Veel rohkem eksootikat

Ruum täis vanu hipisid. Kirjanduskohtumise afterparty . Mis ei kesta kuigi kaua, sest osavõtjatest umbes 95% -- ja kirjandusüritusest endast 80% (ning nooremad lahkuvad enamuses enne viimase lõppu) -- jutt on äärmiselt inside*) on vanuses 60 +.
Raamatu autor pakub oma sõpradele puskarit juba enne üritust, mille tulemusena vähemalt üks vana hipi kordab kogu kohtumise aja oma kahte nalja. "Jääme sõpradeks!" ja "Sandra, las Jaan räägib ka midagi!" -- Jaan Klõsheiko kuju istub ka "presiidiumilaua" taga koos noore kirjaniku, vana hipi ning arhivaari,teise vana hipi ja kirjastaja, sektiliidri ning ülienesekindla, slaavilikult artistliku raamatu esitlejaga ("Televisiooon ei tulnudki! Piiderid!" -- näitlik mõtteavaldus eravaestlusest).
Tema naine on hakkinud salatit ja kõik meenutab mingi veidra, üksteisest kaua eemal viibinud, kuid siiski kokkuhoidva perekonna suuremat taaskohtumist. Neil vanadel hipidel ning seltskonnas viibivatel üksikutel noorematel venekeelsetel inimestel (ei tohi unustada, et nii "Maagide kool" kui "Kaarli golem" räägivad kohalikust vene hipikogukonnast) on kaasas üllatav kogus videokaameraid ja fotoaparaate. Iga liigutus ja sõna sel üritusel jäädvustatakse.
Näen tuttavat nägu -- tuttavat "Maagide koolis" avaldatatud fotolt, mille allkiri kõlas nii: "Joksi hullumaja aias". Joksi oli üks neist karakteritest, kes oli mõlemi raamatu peategelase sõber ja plekieemaldusvahendi-trippide kaaslane. Seda talle ütlengi -- et ma omal kombel tunnen teda -- paraku osutub praeguseks üsna klanitud välimusega vana hipi umbkeelseks vene juudiks, kes resideerub Iisraelis. Hiljem peatub mu pilk tema käel, mis läheb seljasoleva nahkjaki taskusse ning võtab sealt minigripi täis pruunikasrohelisi tompe. Ta vaatleb seda ning kilekotike läheb taskusse tagasi. Ju ei ole õige aeg ega koht. Ja mulle tuleb pähe mõte -- nendesamade inimeste eakaaslased olid nädal varem neissamades ruumides oma peol. Polymeri kunagiste töötajate kokkutulekul. Nad jagasid kolmkümmend aastat tagasi sama aega, ajastut ning linnaruumi -- ainult et need vanakesed siin ei töötanud tehases liinil ega sõitnud varustajana mööda NSVL-i ringi, külvates oma teele karvaseid kummiloomi ja Vana Tallinna pudeleid. Nemad, nüüdseks hallide habemete ja hõredate pikkade juustega, tegelesid joogaga ja plekieemaldusvahend Sopalsi hingamisega, nõidusid pronkssõdurit ja harrastasid vaba armastust.

Soundtrack:
The Fifth Dimension "Aquarius /Let The Sunshine In" (1969)
Steppenwolf "Born to be Wild"**


* Väga inside --mina, kes olen kahte raamatut lugenud, saan sellest aru. Ja vanad hipid loomulikult ka. Korraks satun eetilise dilemma ette -- äkki peaks kõike toimuvat endale (ja põlvkonnakaaslastele loomulikult ka) "huvitavamaks" muutma. Aga vist siiski mitte. Saalis viibijatest on rõhuv enamus vanad hipid. Olgu see nende pidu.
Pärast helistab kirjastaja, kes on purjus ning väga liigutatud. "See üritus ei oleks saanudki paremini minna. Selle räsitud selstskonna puhul. Nii palju vanu sõpru..."
** Koostasin koos Tallinnas käinud VK-ga kirjanduskohtumise afteka Youtube`i-disko playlisti -- eksides vist enamuse lugude puhul kümnendiga.