. En tiedä oliko kohtaus taiteellisesti täysin onnistunut, mutta ainakaan teokseni ei voi olla ilman tätä kohtausta, ilman selittämätöntä ja hälyttävää väkivallan pilkahdusta.



Kissan tappaminen ja videoteoksen tekeminen ei ollut minulle seksuaalisesti kiihottavaa, eikä teoksen katsomisenkaan ole tarkoitus olla. Kukaan teoksen NÄHNEISTÄ ei ole tietääkseni väittänyt, että teos olisi seksuaalisesti kiihottava tai väkivaltaan yllyttävä, päinvastoin, kuten tarkoitukseni olikin.

Sada võimalust teha midagi valesti (täiendatud)

Noor skulptor vaatas mu juba tehtud töö üle. Ja tõi esile väga mitu asja, mis ma valesti olin teinud. Õnneks jagas ka õpetust.
Ja nüüd veedan ilmselt tükk aega oma kipsivormidega, neid parandades ja "kasvatades" (erialane termin!).
TM etenduse teine vaatus, mis oli lühike, mulle üsna meeldis. See, kus nad utoopiaid ette lugesid -- utoopiad ise oli väga toredad. Muidu oli see asi täis näpuga näitamist ja Fair-Trade-päästab -maailma-ostke-orgaanilist-shokolaadi-kas-te-teate-et-teie-ökoloogiline -jalajälg-on-neli-planeeti-sõdades-tapetakse-inimesi-kas-teate-miljonitel-pole-puhast-
joogivett-naivismi. Aga peab tunnistama, TMs endas on eduka ja sujuvalt suhtleva inimese loomulikku sära. Et ei pea enam eriti midagi tõestama ja on seetõttu maailma suhtes heatahtlik. Võluv. See on vist karisma. Ma olin teda enne eelmise aasta Kehaturgu näinud ainult ühel avalikul esinemisel, kus ta jättis ebasümpaatse mulje, aga viimase aasta arvan TMst hästi, kuigi mind jätavad külmaks ta maalid (tema poolt tapetud kass on mul ükskõik, ausalt -- ma arvan, et selline asi läheb loomade ohverdamise alla kirja, millele ma ei oponeeri....erinevalt lihatööstusest)ja etendusest 3/4 samuti. Isiklik mõjujõud, pole midagi öelda. Sama on täiesti olemas noorel skulptoril MMl.
Teine asi, mis teeb sügavalt tolerantseks ja empaatiliseks, on tõsine mure mingi konkreetse probleemi pärast. Mina nägin etenduses mitmeid vihjeid oma skulptuuritehnilistele muredele -- üks lavadetail oli samast materjalist, millest minu asjad peaksid tulema ning videos näidatud ebamäärase kujuga surnud ja põlenud sõdur pani mind mõtlema vormi poolte omavahelise sobitamise peale... Ja tõepoolest, globaalsed probleemid nagu naftakriis tunduvad üsna väiksed, kaheldavad ning kauged, kui oma täiesti konkreetsetele muredele mõelda. Asendusmured. Mina ei saa midagi nii kergelt praegu kui poes kilekotti ostmata jättes või õiglase kaubanduse tooteid eelistades.
Ainult skandinaavlane suudab nii odavalt puhast südametunnistust osta --- mina arvan, et just viimane on turul AINULT õiglase hinnaga. Ning mitte kõikjalpakutavate standardlahenduste või pakettidena. Ja võtan-oma-kilekoti-poodi-kaasa-südametunnistust saab väga tihti naiivsuse ja kergeusklikkuse hinnaga --omamoodi kaks ühes. Mina oma südametunnistust supermarketist ei ostaks: sellist, mida TM reklaamis. Mul on vaja rätsepatööd.

Teisipäev, jaanuar 29, 2008

Gay war

Jumal, kui naiivne ma olen -- kirjutan noore andeka graafiku sõjateemalisest näitusest , mille puhul paar tööd mulle arusaamatud tundusid (ilusa poisi suur foto, ilusate poiste näod graafikas) ja nüüd autori saadetud fotosid vaadates jõudis mulle lõpuks kohale-- kõige vähem varjatud saladus üldse-- tüüp on lihtsalt homo! Ja talle meeldivadki ilusad noormehed. Lihtne põhjus. Ja kahuriskulptuur ei ole lihtsalt kahur. Vaid fallos. Ja sõda on homoerootiline orgia. S/M kallakuga!
Mis viib loomulikult igavese küsimuseni, kas homokunstnikele on nende seksuaalne orientatsioon tähtsam kui heterotele ja nende loomingu varjatud alge või paistab see homode puhul lihtsalt rohkem välja, sest on mainstreamist erinev.....
Meenub eilne hispaanlane.... äkki siiski mitte.

Oops! I did it again

Rühmituse C perfokas eile õhtul.
Mälumäng, mida juhib T. Osalevad M, M boyfriend ja tundmatu tüdruk. T küsimused on väga head. L ja B on palja ülakehaga ning söövad banaane. Oksendavad lõpuks, mida kuulen, aga ei näe, sest olen hõivatud mälumängus osalejate vererõhu mõõtmisega. Poole mängu pealt saan ka aru, kuidas see aparaat töötab ning näidud hakkavad nullist erinema.
Võtan ka Rlt ning Vlt verd, paigutades neile veenikanüüle, mida nad lasevad voolata kolmeliitrisesse purki. Kolm liitrit verd kaotada tähendab ühele inimesele üsna kindlat surma. Vl torkan ühe veeni läbi, mida pole mul ammu juhtunud.
R on vannis, kus põleb L rott, kes suri mõned päevad tagasi vanadusse. R katkub ka krüsanteemide kroonlehti: armastab-ei armasta-armastab-ei armasta. Rott on viikingilaevas, mille meisterdas puust L boyfriend A, kes tegeleb rollimängudega. Sellest vist ka oskused. K näeb nukulik välja, tal on vihmavari käes ning ta teeb pauku. Mälumängu võitja saab purgi verd , mida ta on nõus jooma. Lõpuks süütan militaarseks otstarbeks mõeldud suitsupommi, mille taht põledes pritsib keeva väävlilöga mu käele, mis tekitab villid, aga mitte väga hullud. Suitsu ja haisu on palju. P annab kanepipõhist päikesepõletusevastast ge2eli, mis jahutab ning vaigistab valu.
Veel esinevad bändid TK ning TM ning hispaanlane JC ("Ma olen katalaan!" -- (palju hiljem)--"Kas sul boyfriend on? Mul on ka naine, aga ta on viie tuhande kilomeetri kaugusel."). Viimase meeldejäävaim tegu oma perfokas on oma uriini joomine. Klishee, aga toimib, st tekitab mus iiveldust. Hispaanlane ahistab mind afterpartyl, kindlasti olen selles natuke ise süüdi, aga põgenen taksoga. Ja ürituse publiku hulgast on kõige meeldejäävam külaline üks austraallane, maailmarändur, kes näeb välja täpselt nagu surnust üles tõusnud Agu Pilt, kes on endale kasvatanud habeme ja pikad juuksed. Ja nüüd on mul pohmakas, mis ei ole hea mõte, sest ma pean kirjutama artikli, kohtuma noore skulptori MMga ning õhtuks on mul kutse kahele Krahli esietendusele (nad muidu ei saada neid mulle), mille lavastajaks on soome kuulus kassitapja TM. Ma ei usu, et tema selle saatis, sest olen temaga suhelnud ainult aastataguse Kehaturu aftekal. Kuigi, iial ei või teada.
Ma võiks ometi ära õppida, et kiirel perioodil ei hangi endale sitta enesetunnet niimoodi.

Pühapäev, jaanuar 27, 2008

Kompromiss

Nägin Dovlatovit unes. Küsisin, kas ta ilmutab end paljudele. "On mõned," oli vastus.
Ja unenägudest ei kirjuta ma rohkem ka.

Prügi (update)

Jõudsin prügikotti vaevu trepist alla tassida ja see püsis ühes tükis napilt konteinerini (määratlemata jäätmed, firma Cleanaway). Raudselt rohkem kui 5 kg kipsi.

Vaatasin korraks ka biojäätmete kasti. See oli, see tähendab on, kõige väiksem ja sinna on peale joonistatud õun ja paprika. Tegelikkus oli teine. Kõige peal paistis läbipaistev kilekott, kus särasid tühi kartulikrõpsupakk ning ühekordne kohvitops. Pole nagu biolagunevad ju. Mis pani mõtlema, et kas inimesed, kes nii teevad, on põhjuseta mässajad või siis heatahtlikud, aga küündimatud.

Rohkem ma prügist ei kirjuta.

Mineraalsed jäätmed

Mineraalsed jäätmed on ca 5 kg kipsipuru, mida ma praegu põrandalt kokku pühin ja pesen. Kuidas oligi see kõikvõimalike ökoloogilise jalajälje testides küsimus: kas te toodate rohkem prügi kui teie naabrid?
Tulemus on suurepärase kvaliteediga kogu keha kipsvorm T emalt M-lt. Seisvalt. Jupiti. Midagi ei läinud valesti. K ja minu oskused on oluliselt paranenud. Ja kips on ka parem, seda teist liiki kasutada soovitas M, noor skulptor, kellega juhuslikult kohtusin J avamisel. Ta andis ka teisi hindamatuid tehnilisi nõuandeid. Taeva saadik -- viimasel võimalikul minutil. Päeval. Viimasel võimalikul.
M,T ema, oli kannatlik ja rõõmsameelne. Ideaalne modell. Ekstraverdina ja särava inimesena tore seltskond, kuigi hoogu sattudes kippus end spontaanselt liigutama, kui millestki rääkides hoogu sattus. Aga mõrasid niimoodi õnneks ei tekitanud. Soovis end küll protsessi igas etapis iga nurga alt pildistada. Omamoodi kultuuriturism.
Nii. Nüüd on näituse suhtes lootus tagasi, kuigi vahepeal mõtlesin, et pean kellegagi galeriiaega ümber vahetama. Mis, olgem ausad, on ikka võimatu küll.
Nii. Ja nüüd on mul suur must kilekott täis sorteerimata mineraalseid jäätmeid. Mille ma pean ööpimeduse varjus prügikasti viima. Sest päeval on kuidagi piinlik alanud üldises ökohullustuses ringi liikuda tohutu musta kilekotiga. Et nagu paaria -- see, kes ei hooli, et temast jääb järgi kilekotte, väikseid plastikkarpe, kilode viisi kipsipuru nagu öeldud, paberit ja shampoonide pudeleid, mis sisaldavad parabeene, 2-bromo-2-nitropropane-1,3-dioli, muid mürgiseid värv-ja säilitusaineid ja kummikindaid. Ma tunnen end peaaegu oopiumisuitsetajana mõnikord.

Tund aega hiljem:
Mu ökoloogilisele jalajäljele lisandus just üks 27 krooni maksnud ja 10 liitrit mahutanud Hiinas toodetud ämber, millesse ma kogemata augu sisse tegin, kui sealt kivistunud kipsi kätte saada üritasin. Õnneks on plastmass odav.

Laupäev, jaanuar 19, 2008

Update --blogid, mida loen ... või siis enam mitte

Alla:
väike hiina ajuvähiga tüdruk, kes on ikka veel elus, aga kelle Californiasse emigreerunud ema eesti keele kasutus on ikka häirivalt halb;

vaimukas filoloog Tartust, kes on vähemalt minu silmis kuidagi tuhmunud;

paar tuttavat, kes on blogimise lihtsalt lõpetanud;

tibi-literaat, kes on liiga napiks ja olmeliseks muutunud.


Üles:
Tartu noor lõbus meditsiinitudeng, kes seikleb internetist leitud saksa keskealiste meestega, aga kirjutab hästi ja vaimukalt;

Räpina invaliidist koduperenaine;

ökohulluses koduperenaine, pisteliselt --- sest obsessioonid on võluvad.


Stabiilselt omal kohal:
ajakirjanik-kirjastaja-kirjutaja -- klassika;

meediakurioosum-paarike, sest obsessioonid on võluvad ja fenomenid huvitavad-- pisteliselt, sest produktsioon on meeletu.

Noored (ja mina olen vana)

Kõigist vahepealsetest sündmustest hoolimata ei ole mul maailmale hetkel midagi rohkem tuju öelda, kui mainida, et minu viimase aja kirjanduslik elamus on
Orkuti testimonial, mille L kirjutas Vle ja mis algab sõnadega:
"Sa oled hea nagu pudel viina..."
See kummitab mul terve päeva. See on nagu mingi kultusluuletuse algus.

Ja mu käest on korduvalt küsitud, kuidas ma suudan blogida. Ja ma ise ka ei tea praegu.
Vahepeal oli marsruut Tallinn-Pärnu-Saue-Tallinn. Ja ma käisin veelkord jääaugus ujumas. Ja mõtlesin välja graafikatehnika. Ja ma olen lõplikult aru saanud, mis on vananemise point. Ja eelis ka, kusjuures. Ja olnud kunstikeskkooli koolilaste moeshow zhüriis, ja näinud, kuidas maailm on vahepeal muutunud. Ja noorus on tõepoolest hukas -- ma mõtlen neid, kelle sünniaasta algab numbrikombinatsiooniga 199.... Selle põhjal, mis "moodi" nad tegid ja mida T pärast rääkis. Ja kuidas neil ei olnud piisavalt modelle (Jumal, kuidas "meil omal ajal" -- milline au see siis oli!)ja kuidas moeetenduse vahepeal oli Eesti otsib superstaari-tüüpi laulunumber, mida esitasid blond kiisu punases kleidis ja tiba lühem ning rinnakam kiisu kirjus kleidis koos nohikliku välimusega, aga muidu kena noormehega, kelle jalad lauldes värisema kippusid ... ja kelle pärast kiisud väga halvasti näideldes kaklesid seal lava peal....
Kusjuures -- mis mul eile seal keskkoolis pähe tuli -- see elava klassiku RMi statement, et kunstniku edu tunnus on see, kui ta ümber on noored, siis --thanks, but no thanks. Mina neid (neid eilseid, ma mõtlen) ei taha ja mida vanemana ma end ette kujutan, seda vähem. Ausalt.
Fucking indigod.

Ja siis veel seda, et ostsin endale Viru keskuse allahindluselt mustast lakknahast kõrge kontsaga kauboistiilis saapad. Mida olen nende kohta kuulnud : " Shikk!" "Super!" "Kas väga rõve või superluks...", viimast Alt, kes pole neid näinudki.
Back. To. Basics.

Neljapäev, jaanuar 10, 2008

Niina Has Left the Building

Uus aasta, uued valdkonnad, uued formaadid :)

Aurorale edu soovides,
Niina

Teisipäev, jaanuar 08, 2008

Mitja Klenskil on tripper - sündroom

Aurora:

Vestlus telefonis Xga. Mainin projekti Y. "Ja mind palun mitte tsiteerida." Ning kui peaksin teda oma tekstides mainima, siis ei tohiks olla mitte ühtegi reetlikku detaili. Ma peaksin ära muutma ta füüsilised atribuudid ja rahvuse ja üldse vanade asjade puhul arvestama sellega, et ei solvuks mitte ainult T, vaid ka näiteks T poiss. Lubasin seda teha. Sest muidu olevat see sigadus, ütles X ja me elame konnatiigis ja ma olevat juba rikkunud tema suhteid Zga, kui kirjutasin millalgi, mida ta Z juurest tulles mainis. See polnud midagi, kõigest poolik remark,väga pehme selline, mis pealegi polnud mitte kellegi vastu suunatud. Ausalt öeldes ei arva ma, et see oli asi, mis nende vahele tuli. X ütles, et minul endal olevat paks nahk, aga mõned inimesed olevat tohutu õrnad.
Come on! Olen aru saanud, ja juba ammu, et absoluutselt kõik inimesed on selle koha pealt õrnad --nad tahaksid, et neile langeks osaks tingimusteta heakskiit ja austus ja et neid ei klatshitaks kunagi (kuigi nad ise seda suurima lõbuga edasi teeksid, eks ole) ega arvustataks midagi, mida nad teevad. See on kõigi inimeste südamesoov, ainult mõistusega võttes ei saa see kunagi võimalik olla, välja arvatud ehk verise diktatuuri tingimustes. Kes ei kehtestaks enda isiku kohta tsensuuri, kas pole....
Mis pani mõtlema, loomulikult, mitmete asjade üle. Ka selle, et arvatavasti vihastab just nimelt T poiss ja arvatavasti tuleb neil ka jama, aga -- JUMALA EEST! -- kas sellise suhtumisega oleks meil näiteks "Kompromissi". Kuigi, jah, ka mina mõtlen iga kord, kui loen saadik Dmitri Klenskist, et " ...Mitja Klenski ei sobi, tal on tripper...."... Aga kui paljudel veel see raamat peas on?
Ja ma ei tea, kui paljud nüüd millestki aru said ja kas ma isegi viimasest kolme sissekannet kunagi lahti kodeerin. Ma mõtlen, kas ma saan aru, mille kohta see konkreetselt käis. Aga vähemalt olin ma äärmiselt diskreetne, kirjutades samas vihjamisi asjast, mis oli hinge peal. Ja mis kõige naljakam, on just kõige hullemini tsenseeritud sissekanded tekitanud paksu verd --- siis on väga mitu inimest kahtlustanud, et miski käib nende kohta -- tavaliselt just need, kes ei olnud mul meeleski.
Peaksin õppima, et Xd ja Zd toovad õnnetust.

Laupäev, jaanuar 05, 2008

Viies päev

Aurora:

Ja teine hea uudis.

Reede, jaanuar 04, 2008

Kolmas päev

Aurora:

Ja hea uudis.

Kolmapäev, jaanuar 02, 2008

1. jaanuar (uue traditsiooni algus)

Aurora:

Käisin Saue lähedal karjääris ujumas. Koos A ning tema sõbra Iga, kellest viimase igaaastane traditsioon see on. Ebameeldivaim on end miinusühese temperatuuriga ja hämaras trikooväele võtta. Pärast on soe nagu lubatud. I on ekpert, kaasas on matid, mille peal pärast veest väljattulekut seista ning soe vesi jalgadele valamiseks. Mida ma ei vaja, aga mida keegi valab mu riietele, nii et külmas autos hakkab kähku veel külmem. Aga muidu on tore. Miks ma varem selle peale ei tulnud?