Kolmapäev, aprill 29, 2009

Kolmas maailm

Jätkan käsitööga. See on rutiinne ning muutub tüütuks, sama son sellel mingi teraapiline efekt -- tekib sellest konkreetsest tööst eraldi ideesid. Mingi vabastav jõud -- teha ühte ja sama liigutusteseeriat, over and over again. Mul on paremas peopesas silikoonipüstoli hoidmisest jälg.
Seltskondlikust plaanist : selle mõttetu käsitöö taustaks on viimase nädala sees toimunud järgmised asjad. VK oli Tallinnas ning temaga käisin eelmisel neljapäevalperformance`ifestivali ühel üritusel. Reedel kirjeldatud kirjandusüritus -- millest kirjutamisega õnnestus mul vist kedagi solvata, nagu juurdelisatud kommentaarist näha.*
Laupäeval kultuuritehase aastapäev ja lahtiste uste öö.
Ja eile leedu tudengid, kellega seoses tekkis spontaanne pidu.

Ja ma kuulsin, et mongol, kelle juut maale tõi, küsis just Eestilt (või siis Euroopa Liidult) poliitilist varjupaika. Neljakümnendates mongol, kes paraku näeb umbes kolmkümmend aastat vanem välja ning kes tuli siia juudi poolt sel hetkel veel juhatatava kunstiõppeasutuse tudengina. Juudi ning mainitud kooli suhted on hetkel äärmiselt segased (või siis olematud) ning mongol on sujuvalt transformeerunud kultuuritehase residendiks. Ta on oma kodumaal õppinud vist skulptuuri kunagi ja siin üritab ta enda väitel selgeks saada euroopalikku realistlikku maalitehnikat. Mis tähendab pisikesi papitükke, millega ta vanalinna vaateid joonistamas-maalimas käib. Ta näeb välja nagu tõeline ätt ning tal pole eriti hambaid suus. Oskab mingil määral inglise keelt. Tshingis-khaani järeltulijas on kolmanda maailma järjepidevat nõudlikkust -- et siin ma nüüd olen ja kusagile ei lähe ja tegelge minuga ja õpetage mind nüüd lõuendit raamile kinnitama... Ma ei tea, mis on tema ning juudi omavahelised kokkulepped ning ma natuke kardan seda vana mongolit ja temaga tekkida ähvardavaid vestluseid kunstist primitiivses inglise keeles. Et -- "Mida sa teed? Kas sa maalid? Millest see on?" Ja juba jõudis see täna välja selleni, et: "Mis see on? Mis su rinnaga juhtus?" Eksootika ....



* Kurat küll, mis ajast on sõna "vana" halvustav? Ma ise solvusin sellest kommentaarist sügavalt. Näed vaeva, korraldad ürituse ja siis keegi leiab, et teda halvustatakse, kui ma sellest toimunud asjast kerge ülevaate annan. Tuletab meelde seda, kui Kunstihoone näitusele sealt osa võtva invaliidist kunstniku soovil pimedate ekskursiooni korraldasin. Üks pime saatis nii mulle kui Kunstihoone kuraatorile meili, et miks on neisse nii halb suhtumine -- olin pressiteates kasutanud sõna "nägemisinvaliid", mis osutus üllatuslikult poliitiliselt mittekorrektseks. Iroonilisel kombel vahetasin selle väljendiga viimasrl hetkel välja sõna "pime". Et liiga robustne, suisa keskaegselt mõjuv. Pime ja sant ja pidalitõbine.... Teine pime oli samuti äärmiselt pretensioonikas ning ka temalt sain meili, mis kuidagi puudutas näituse silte. Kuigi need olid ka Braille` kirjas.

Teisipäev, aprill 28, 2009

Veel rohkem eksootikat

Ruum täis vanu hipisid. Kirjanduskohtumise afterparty . Mis ei kesta kuigi kaua, sest osavõtjatest umbes 95% -- ja kirjandusüritusest endast 80% (ning nooremad lahkuvad enamuses enne viimase lõppu) -- jutt on äärmiselt inside*) on vanuses 60 +.
Raamatu autor pakub oma sõpradele puskarit juba enne üritust, mille tulemusena vähemalt üks vana hipi kordab kogu kohtumise aja oma kahte nalja. "Jääme sõpradeks!" ja "Sandra, las Jaan räägib ka midagi!" -- Jaan Klõsheiko kuju istub ka "presiidiumilaua" taga koos noore kirjaniku, vana hipi ning arhivaari,teise vana hipi ja kirjastaja, sektiliidri ning ülienesekindla, slaavilikult artistliku raamatu esitlejaga ("Televisiooon ei tulnudki! Piiderid!" -- näitlik mõtteavaldus eravaestlusest).
Tema naine on hakkinud salatit ja kõik meenutab mingi veidra, üksteisest kaua eemal viibinud, kuid siiski kokkuhoidva perekonna suuremat taaskohtumist. Neil vanadel hipidel ning seltskonnas viibivatel üksikutel noorematel venekeelsetel inimestel (ei tohi unustada, et nii "Maagide kool" kui "Kaarli golem" räägivad kohalikust vene hipikogukonnast) on kaasas üllatav kogus videokaameraid ja fotoaparaate. Iga liigutus ja sõna sel üritusel jäädvustatakse.
Näen tuttavat nägu -- tuttavat "Maagide koolis" avaldatatud fotolt, mille allkiri kõlas nii: "Joksi hullumaja aias". Joksi oli üks neist karakteritest, kes oli mõlemi raamatu peategelase sõber ja plekieemaldusvahendi-trippide kaaslane. Seda talle ütlengi -- et ma omal kombel tunnen teda -- paraku osutub praeguseks üsna klanitud välimusega vana hipi umbkeelseks vene juudiks, kes resideerub Iisraelis. Hiljem peatub mu pilk tema käel, mis läheb seljasoleva nahkjaki taskusse ning võtab sealt minigripi täis pruunikasrohelisi tompe. Ta vaatleb seda ning kilekotike läheb taskusse tagasi. Ju ei ole õige aeg ega koht. Ja mulle tuleb pähe mõte -- nendesamade inimeste eakaaslased olid nädal varem neissamades ruumides oma peol. Polymeri kunagiste töötajate kokkutulekul. Nad jagasid kolmkümmend aastat tagasi sama aega, ajastut ning linnaruumi -- ainult et need vanakesed siin ei töötanud tehases liinil ega sõitnud varustajana mööda NSVL-i ringi, külvates oma teele karvaseid kummiloomi ja Vana Tallinna pudeleid. Nemad, nüüdseks hallide habemete ja hõredate pikkade juustega, tegelesid joogaga ja plekieemaldusvahend Sopalsi hingamisega, nõidusid pronkssõdurit ja harrastasid vaba armastust.

Soundtrack:
The Fifth Dimension "Aquarius /Let The Sunshine In" (1969)
Steppenwolf "Born to be Wild"**


* Väga inside --mina, kes olen kahte raamatut lugenud, saan sellest aru. Ja vanad hipid loomulikult ka. Korraks satun eetilise dilemma ette -- äkki peaks kõike toimuvat endale (ja põlvkonnakaaslastele loomulikult ka) "huvitavamaks" muutma. Aga vist siiski mitte. Saalis viibijatest on rõhuv enamus vanad hipid. Olgu see nende pidu.
Pärast helistab kirjastaja, kes on purjus ning väga liigutatud. "See üritus ei oleks saanudki paremini minna. Selle räsitud selstskonna puhul. Nii palju vanu sõpru..."
** Koostasin koos Tallinnas käinud VK-ga kirjanduskohtumise afteka Youtube`i-disko playlisti -- eksides vist enamuse lugude puhul kümnendiga.

Neljapäev, aprill 23, 2009

Veel eksootikat (seltskond)

Olen käsitööline.
Sellega paralleelselt toimuvad järgmised seltskondlikud sündmused: E ja A näituse avamine Kunstihoones, kuhu K kaasa vean, sest see üksi nokitsemine (ja ebaõnnestunud "produktide" hulgi ära viskamine) hakkab närvidele käima ja juba ärevust tekitama. Kuigi, ma loodan, on tasapisi aset leidnud siiski mõningane progress -- mis hetke seisuga produktsioonis ei väljendu veel. Seal, avamisel, lähevad -- tõsi küll, verbaalselt -- kaklema K ja B. L`homme fatale`i pärast. K alustab, aga B selle eest jätkab oma blogis. B näeb muide oluliselt parem välja kui näituse avajad, kes natuke masendusttekitavalt illustreerivad fakti, et kunstis reeglina obsessiivne enesekordus töötab. On tüütu, aga töötab. Kui midagi üks kord teha, siis ei panda tähelegi -- selles vist saladus.
Räägin telefonis reedel kirjanduslikule kohtumisele tuleva noorkirjaniku ja müstikuga. Ta tundub tore ja väidab muu hulgas, et raamatut presenteeriva tuleva kirjanikuga on tema juba kohtunud. Viimane nimelt tuli tema pähe sorima ("Üsna õudne on, kui mingi vanamees su peas ringi vaatab, ka eraelulisi asju..."), seda telepaatia vormis nagu "Maagide kooli" tegelased -- aga DP ongi ju üks selle tegelasi! Noorkirjanik oli sellise astraalrännakulise külaskäigu ajal küll seeni söönud. DP tahtis muide rohkem informatsiooni kirjandusliku kohtumise kohta. Et kes sinna veel tulevad ja mis üldse toimub -- selle asemel, et minu käest küsida, võib ette võtta kerge astraalse rännaku. Otsetee. Nagu Kaarli kiriku tornidest Lhasasse. Noorkirjanik polnud küll 100% kindel, kas see kõik oli täpselt nii, kuidas talle tundus. Aga ta vaatab reedel, kui DP ütleb talle midagi niisugust nagu : "Me oleme varem kohtunud", siis on kindel. Nagu näha, on maagiahuviliste seltsielu ja omavahelised suhted kaugelt komplitseeritumad kui tavainimeste omad. Või, noh, vähemalt logistiliselt. Ah jaa, minu küsimusele, kas ta külaline oli selline nagu päris elus, vastas noorkirjanik: "Tead, nagu MSN-i aknas on pilt... Ma olin ta fotot ühes foorumis näinud, ta oli samasugune. Aga telepaatiaga antakse edasi informatsiooni, mitte visuaalseid kujundeid."
Ja kolmas seltskonnauudis* seisneb faktis, et Tartu Ülikooli semiootikateaduskonnast kutsuti mind nende kevadkooli esinema. Ebateadlased, seda nüüd küll, aga ikka armas.

* Võib-olla ma ei peaks neid teisi siia panema. Aga ma teen seda siiski. Taaskord tsiteerides klassikut: "All the secret pleasures of doing something wrong". Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu... Aga ma ei saa midagi parata, see astraalse külaskäigu lugu on nii armas ja jabur.

Esmaspäev, aprill 20, 2009

Eksootikat ja rutiini

Katsetused musta silikooniga -- seni mitte just õnnestunult. Mul on tunne, et pean võib-olla ootama, kuni R oma praktikalt Paldiskist tagasi tuleb ja siis kogu oma staffiga Raja tänavale konsultatsiooni minema. See isetegevuslik ekperimentaatorlus ei tööta eriti -- kogu aeg on seni olnud midagi fundamentaalselt valesti. Pisikesi objekte on akvaariumisilikoonist ülearugi keeruline teha.
Ja veel -- käisin täna hommikul H tudengitele nende seminaris endast rääkimas. Eile juudi joonistussalongis tundi andmas (mustanahaline modell).
Ja laupäeval oli eksootiline võimalus juua koos Polymeri vanade töötajatega kella kahest päeval saadik viina. Õigemini valitud kontingendiga neist. Valik seisnes selles, et mõned vanad elumehed /siinse rahvateatri aktivistid/nõukogudeaegsed varustajad ja mööda Venemaad seiklejad jäid tundideks meiega hängima. Kuulsin, et kohalikud, ülimalt inetud pehmed mänguasjad olid kunagi kõiki uksi avav altkäemaks, paari anekdooti Leninist ja nägin kahe vana rahvateatri staari süknroonset etteastet.Midagi nad rääkisid veel, aga täpselt ei mäleta. Esitasid kuplee (Leninist!) ja katkend sotsiaalkriitilisest näidendist. Kui see ei ole eksootika, siis mis veel seda on.

Neljapäev, aprill 16, 2009

Eel-eelreklaam

Kunstikonteineris Kultuuritehases Polymer

Reedel, 24. aprillil algusega kl 18 00

Kirjanduslike kohtumiste seeria "Üks hullem kui teine":

Maagia-eri

+

Dmitri Petrjakovi pooldokumentaalse romaani "Kaarli Golem" esitlus




Osa võtavad:


Dmitri Petrjakov

Hannes Vanaküla alias Tokroda (valgusjumal)

Aleksandr Dormidontov (vana hipi)

Mikk Pärnits (noor kirjanik)

Valdek Kiiver (kirjastaja, vana hipi)

Vestlust juhib Sandra Jõgeva



KAARLI GOLEM

Kaks aastat tagasi aset leidnud nn pronksiöö sündmused on pinnale toonud terve rea kõige pöörasemaid Tõnismäega seotud legende. KAARLI GOLEMIS räägitakse muu hulgas pikemalt suurmaag ja legendaarse hipide liider Aleksander Lennonist ja tema okultsetest viguritest, mida on puudutanud ka Vladimir Wiedemann oma äsja ilmunud raamatus MAAGIDE KOOL.

Dmitri Petrjakov on seganud kokku kummalise sousti reaalselt aset leidnud sündmustest, maagiast, keskaegsetest müütidest, Dannebrogist, Kaali meteoriidist, erinevate kirikute ning nõukogude ja saksa natsiladviku, salateenistuste, vabamüürlaste ja salaordute huvist Tõnismäe vastu jne.

Raamatu läbivaks teljeks on pronkssõduri lugu iidsetest aegadest kuni aasta 1979.

Raamatus toodud isikud on ajaloos reaalselt elanud ja selles esinevad ajaloolised sündmused täpselt dateeritud. Raamat on illustreeritud rohkete fotode ja autori tehtud illustratsioonidega.

KAARLI GOLEMI autor Dmitri Petrjakov on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Räägib võrdselt vabalt nii vene kui eesti keelt. Töötab äri valdkonnas.

Dmitri Petrjakov on ka küllaltki nimekas sportlane. Ta on rahvusvahelise kategooria kikkpoksi kohtunik ning treener. .



ISBN 978-9985-9968-0-5

144 lk

Pehme köide

www.hotpress.pri.ee

Kolmapäev, aprill 15, 2009

Must silikoon ja algaja kunstniku hirm oma esimese suurema isiknäituse ees

A mängib autojuhti ja ma leian ehitus-ja muudest poodidest kõik vajaliku, et nüüd mõnda aega enamvähem järjekindlalt käsitöölist mängida.

K-ga rääkisin juba ka, tema asub tegutsema, et ma saaksin järgmise pooleteise kuu jooksul bioloogilise eksperimendi video jaoks ära teha. Mis, paraku, nõuab raha. Millest enamvähem viimase andsin täna inva-soomlannale tema kulude katteks; mis koos eile mulle Kunstihoones arvega tähendab järjekordset laenuvõtmise vajadust ; sest just laekunud raha läks eelmiste võlgade katteks. Inimesed, kes omakorda mulle raha võlgu on, ütlevad omakorda, et nemad ei saa mulle maksta. Sest neile ei maksta raha ära. Nende võlglaste poolt. Jne. Negatiivne majanduslik ringkäik.

Veenan K-d, et näituse ärajätmine või tundmatusse ajavahemikku edasilükkamine pole just hea mõte. Ta pakub välja, et teostab oma seni tegemata idee, kestvuseksperimendi endaga. Mis omakorda tuletab mulle meelde oma vanad sellesuunalised ideed. Ja lisaks ühe uuema. Järjepidevus töötab. Ja endaga eksperimenteerimine. Ja pidev päevikupidamine muuseas samuti -- kavatsen sellega samuti järjepidevamalt tegeleda. Siis, ja mujal ka.

Arvan, et ma lõpuks tean, millest kirjutan oma arvamusartikli. Üks asi, mida täna teada sain, tundub üsna hea ajend olevat.

Pühapäev, aprill 12, 2009

Social Life 2

Laupäev: A sugulaste pühade-kokkusaamine; Raja tänav, võtan südamelt vormi.
Pühapäev: minu tuttava, osaliselt-metseenist-ärimehe restoran-stuudios vastuvõtt-õhtusöök. Raha ja hedonism hõljuvad õhus.

Laupäev, aprill 11, 2009

Social Life

Seltsielu on hoogustunud. Neljapäeval: J helistab. J on näitlejanna ning paneb mu oma etenduse listi. AK on lavastaja. See näidend ning hiljem M-i soolaleivapidu. Näidend on poliitiliselt korrektne; prostituutide elulugudel põhinev, kuhu on sulandatud näitlejate ning lavastaja isiklikud, "ennastpaljastavad" monoloogid. Paaril korral ma ei saa aru, et räägitakse "oma" lugu ning imestan, et kuidas nad äkki nii hästi näitlema on hakanud: loomulikult, kaasahaaravalt ja üldse mitte häirivalt "teatrilikult". Ma pole viis aastat teatris käinud; ei , poolteist, J pani kunagi ka oma diplomilavastuse listi. Ja mida inimesed, kaks noort näitlejannat ning varakeskealine teatrikriitikust lavastaja, ikka oma elust paljastavad: üksindust, isa alkoholismi ja traagilist arumulugu. Kedagi pole keegi kunagi armastanud (aga ta näeb ka piisavalt ebaatraktiivne välja), keegi vihkab oma isa ja ema (blond tõusav näitlejanna), kellegi armsam suri (minu tuttav venelannast näitlejanna; meenub, kuidas kunagi I-ga jõudsime järeldusele, et igast mahajätmisest oleks surm parem).

Reedel: J helistab, teine sõbranna, fotograaf. Et tulgu ma Diletantide Avangardile. Seal on palju uusi bände ja vanu tuttavaid, nende hulgas igijõmmilikult käituv G, kes turvamehega peaaegu kaklema läheb, maani täis S Californiast ja A Eesti Televisioonist, kes, tuleb välja, teeb samuti bändi.Lisaks vanu kursusekaaslasi ja keda iganes veel. Meie ruum on tuntud kui "proge-lava back stage klaasukse taga".
Kui teletäht A näeb E-d, ütleb ta: "Seda meest ma tunnen! Mu sõber müüs talle gaasi*!"
R on audis ja seletab mulle sama elu tõsiasja, mida mõni aeg tagasi: kõige tähtsam on elus, et oleks cool, et oleks lahe. Ja et ta läheb mõne aja pärast siit kuhugi ära; sinna, kus on lahe. Kus saab rokkida. NYC`i näiteks; või mujale, kus on tuttavad ees. Ja et koha peale jäämine on alati kõige turvalisem: näed, kuidas uued põlvkonnad tulevad ja vanad kaovad. Ja et pea ees vette hüpata on alati parem. (Selles on tal omajagu õigus.)Ja et viimase aasta on ta kogu aeg tsenseeritud. Ja sellesama "gaasi" kohta: "Inimene, kes seda teeb, ei ole nõme või idioot, või... See on lahe.." -- ja elu mõte teatavasti on, et oleks cool. Yeah, right.
Pärast A bändi kontserti progelaval käratab E koos minuga "back stage"`i tagasi tulnud bändiliikmele : "Get lost!", kuigi ta tund tagasi koos nende ja oma välismaa tudengitega "gaasi" tegi, sõbralikult koos. E on unise ja pahura näoga, tema ja ka minu uutel tuttavatel on piinlik, minul midagi enam klattida ei õnnestu, taustal tuigub S. Kellele tellime koos J-ga takso ja kes sinna istudes teatab oma pseudo-mehhikopärases häälduses: "Va-na-ka-la-mah-ha!"**

* Slängiväljend
** J-täht hääldub hispaania keeles nagu eesti h-täht.

Kolmapäev, aprill 08, 2009

Teine maailm (järjejutt)

Oli 2008. aasta märtsi lõpp.

Otsustasin ühe aastataguse loo siiski üles kirjutada. Seoses maagiateemalise kirjandusliku kohtumisega, võib-olla; aga ka sellepärast, et kui ma seda nüüd ei tee, siis ei tea ma seda kunagi.Ja Kunstihoone näitus võetakse ka maha. Hoiatus: paljud lugejad on seda mu käest live-esituses kuulnud.
Varsti panen siia üles.

Teisipäev, aprill 07, 2009

Teine maailm täpselt meie oma kõrval

Kui teha vahekpkkuvõtteid, siis Kunstihoone näitus on üleval viimast nädalat, selle kohta on ilmunud vist viis artiklit kohalikus jooksvas ajakirjanduses; olen käinud kaks korda televisioonis* ja korra raadios ja kui see kõik on minu või kellegi teise elus midagi muutnud, siis igatahes ma veel ei tea seda.
NY näituse ettevalmistamiseks on järjest vähem aega.
Ja 24. aprillil on järjekordne kirjanduslik kohtumine: Dmitri Petrjakovi raamtu "Kaarli kiriku Golem" (Hotpress) presentatsioon ja kohale tulevad lisaks autorile noor kirjanik Mikk Pärnits ning Hannes Vanaküla. Ja vanu hipisid. Ja venekeelne balti telekanal.
Vahepeal guugeldasin end jälle ning leidsin lisaks Äripäeva kunstiarvutusele ka end mainitavat Eesti Paganlikus Foorumis, kust kopeerin järgmise mõttevahetuse.

Dmitri Petrjakov
Budist


Liitunud: 24 Märts 2004
Postitusi: 4025
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Märts 23, 2009 2:27 pm Teema: Vasta viitega
Nii. Raamat valmis. Mida soovitate esitluse kohta? Cool
_________________
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Dmitri Petrjakov
Budist


Liitunud: 24 Märts 2004
Postitusi: 4025
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Märts 23, 2009 3:00 pm Teema: Vasta viitega
Dmitri Petrjakov
KAARLI GOLEM

Kaks aastat tagasi aset leidnud nn pronksiöö sündmused on pinnale toonud terve rea kõige pöörasemaid Tõnismäega seotud legende. KAARLI GOLEMIS räägitakse muu hulgas pikemalt suurmaag Aleksander Lennonist ja tema okultsetest viguritest, mida on puudutnud ka Vladimir Wiedemann oma raamatus MAAGIDE KOOL.

Dmitri Petrjakov on seganud kokku kummalise sousti reaalselt aset leidnud sündmustest, maagiast, fantastilistest müütidest, Kaali meteoriidist, erinevate kirikute ning nõukogude ja saksa natsiladviku, salateenistuste, vabamüürlaste ja salaordute huvist Tõnismäe vastu jne.
Raamatu läbivaks teljeks on pronkssõduri lugu – autor heidab õhku hüpoteesi, et pronksist soldati lahkumine Tõnismäelt sündis tänu maagiale.
Raamatus toodud isikud on ajaloos reaalselt elanud ja selles esinevad ajaloolised sündmused täpselt dateeritud. Raamat on illustreeritud rohkete fotode ja autori tehtud illustratsioonidega.

ISBN 978-9985-9968-0-5
144 lk
Pehme köide
Hind kirjastusest ostes 100 krooni.
www.hotpress.pri.ee
_________________
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Dmitri Petrjakov
Budist


Liitunud: 24 Märts 2004
Postitusi: 4025
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Märts 26, 2009 4:05 pm Teema: Vasta viitega
Tõenäoliselt esitlus tuleb 26.aprillil Galeriis Kunstikonteiner Kultuuritehases Polymer (Madara 22/Ülase 16).

Tokroda on ka kutsutud ja oodata on tema mõtteid Kaarli Golemis kirjeldatud maagilistest manipulatsioonidest läbi Raktobleeri teooria.... Cool


_________________
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
mina_



Liitunud: 25 Okt 2008
Postitusi: 9


PostitusPostitatud: Esm Märts 30, 2009 8:09 am Teema: Vasta viitega
No Pronkssõduri ööl lõpetas Tartus üks trükikoda Necronomiconi trükkimise. Ja Tallinna Apollo pani letile kaks Pärnitsa tõlgitud Kaose raamatut. Raamatud kaosmaagiast. YouToubes oli video üleval kus Apollo ees läks kakluseks ja kuskil seal akna taga olid reeklaamiks väljas Algol kirjastuse uued raamatud Peter J. Carroll "LIBER KAOS" ja Phil Hine'i "Kondenseeritud kaos: sissejuhatus kaosmaagiasse".
Samal ajal kui Pronkssõdur hakkas rahvast häirima ja Necronomicon oli teel trükikotta, tekkis MVO-s lõhenemine. Paar päeva enne raamatu ilmumist lahkus demonstratiivselt osa sataniste eesotsas Jasoniga MVO-st.
Oli see nüüd Necro kurikuulus needus, vöi Pronkssöduri kättemaks umbes nagu teoses "Don Juan", või toimetajale kahe silma vahele jäänud paar kirjaviga Shocked Kaostes ja Necronomiconis, mis tohutu võnkumise ja kaose tekitasid, seda täpselt ei tea.

Kas Dmitri Petrjakov on see sama mees, keda kunstnik Jõgeva Konteinerisse kutsus, kus ta midagi seal kolme mehega korraldab? Kui ja, siis üks kolmest esinejast on Mikk Pärnits, kes vist kaosmaagia pärast kutsutud on ja kolmas tulija on üks maag vist. Andke teada millal ja kas see üldse toimub. Kui tuleb kokku palju igasugu kummaliste oskustega inimesi, st lausa mingi Eesti energiate kogunemine ühte punkti ja ka Tokroda oma seitsme pätsatud sambaga, siis ma ei tea mis juhtub. Mr. Green
Haigetel, kes usuvad, et sellises erakordses kohas on võimalik imekombel terveks saada, tulla igaksjuhuks kohale! Exclamation


Ah, jah...väike PS:
Sellest, et Anton S. LaVey SAATANLIK PIIBEL kolmas ja hästi toimetatud trükk on Apollo poodides, olen ma juba kirjutanud Wink
17 Aprillil ilmub Peter H. Gilmore raamat SAATANLIKUD PÜHAKIRJAD.
Selle raamatukesega tegelesid seekord kaks tõlki ja kaks toimetajat. Nende seas proovis uuesti oma jõudu ka Pärnits.


"SAATANLIKE PÜHAKIRJADEGA on meile pärandatud Saatana kiriku ülempreestri, maag Peter H. Gilmore'i terav meel, mõttetarkus ja kuratlikud vaated. Käesolevad esseed, artiklid ja diatriibid on kogutud kahekümne aasta jooksul põrguliku salaliidu jaoks kirjutatust, mõned neist esmakordselt avaldatud vaid valitud seltskonnale kättesaadavates trükistes. Nukumaagiast ajas rändamise võteteni juhatab maag Gilmore lugeja Kurakäerada mööda sinna, kus vähesed leiavad eest selle, mida ootasid.
Maag Gilmore paljastab saatanlike rituaalide põhimõtted ausas arutelus keelatud riituste üle. Mis on saatanlik matus? Kuidas satanistid abielluvad? Avastage see täna, sest kunagi varem ei ole neid ebapühasid tseremooniaid avaldatud väljapoole Saatana kiriku põrgulikku hierarhiat. Siit leiate nende filosoofia, kes on piisavalt julged, et olla enese Jumalad - või Saatanad."


Ka seekord on raamat Algol kirjastuselt Volbriks Apollo raamatupoodides. Samal ajal toimub see energiate kogunemine Konteineris. Tulge kohale, ärge kartke, äkki ei juhtu midagi. Twisted Evil
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Dmitri Petrjakov
Budist


Liitunud: 24 Märts 2004
Postitusi: 4025
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Märts 30, 2009 3:53 pm Teema: Vasta viitega
VÄIKE TÄPSUSTUS

Üritus toimub kaks päeva varem - 24.APRILLIL Kell 18.00

Twisted Evil
_________________
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
mina_



Liitunud: 25 Okt 2008
Postitusi: 9


PostitusPostitatud: Esm Märts 30, 2009 4:39 pm Teema: Vasta viitega
No kui täpsus nii oluline on, siis on vb nii, et seekord võtavad sündmused alguse kuskil 24-al ja siis mõne päeva pärast, kui Gilmore raamat igas Eesti raamatupoes on ja kui Konteinerist emotsionaalselt ülesköötud mööda Eestit laiali läinud, siis vb plahvatab kuskil, või toimub spontaanne tervenemine, põlemine vms iganes. Twisted Evil Tegelikult aga on töenälisem, et ei juhtu midagi ja mingit energia palli ei teki ja vb kogu energia imendub oopis kohe seal Konteineris maasse.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Dmitri Petrjakov
Budist


Liitunud: 24 Märts 2004
Postitusi: 4025
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Märts 30, 2009 9:02 pm Teema: Vasta viitega
Minu arust on Konteinerist Kaarli kiriku tornide vahele otsene tee...
_________________




* OP täna õhtul (ETV kl 21 35: lisaks Erisaate kordus ETV-s täna kl 16 10)