Esmaspäev, august 30, 2010

Esimene hommik

Ärgates kell kolm öösel oli üsna kohutav olla. Aga, jumal tänatud, see läheb kiiresti progresseerudes yle. Jõime veini, et püsida yleval hoolimata ajavahest ning faktist, et Austraaliasse jõudsime kohalikul varahommikul. Alustasime pärast korraldajatega koha ülevaatamist ning hotelli (roosa naljakas koloniaalstiilis maja) tagasi jalutamist. Kell oli siis napilt kaksteist päeval. Lõpetasime vist (selles ma pole nii kindel) pool kümme õhtul sealsamas. Vein, puhtalt ning Schweppesi ja soodaveega segatult. Kahe sisuliselt magamata öö, ülipika lennureisi ja vajaduse peale end igal juhul siinse normaalse rütmiga kohandada töötas vähemalt minu puhul nagu vikat. Pood nimega Best Bottle on the Hill, kust kanistri juurde ostsin, mälumäng omavahel, sellistes olukordades igavesti korduv vaidlus (T-ga põhiliselt, aga mitte ainult), kas ma olen ikka õige feminist (kõik arvavad, et ma pole)... Vaidlus tänapäevaste iluideealide teemal. Vahepeal jalutuskaik kohalikku kaasaegse kunsti muuseumi -- see on suurejooneline hoonetekompleks,kus T räägib betoonarhitektuurist ja siinse kuulsa tehisranna otsingutel. Tehisranda ei leia me üles. Aga see peaks olema koha lähedal, kus jõe ääres pargipinkidel istume. Jõe enda kohta on festivali korraldajad oelnud, et seal on haid. Vaidlus, kas magevees voivad elada haid.
Ah jaa, meie ülevalolemiseürituse lõpus tuleb kone Postimehest, kokkulepitud artikli täpsustamiseks. Kõnet lõpetades ma ei mäleta, millest toimetajaga rääkisime, välja arvatud tähemärkide arvu (3000) ja aega, mille jooksul peaksin B näitusest (mida Pärnusse vaatama imekombel reede varahommikul jõudsin)artikli kirjutama (2-3 päeva). Ja mis muud seal nii olulist olla saabki -- B kyll kommenteerib, et olin toimetajale põhiliselt rääkinud, et olen Austraalias, kõneminut siia maksab mulle 40 krooni, aga et sellepärast ei pea ta nüüd toru 2ra panema. Mida tal veel mulle öelda oligi?
Igal juhul olen nüüd üleval, on väga varajane hommik ja hotellis liiguvad ringi unised asiaadid ning selle mitte nii unised hallipäised pidajad.
Kell üheksa, nüüd juba kolme tunni pärast, algab sauna ehitamine.

Austraalia

Tallinn - Frankfurt: 2, 5 tundi (nagu bussiga Tartusse)
Frankfurt - Singapur: 12 tundi (nagu ma ei tea mis, v2ljaarvatud viis aastat tagasi Uus-Meremaale minek)
Singapur- Sidney: 7,5 tundi.
Sidney-Brisbane: 1,5 tundi.

Austraalia, see t2hendab BRisbane tundub umbes nagu Ameerika, aga puhas. Nagu keegi oleks ehitanud Ameerika suvalise keskmise suurusega linna (2,5 miljonit) koopia, aga teadmatusest t2navatele prahti puistata unustanud. Singapuri lennujaama v2literrassil oli omakorda yllatavalt v2he ohku, mida hingata ning niiske palavus sealse aja j2rgi kell kuus ohtul.

Ja reisiseltskonnast (T, A, B, H) suudab mind seni oma repertuaariga yllatada ainult saksa helilooja H, kes on lennukite ohkutousmisel ning maandumisel suutnud vaimustusest sona otseses mottes kilgata, k2si plaksutada ning hyyda selliseid asju nagu : "Zipelgad! Zipelgapesa! Ha-ha-haa!" See k2is vist aknast paistva autoteede vorgustiku kohta. Samuti oli H-l pidev mure oma kaasa voetud viiuli p2rast: ta deklareeris selle, noudis, et stjuuardess talle n2itaks, mis asendisse see lennukis pannakse ning ma panin t2hele, et T ja A nalja peale, et p2rast meie nelja etendust voiks H viiuli maha myya ja selle eest palju siinset kallist olut osta, tardus naeratus ta n2ol.

Oleme kohtunud korrladajatega, kes meile lennujaama vastu tulid ning n2inud sauna tulevast asukohta.

Ja nyyd peab tegema seda, mida alati oma yle mere sihtkohta p2rale joudes: katsuma voimalikult kaua yleval olla ja kohaliku p2evarytmiga harjuda. Kohe saab kell kaksteist p2eval.

Neljapäev, august 26, 2010

Värske Globali kava

GLOBAL CONTAINER XII
Thursday, August 26 2010
Starting from 7 PM
At Polymer Culture Factory
Ülase 16/Madara 22, Tallinn, Estonia

Global Container is a series of events,
that crosses the borders of good taste.
Performance art+ sound + dance + cinema+ fine arts + meeting place



19 10
Abby Manock (USA)
Lesser Evils
Performance
Madara Street


19 30
Opening of an curatorial exhibition by Natasha Rees (UK)
The Allegory of the Cave
Artists:
Noah Angell
Dean Brannagan
Simona Brinkmann
Charlesworth, Lewandowski and Mann
Chris Grieves & Richard Battersby
George Henry Longly
Ben White and Eileen Simpson (Open Music Archive)
Linda Persson
Natasha Rees
Jani Ruscica
Ian Vail
Alys Williams
Josephine Wood
Art Container gallery
Downstairs

+
The Pedalto Institution for Incorporated Art
The represented artists : Garrett Lynch, Shane Whilden, Roberta Nelson, Taylor Canfield, Morgan Page, and Jonathan Ehrenberg

+

Lewis McGuffie (UK)
Antonomic Society East European Cultural Planning Department

+

Rita Lino (Portugal/Spain)
Untitled 001
Installation

+

Andreia Filipe (Portugal)
Untitled
Installation
Next to Art Container gallery
Downstairs



20 00
Linda Persson & Laura Kvelstein (UK)
Performance
Art Container gallery
Downstairs



20 20
Tarmo Kivimaa (Estonia)
Dance
In front of Art Container gallery
Downstairs


20 45
Kilian Ochs (Germany/Estonia)
Installation, serving the machine
Art Container gallery
Upstairs


21 00
Kendall Nordin (USA)
"Art Dick-tator"
Virtual performance via Skype
Polymer bar


21 15
Mari Prekup & Meeland Sepp (Estonia)
Performance
Black hall (former red hall)


21 30
Ig Noir (Estonia)
Concert
Black hall (former red hall)


22 00
CW01 (Finland)
Concert
Black hall (former red hall)


22 30
Left (Canada)
Concert
Black hall (former red hall)

Kolmapäev, august 25, 2010

Kunstioksjon Polymeri toetuseks

Sel neljapäeval, 26. augustil toimub esmakordselt Kultuuritehas Polymeri toetuseks kunstioksjon, kuhu on välja pandud kollektsioon eesti noorema põlvkonna silmapaistvamate kunstnike loomingust. Sellele lisanduvad mõned eesti kunsti vanema põlvkonna klassikud -- Malle Leis ja Raul Meel. Kunstioksjoni korraldab Sandra Jõgeva, selle viib läbi kunstikriitik Mari Kartau ning improvisatsiooniline helitaust on Eestis elavalt ning tegutsevalt saksa heliloojalt Hans Gunter Lockilt.
On maali, skulptuuri, graafikat, ehtekunsti, keraamikat, installatsiooni ning Andrus Joonase hiiglaslik maanteemaal, üks vähestest, mis ei ole juba era-või muuseumikollektsioonis või hävinud.
Oksjonile tulevate tööde ning nende autoritega saab tutvuda netis:
http://festival.kultuuritehas.ee/kunstioksjon.html
Oksjon on kinnine ning sellele pääsemiseks on vajalik registreerimine:
jaanika@kultuuritehas.ee
või
sandrajogeva@gmail.com

Põhimõtteliselt on võimalik oksjoni toimumise ajal teha pakkumisi ka telefoni teel:
+3725543961
Sandra Jõgeva

Okjonil osalevad kunstnikud:
1. Raul Meel (autoriraamat)
2. Malle Leis (serigraafia)
3. Andrus Joonas (maanteemaal)
4. Arne Maasik (foto)
5. August Künnapu (assamblaazh)
6. Peeter Allik (graafika)
7. Billeneeve (maal)
8. Marianne Männi (taksidermia)
9. Pusa (maal)
10. Mai Sööt (skulptuur)
11. Katrin Piile (maal)
12. Remo Randver (maal)
13. Krista Sokolova (maal)
14. Mari Prekup (graafika)
15. Ott Pilipenko (objekt)
16. Edit Karlson & Jass Kaselaan (skulptuur)
17. Janno Bergmann (foto)
18. Tanel Veenre (ehted)
19. Siidilabor (ehted)
20. Leena Luther (keraamika)
21. Jane Paadimeister (keraamika)
22. Noolegrupp (foto)

Võtsin vastu tööotsa ning improviseerisin

Igaüks võib olla Evald Okas

Aktimaalikursus algajatele Kultuuritehase Festivali raames sel reedel, 27. augustil kl 15 - 17 Polymeris.
Juhendaja Sandra Jõgeva (bakalaureus maalikunstis 2000).
Tule, maali akti ja avasta, et igaüks võib olla Evald Okas või Epp Maria Kokamägi.
Võta kaasa oma materjalid (pintslid, soovi korral pahtellabidad) ja värvid (akrüül või õli) ning maalialus.
Meie poolt noor ja kaunis (nais)modell ning algteadmised anatoomiast, värviõpetusest, perspektiivist ja maalitehnoloogiast.

Kasulik vihje: kauplusest Õnneküpsis aadressil Rotermanni 5/Roseni 10 on võimalik osta väga soodsalt krunditud lõendit alusraamil:
30X30 cm, 80 krooni
50x50 cm 140 krooni
70x100 cm 200 krooni (ovaalne formaat)
30x120 cm 200 krooni (piklik formaat)
Kõigi lõuendite sügavus on 7,5 cm, mis võimaldab maalida ka lõuendi küljele ning valmistada selle lühikese aja jooksul tervikliku teose, mida on võimalik ilma raamimata elutoa seinale riputada.
Tule ja sa ei osta Epp Maria Kokamäelt enam kunagi midagi!

Teisipäev, august 24, 2010

Here it comes: Global Container XII

GLOBAL CONTAINER XII
Thursday, August 26 2010
Starting from 7 PM
At Polymer Culture Factory
Ülase 16/Madara 22, Tallinn, Estonia

Global Container is a series of events,
that crosses the borders of good taste.


Performance art+ sound + dance + cinema+ fine arts + meeting place

Participants of the eleventh Global Container:





Kendall Nordin (USA)
"Art Dick-tator"
Virtual performance via Skype


Mari Prekup & Meeland Sepp (Estonia)
A song


Abby Manock (USA)
Lesser Evils
Performance


Kilian Ochs (Germany/Estonia)
Installation, serving the machine


Tarmo Kivimaa (Estonia)
Dance


Linda Persson & Laura Kvelstein (UK)
Performance


The Pedalto Institution for Incorporated Art
The represented artists : Garrett Lynch, Shane Whilden, Roberta Nelson, Taylor Canfield, Morgan Page, and Jonathan Ehrenberg


Lewis McGuffie (UK)
Antonomic Society East European Cultural Planning Department


Rita Lino (Portugal/Spain)
Untitled 001
Installation


Andreia Filipe (Portugal)
Untitled
Installation



+


Opening of an curatorial exhibition by Natasha Rees (UK)
"The Allegory of the Cave"

Artists:
Noah Angell
Dean Brannagan
Simona Brinkmann
Charlesworth, Lewandowski and Mann
Chris Grieves & Richard Battersby
George Henry Longly
Ben White and Eileen Simpson (Open Music Archive)
Linda Persson
Natasha Rees
Jani Ruscica
Ian Vail
Alys Williams
Josephine Wood




Kunstikonteiner /Art Container
Kultuuritehas Polymer
Madara 22/ Ülase 16
Tallinn
Galerii avatud K.-P. 14.00-19.00
info: (+372) 55 94 12 11
(+372) 55 43 961
(+372) 56358294
www.artcontainer.ee

Pühapäev, august 15, 2010

Kohe tulemas: Kultuuritehase Festival

KUUES KULTUURITEHASE FESTIVAL
20.-29. august 2010

Sel aastal toimub oluline osa festivali sündmustest õues vastvalminud ökoloogilise aianduse ja eksperimentaalse disaini põhimõtteid rakendavas katuseias. Samuti on kogu festivali aja Polymeri õues avatud välikohvik, mis on lahti iga päev muude ürituste toimumisega paralleelselt.

Traditsiooniliselt toimuvad Kultuuritehase festivali raames alternatiivmuusikaüritused Volyymer ja Diletantide Avangard, millele lisandub Telescope ja DJ-d katusel.

Töötubadest õpetavad särgitegemist Artur Kerge, siltidevalmistamist Uue Maailma Seltsimaja, rakupõletust Polymeri keraamikud, tätoveerimist kanada kunstnik Justin Tyler Tate, heli õpituba annab Yiorgis Sakellariou Kreekast ning joonistusmaratoni juhendab Polymeri pikaajaline resident Ernest Truely.

Spetsiaalselt festivaliks kohale tulnud New Yorgi kunstnikerühmitus Pedalto juhendab eksperimentaalseid sportmänge, korraldab tantsu ja napsuvõtmise võistluse, ning nende peastaap on festivali ajaks siirdunud Polymeri Puhvetisse.

Toimub kunstiruumi Art Container poolt läbiviidav rahvusvaheline kunstisündmus Global Container, mis on järjekorras juba kaheteistkümnes.

Esmakordselt toimub kultuuritehas polymeri toetuseks kunstioksjon, kuhu on välja pandud kollektsioon eesti noorema põlvkonna silmapaistvamate kunstnike loomingust, millele, lisanduvad mõned eesti kunsti vanema põlvkonna klassikud. Kunstioksjoni korraldab Sandra Jõgeva, selle viib läbi kunstikriitik Mari Kartau ning improvisatsiooniline helitaust on Eestis elavalt ning tegutsevalt saksa heliloojalt Hans Gunter Lockilt.

Traditsiooniliselt toimub disainiturg, mille korraldab seekord keraamik Leena Luther ja esmakordselt kirbuturg, mille korraldab siin elav ja töötav Mai Sööt.


Rohkem infot festival.kultuuritehas.ee
Lisainfo saamiseks ja õpitubadele registreerumiseks saada meil: jaanika@kultuuritehas.ee
või helista 58317349.


FESTIVALI KAVA 2010:
Reede, 20.08.
16.00 Disainiturg
19.00

Pedalto staabi avamine Polymeri Puhvetis
Virtuaalsed performance'id New York'i kunstnikelt (Stephen Witt ja John Kilduff, USA)
21.00 Festivali avashow @ katuseaed
22.00 Volüümer

Laupäev, 21.08.
13.00 Särgitegemise õpituba
14.00 Uue Maailma Festivali silditegemise õpituba
20.00 Pedalto tantsu ja napsuvõtmise võistlus
20.00 Telescope

Pühapäev, 22.08.
12.00 Hulkavõimlemine (Justin T Tate, Kanada)
14.00 Aestleetika (Pedalto)
17.00 Õnne Luha dokumentaalfilmiprogramm
18.00 Ig Noir

Esmaspäev, 23.08.
12.00 Tallinna faktikaardistamine (Pedalto)

Teisipäev, 24.08.
12.00 Joonistusmaraton (Tanel Saar ja Ernest Truely, Eesti)
14.00 Tätoveerimise töötuba (Justin Tyler Tate, Kanada)

Kolmapäev, 25.08.
17.00 Skeidivõistlus
19.00 Kinemaatiline müsteerium (Erik Alalooga, Eesti)
20.00 DJ-d katuseaias

Neljapäev, 26.08.
16.00 Kunstioksjon Polymeri toetuseks
19.00 Üritustesari Global Container (tegevuskunst + heli+tants+kino+kaunid kunstid+kohtumispaik)

Reede, 27.08.
15.00 Maali õpituba
16.00 Kirbuturg
16.00 DA @ katuseaed
21.00 Diletantide Avangard

Laupäev, 28.08.
12.00 Heli õpituba Audiomulch (Yiorgis Sakellariou, Kreeka)
17.00 Pedalto klubi lõpusõna
18.00 Jasmine Dreame Wagner'i akustiline etteaste
19.00 DJ @ katuseaed
20.00 Ööraku (keraamika välipõletus)
22.00 DJ Põder & DJ Nigel (laseripidu)

Pühapäev, 29.08.
12.00 Hulkavõimlemine (Justin T Tate, Kanada)

*festivali kava täieneb iga päev

Täna: Polymeri katuseaia avamine

Rakendusökoloogia Noorte Klubi RÖNK & ARTFACTORY esitlevad:
POLYMERI KATUSEAIA AVAMINE
“Plants like Ambient”
pühapäev 15. august kell 17:00

Projekti eesmärgiks on alternatiivne aiandus linnaruumis ja eksperimentaalse disaini põhimõtete rakendamine. Katuseaias kasutati ära muidu äraviskamisele kuuluvaid kasutatud autokumme, kuhu peale pandi kasvama sõnajalad, minipuud ning muud taimed. Aiakujundus muutus pidevalt vastavalt uuutele leitud materjalidele. Aia disainis domineerivad geomeetrilised kujundid ja mitmetasandilisus.

LIVE:
PHONIX (Triophonix) guitar ambinet,

soundscapes by:

CHILL
KERSTEN KÕRGE
PORT
TAPECUT

Visuals VJ PINTAMIMC

+ Earth connection workshop

Algus 17.00
Tasuta sissepääs

Rohkem infot
http://club.roek.ee/
http://www.artfactory.ee/
---

Laupäev, august 14, 2010

Järjekorras kolmas

Alustan kohe kolmanda naine-lauaga, kuna kaks esimest on Põltsamaal näitusel ja ma kavatsesin seda tüüpi serveerimisalust oksjonil kasutada. Mitte müüki panna, vaid sellelt catering`i teha.
Seekordne naine-laud on erinevalt eelmistest sale, tal on pea küljes ning ta on teistest suuremal lauaplaadil. Ta tuleb punane.
Tegelikult kasutan ära näitlejanna J kehalt võetud vormi järgi valminud kuju, mis oli kunagi väljas näitusel "Seisused" Hobusepea galeriis.
Kuna kuju ja lauapinna vahele jääb palju tühja maad, otsustan ta patjadele lebama panna. Eilne jalutuskäik Pelgulinna ja Kalamaja kaltsukates = 150 krooni = 14 patja.
Mõtlesin täna kõige selle punase plastikuga katmisega alustada, aga vahele tuli kutse ühtede fanaatikute koosviibimisele täna õhtul. Need on hoopis teisel alusel liitunud inimesed ning selle liikumise olemuse sektilaadsuse aste pole mulle veel selge. Igal juhul lähen.

Martin Rünki artikkel Polymeri kohta Delfis

Martin Rünk: Kumba eelistab Tallinn - nõukaaegseid rahvamaju või loomelinnakut?
Martin Rünk, MTÜ Kultuuritehas Polymeri juhatuse liige, www.DELFI.ee
14. august 2010 04:00



MTÜ Kultuuritehas Polymeri juhatuse liige Martin Rünk küsib oma loos, mis saab loomelinnakust, kui BREMi makseprobleemid jätkuvad.

Kultuuritehas Polymer on vanim tänini tegutsev omataoline kultuurikeskus Eestis. Kodanikualgatusena 2002. aastal alustanud Polymeri jälgedes on viimase viie aasta jooksul juurde tulnud mh Kultuurikatel ja Telliskivi Loomelinnak Tallinnas, Pärmivabrik ja Noor-Eesti Loomekeskus Tartus, Meleski Kultuurivabrik jt. Kõiki neid ühendab kunagises tehasehoones asumine ja rohkem või vähem alternatiivne suunitlus kunsti-, kogukonna- ja avaliku dialoogi paigana.



Asutamisest peale oleme rentinud kunagise Polümeeri mänguasjavabriku ruume legendaarselt BREM kinnisvarakontsernilt nende eest enamuse ajast turuhinda makstes. Nüüd oleme silmitsi olukorraga, kus võib-olla ootab meie tegevust lõpp. Aga mitte kujul, mida oleksime osanud aimata.

On öeldud, et kohtupingis istuva kinnisvaraärimehe Toomas Tooli ettevõtete üürilised oleksid võinud ette arvestada, kellega neil on tegu, ja endale mõistlikuma partneri valida. Kuid tihti ei ole üüritaval pinnal asumine vabatahtlik otsus. Sobivate pindade puudumisel ei ole meil olnud võimalik mujale kolida. Alati on võimalik tegevus lõpetada, aga selleks me kindlasti valmis ei ole. Võitleme edasi, kuid on avalikkuse ja avaliku sektori otsustada, kas ja mis kujul peaks linn andma abistava käe.

Pühapäeval toimunud torm oma elektrikatkestustega on jõuliseks taustaks BREMi ja Eesti Energia omavahelisele vägikaikaveole ja järgnenud meedialaviinile. Kuigi haldusettevõtte võlad on suured, tunduvad Eesti Energia jäigad ähvardused lõpptarbija arvel moraalselt kaheldavad. Ajutiselt on nende vahel küll tasakaal leitud, aga kaua läheb aega järgmiste võlanõudjateni, et BREMi pankroti suunas tüürida? See on väljavaade, mis muudab põhjendatult murelikuks kõiki selle savijalgadel kolossi kliente.

Kaheksa aasta jooksul on kogunenud palju neid, kes on külastanud Polymeri näituseid, võtnud osa avalikest õpitubadest, käinud kontsertidel ja osanud hinnata Polymerile omast pingevaba ja sallivat atmosfääri. Polymeris on oma ateljee- ja prooviruumid paarikümnel kunstnikul ja mitmel bändil, Polymeris tegutseb Kunstikonteineri galerii ja traditsiooniline tähelao trükikoda, kus trükitakse müürilehti Kunstihoonele ja teistele kultuuriasutustele. Tänavatasapinnal tegutseb motoklubi, mille liikmetele meeldib õues grilliõhtuid teha, trennis käivad keskaegse mõõgavõistluse harrastajad ning värske lisandusena tegutseb majas grupp vene taustaga noori, kes arendavad ökoloogilise katuseaia projekti.

On kujunenud välja kindel rühm inimesi, kelle jaoks Polymer vastab nende soovitud eluviisile. Selle keskkonna rohmakus annab märkimisväärselt juurde tegutsemisvabadust ja sellest otseselt tulenevalt ka mõttevabadust. Oleme loomingulise keskkonna kujundamisega kõvasti vaeva näinud ja majast on nüüdseks saanud piirkondlik maamärk.

On ka neid, kes alati ei hinda seda, mida Polymer endast kujutab. Enamasti mõeldakse, et see on ebamugav, lagunev ja kesklinnast kaugel. Kuid ennast Polymeri austajate hulka lugemine või mitte lugemine ei ole laiemas plaanis niiväga oluline. Eranditult kõik külastajad saavad sellest elamuse ning on märkimisväärne, et Tallinnas selline koht eksisteerib – see annab tunnistust linnast, kus on ruumi väga erinevateks eluviisideks.

Kultuuritehas on viimased neli aastat arendanud residentuuriprogrammi, mis on Eestisse toonud ca 30 rahvusvahelist kunstnikku, paljud neist on mitmeid kordi tagasi tulnud. Väliskülalised näevad Polymeris midagi täiesti erilist, mis nende silmis ühendab eksootilise Ida-Euroopa kuvandi indie-kultuuriga. Enda juures on neil ühiskond nii üleorganiseeritud ja jäik, et kohtumine Polymeri-laadse orgaanilise ruumi ja sellele vastavate inimsuhetega on värskendav kogemus.

Tallinna linnas on umbes kümme linna poolt ohjatud kultuurikeskust-rahvamaja, mis enamasti on rajatud nõukogude perioodil ning põhinevad üsna konservatiivsetel väärtustel. On mõistetav, et kinnistunud nähtusi ei saa üleöö muuta, kuid sama õigustatud on ka meiepoolne küsimus, miks toetakse proportsionaalselt niivõrd rohkem etableerunud kultuuri, selle asemel et anda ruumi eksperimenteerivatele vormidele. Linn toetab MTÜsid peaaegu eranditult projektipõhiselt ning taotluspõhiste tegevustoetuste puudumine pärsib pikaajalise perspektiiviga arengut.

Kultuuritehas Polymer on oma üüripinna ebastabiilsusest algusest peale teadlik olnud. Eraomaniku huvid on muutlikud ja alati on mõistlikum partneriks valida linn, kellel on teoorias suurem vastutus kodanikualgatuse edendamisel. Üheks meie kunagiseks sammuks oli Kultuurikatla rajamine, plaaniga sinna ümber kolida. Kahjuks liikus see meist eemale Tallinna linnaametnike tiiva alla.

Viimase kahe aasta jooksul on Polymer korduvalt pöördnud linna poole palvega leida võimalusi Kultuurikatlaga koostöö jätkamiseks. Kuid Madis Mikkori, Veronika Valgu jt loodud algselt hoogsa kontseptsiooni juures on arendamisplaanides tehtud nii palju kompromisse, et nüüdseks on kümnete miljonite kroonide toel jõutud väga ebamäärase ja steriilse kontori- ja meelelahutuspinnani, kus peamine tähelepanu saab olema suunatud suurtele kontsertidele ja etendustele ning sõltumatust kunstikeskusest on plaanidel alles jäänud kõigest 60 m2 residentuuripinda.

Jääb küsimus, milliseid valikuvõimalusi tahab Tallinn oma elanikele ja külalistele pakkuda? Kui tahame olla mitmenäoline ja dünaamiline linn, peaks omavalitsus looma võimalusi ka peavoost kõrvalseisvate algatuste pikaajaliseks arenguks.

Neljapäev, august 12, 2010

Huvitavaid fakte ja pealtkuuldud kõnelusi (ning monolooge)

I

100% soome debüütkirjanikest saavad vähemalt pooleaastase apuraha pärast oma esimese raamatu ilmumist. 50% neist omakorda saavad selle juba enne seda


II

Soome kirjanikud ja kunstnikud kuuluvad samasse ametiühingusse kui sealsed põdrapõhjakasvatajad, põllumehed ning kalurid.


III

"Ma ütlen sulle: ära sa maikat rohkem avalikus kohas kanna. Selle kandmiseks peab olema muskulatuurne neeger." Kunstiteadlane R eilsel J avamisel, mis toimus Linnagaleriis ning mille aftekas sealsamas tänaval kestis veel mitu tundi hiljem, kui sealt mööduma sattusin.
Noormees kollases veiniplekilises maikas kunstiteadlane R-le: "Sa tahad öelda, et mul on kole keha? Sa tahad öelda, et mul on kole keha? Sa tahad öelda, et mul on kole keha?!? PEDERAST!"

IV

"Ja naised, nende kehadega toimuvad imelised muutused. Ühel naisel suurenesid rinnad kahe numbri võrra. Ilma plastilise operatsioonita!"
Guru, keskealine juudi mees. Sõbranna M (humanitaarteaduste doktorant, abielus, kaks last) on mind ka varem guru loengule kutsunud. Ta pole seal varem käinud, aga tal on huvi. Ka mul on igasuguste gurude ja sektide vastu viimasel ajal huvi olnud, samas on mul kahtlus, et see tasuta pooleteisttunnine loeng on sisuliselt reklaam guru kursustele, mis on mitmepäevased ja mitmetuhandese hinnaga. Just nii ongi. Guru poolt õpetatav idamaine praktika aitab su ellu tuua edu äris. Vajadusel isegi vähist paranemise. Õnne, füüsilise atraktiivsuse ja valgustatuse. Juudist ärimees on väga osav. Mulle tundub mingil hetkel ka, et just see võib olla asi, mis mu elust puudub. Loomulikult ei anna guru oma teadmistest selle pooleteist tunni jooksul mitte midagi välja ja soovitab kõigil kursustele tulla. Ruum on täis hipilikult riides inimesi, peamiselt naisi. Saan teada, et üks noormees on kuulsa naise tütre lapse isa. Loengu ajal jään magama, käin vahepeal telefoniga asju ajamas ning tukun siis natuke veel.Aga M-ga on pärast äärmiselt huvitav juttu ajada, nagu alati.

Kolmapäev, august 11, 2010

PR

Eilse pressiteate tulemusena on J andnud intervjuusid kõigisse kohalikesse meediaväljaannetesse. Ka mulle on mitu korda ajakirjanikud helistanud, samas olen nad J-le edasi suunanud. M kirjutab homsesse Postimehesse asjast arvamusartikli.
Hommikul käisime J-ga juristi juures ja homme on minul üks kokkusaamine alternatiivpinna asjus (kuigi kahtlen väga, kas see pind sobiks...)
Ja on veel inimesi, kes on avaldanud kahtlust, on sellisel pressiteatel mõtet.

Pentinkulman Päivät (autentsed märkmed)

Vaatasin just oma märkmeid, mida Soomes kirjandusseminaril osaledes paberitele kirjutasin. Need osutusid lihtsalt liiga igavatekas, et neid muutumatul kujul siia ümber lüüa. Mõnes mõttes on vist isegi hea, et kirjanduse Kulka mulle seni läptopi ostmiseks raha poel andnud. Eelselektsioon ja enesetsensuur toimivad täiega.
Igal juhul oli tegemist Soomes legendaarse debüütkirjanike seminariga, kuhu valiti 80 soovijast 11, kellele isegi sõitu kinni ei makstud ning sellele arvule lisandusin mina, kellel kõik kulud kaeti. Edukas debüütkirjanik Eestist. Üldiselt oli tegemist algajate kirjanike instrueerimisega: kuidas pidada pingetele vastu, kui teine raamat enam nii palju tähelepanu ei saa kui esimene. Kuidas seda teist üldse kirjutada. Kirjastamisprobleemid. Fondid. Residentuurid. Viimaseid kahte on Soomes ja vist üldse Läänes tohutult palju. Inimeste entusiasm minna mitmeks nädalaks kuni pooleks aastaks kusagile pärapõrgusse kirjutama on hämmastav. Sellega seoses -- üks ettepanek mulle.
Debüütkirjanikud, välja arvatud mina, tunduvad oma uut ala tõsiselt võtvat, olgugi mitmel neist karjäär muus valdkonnas täiesti olemas. Soome-jaapani ärimees ja presidendi tõlk, kes kirjutas tähelepanu äratanud gayromaani. Tema vasak silm on poolkinni ning mõjub pimedana, sest tüüp läks vahetult enne kirjandusseminari oma meesõbraga kaklema. Ta teeb äri eksklusiivsete jaapani lõhnapulkadega. Naine, kes on tähtsal kohal soome klassikalise muusikaagentuuris. Väga suurt kasvu ning algul üsnagi pragmaatilisena mõjuv naine, kes kirjutas suurepärase romaani, mille tegevus on paralleelselt üleminekuaja ning Anna Ahmatova aegses Peterburis. Ma loen selle raamatu sealsamas läbi. Ilus stsenarist, kes on kirjutanud sci-fi romaani sellest, kuidas Soome ja Norra omavahel sõdivad ja kogu ühiskond muutub. Loomaarst, debüütromaanikirjanik. "Noor vihane luuletaja", poiss, kelle nägu tõmbleb. Kristina Normani kaksikõena mõjuv bestselleri autor, noor lesbi, kelle on kaasas poisilik, aga sama kena pruut.
Satun teistele ilmselt tuttavamasse situatsiooni, kus tuleb kohtumisel publikuga oma tekste lugeda. Kuigi nad on ühe mu novelli selle seminari jaoks soome keelde tõlkinud, kirjutan kohapeal uue teksti. Soome keeles ja oma kohtumisest baltisaksa orjaga.
Mul on korduvalt tunne, et mul on seljas valed riided -- liiga pidulikud selle väikese küla palkmajakompleksist motellis. Järved on kahjuks ümbruskonnast puudu.
E käest laenatud ehteid kannan ikkagi. Ja võrksukki. Ja kõrgeid kontsi -- kuigi tunnen end kohati Ida-Euroopa hoorana. Olin võtnud kaasa õhtukleitide poole kiskuvad riided, sest olen oma tavakeskkonnast väljas ega pea kindlasti midagi rasket tassima nagu muidu. Mul läks aastaid, enne kui aru sain, et asjade tassimine ja kontsad ei lähe mitte kokku.
Ma otsustan, et jään Pentinkulman Päivien peaüritusele ega sõida Tallinna perfokat vaatama, ometi osutub see üsna tüütuks Väino Linna teemaliseks kirjanduskonverentsiks, millelt põgenen. Mitte et seal külas kuhugi minna oleks. Ostan ühe ettekande pidaja, kes mõjub huvitavalt, dokumentaalromaani soome naiskaardiväest I Maailmasõja ajal. Anneli Kanto "Veriruusut".
Lõpuks viiakse kõik osavõtjad kohaliku eksootika mõttes vaatama nähtust lavatanssit, peotantsuõhtut puust laval sügavas metsas. Sügavat muljet avaldab klahvpillimängija stilistika (värvitud vuntsid, valge maika, läikivad valged shortsid ning umbes viiskümmend viis eluaastat), samuti kõigil kohalikel kultuuriüritustel (kirjanikud kohtuvad publikuga, maakonnavanema vastuvõtt, lavatanssit) tsirkuleeriv keskealine homopaar oma otse meeleheitliku stiilsusepüüdega. Must lakknahk, föönisoeng, bakenbardid, suured firmapäikseprillid, valged kauboisaapad, kitsad neoonkollased püksid .
Kuulen, et eelmisel aastal oli üks debüütkirjanik end maavanema vastuvõtul veiniga üle valanud, maavanema naise kätt suudelnud ja sellele öelnud: "Nai minut. Synnytetään perhosia!". "Se oli suorastaan performanssi. Se sai elinikäisen porttikiellon maakuntataloon", kommenteerib minule seda lugu edasi rääkinud gayromanist ja Soome-Jaapani ärimees.

Teisipäev, august 10, 2010

PRESSITEADE

PRESSITEADE
Kultuuritehasel Polymer on oht jääda elektrita

Kultuuritehas Polymer on üks Brem Kinnisvarabüroo klientidest, keda ähvardab Eesti Energia poolt elektrist ilma jätmine.
2004. aastast Bremilt kunagise mänguasjavabriku ruume rentinud sõltumatu kultuurikeskus on kuue tegevusaasta jooksul kujunenud kunstnikele loome- ja näitusepinnaks ning linnale arvestatavaks partneriks noorsoo- ja kultuuriürituste korraldamisel.

Oma tegutsemise jooksul rendipinna eest turuhinda maksnud Polmer on mitmeid kordi tulutult pöördunud linna poole doteeritud pindade saamiseks. Viimased läbirääkimised olid seotud Kultuurikatlaga, mille programmile soovisime pakkuda omapoolset täiendust, kuid linnal olid teised plaanid.

Polymer on kultuuritehaste võrgustiku Trans Europe Halls liige aastast 2005 ja aastal 2011 on korraldada TEH-i aastakoosolek Tallinnas. Oleme saanud arvestatavaks partneriks ning plaanis on mitmeid koostööprojekte, mis tooks kasu Polymerile ning linnale.

Kahjuks ähvardab elektrita jäämisel nii seda üritust kui ka ülejäänud Kultuuritehase programmi - rahvusvahelist residentuuri, Kunstikonteineri galerii tegevust ja augusti lõppu planeeritud nädalapikkust festivali luhtumine.


Pressiteate koostas

Jaanika Kuklase
Kultuuritehas Polymeri koordineerija
jaanika@kultuuritehas.ee
58317349

Neljapäev, august 05, 2010

Veel üks kord Betti kiiluvees

Lähen viie tunni pärast laevale, mis viib mind Soome, Urjalas Tampere lähedal toimuvale kirjandusüritusele. Esindan Eesti edukat debüütkirjanikku. Olen valmistunud, laenates E-lt tema disainerehteid ning valides garderoobi. Just lõpetasin pakkimise. Ning küsimusele, kas vajan mingit erilist dieeti, vastasin pika nimekirjaga. See, et ma mainisin, et sealiha võiks mitte olla, meenus mulle üleeilsel katuse-grillipeol, kui sõin esimest korda elus sealiha toorelt. T, kelle isal oli kunagi tapamaja, veenis mind oma jutuga, et Eestis võib sealiha vabalt toorelt süüa, kõik on kontrollitud. Mul on nüüd natuke kahju, et ma soomlastele ei väitnud, et olen toortoidudieedil ja et mulle tuleks serveerida toorest liha. Nagu näha Sofi Oksaneni pealt, põhineb põhjanaabrite ettekujutus edukast kirjanikust esmastel efektidel. See ja et kirjutama peaks.

Teisipäev, august 03, 2010

Näitus, millest osa võtan

Koolkond esitleb:
OBJEKTIIVNE MONUMENTALISM
Kesk-Eesti kunstigalerii pART, Lossi 1, Põltsamaa
7.08 - 3.09.2010
Avamine reedel, 6. augustil kl 17.00. Olete teretulnud!

Kunstis võib kujutada nipet-näpet ning tühja-tähja, sel juhul on
tulemuseks kunst, mis endast mitte midagi ei kujuta. Käesoleval näitusel,
vastupidi, on eksponeeritud kujutav kunst.
Koolkonna kunstnike loomingus on kujutatud suhteid, mis on inimühiskonnaga
alati kaasas käinud ja käivad ka edaspidi, võttes erinevaid vorme
vastavalt parasjagu toimivale ajaloolisele, poliitilisele, sotsiaalsele ja
klimaatilisele kontekstile. Mõned kunstnikud eelistavad nende pingeliste
suhete väljendamiseks kasutada nö. juhtumiuuringuid, teised eelistavad
mõistukõnelisi allegooriaid, kolmandad abstraktsemaid sümboleid. Iga
kunstniku käsitlus on täiesti objektiivne - tema enda seisukohalt. Näituse
üldpilt on monumentaalne, pisiasjadega siin ei tegeleta.
Mila Balti uurib inimese seesmist vabadust, mis oleks nagu igaühe isiklik
asi, kuid millest mõjutatud valikud loovad pretsedente ning kajastuvad
lõppkokkuvõttes kogu ühiskonnas kuni statistikaameti aastakokkuvõteteni
välja.
Billeneeve naiserollide uuring ületab tavapärase sotsiaalse lahterduse,
tema objektiks on ülinaine, kes orienteerub vabalt mütoloogilises
tegelikkuses, kuid võib samas jääda hammasrataste vahele pragmaatilises
argireaalsuses.
Andurs Joonase maali ning installatsiooni kahekõne kommenteerib armastuse
ja hirmu igavest võitlusvälja kui dialektilist arengumootorit isiksuse
väljakujunemisel.
Sandra Jõgeva skulptuurid rebestavad klišeesid naisekehast ja samas ka
klišeede dekonstruktsioone, jättes õhku mõistatuse, kust lõpeb imetlus ja
algab objektiviseerimine.
Toomas Kuusingu monumentaalgraafika näol on meil tegu apokalüptilise
ettekuulutusega , mis räägib õhtumaa allakäigust, kasutades
Nostradamuse-aegset pildikeelt, kuid kaasaegset motiivistikku.
Kaarel Kütase eneseanalüütiline videoinstallatsioon fikseerib murdepunkti,
kus täiesti asjalikust inimesest, piirivalvurist, saab kunstnik, kes peab
oma funktsiooni ühiskonnas permanentselt tõestama.
Pusa maalid väljendavad inimkonna igikestvat huvi universumi, sealhulgas
iseenda, ülesehituse ja arengu arhetüüpsete süsteemide vastu.
Alar Raudoja teadvustab keskealise valge heteroseksuaalse mehe
kohustuslikku identiteedikriisi ning sublimeerib selle geniaalsuse
kontseptsiooni.
Meeland Sepp & Taave Tuutma on leiutanud masina, mis annab Eesti rahvale
tiivad Jaan Tatika traditsioonides.
Jasper Zoova skulptuur vaatleb religiooni ambivalentset tähendust, kus
piir õnnelikkust ja rahu toova vaimse praktika ning karjainstinkdidel
põhineva masside hullutamise vahel pole alati selgelt tähistatud.
Sirami tööd mängivad performatiivselt läbi tuleviku programmeerimist
mineviku analüüsimise kaudu.

Kuraator: Mari Kartau
www.koolkond.ee

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

--
Mari Kartau
Koolkonna koordinaator
-------------------------------------
ELUS KUNSTI AGENTUUR: www.koolkond.ee

Ärkasin katusel...

täna hommikul kell pool üheksa ja vaatasin halli taevasse. Õhus oli sügise aimdust. Avastasin, et olin äsjase kuumalainega ära unustanud, et mu kodumaa taevas ongi umbes 90 % aastast selline. Sain aru, et mu otsus veel vähemalt korra katusel ööbida, sest seda suve ei jätku igaveseks, oli igal juhul õige. Oli piisavalt jahe, nii et vatitekk oli igal juhul ära kulunud.
Eile õhtul oli sealsamas katusel grillpidu. Majaelanike, just saabunud ameeriklaste (ja juba aastaid tagasi Eestisse saabunud ameeriklase S-i), Haapsalu festivalilt saabunud magistrandide ja sakslase J ning kahe Sänna Kultuurimõisa vabatahtlikuga. Kui selle peo kohta peaks tingimata midagi spetsiifilist üles märkima, siis võiks see olla kohaliku ameeriklase E hämmastus ameeriklase T sügava purjusoleku kohta. T ei teinud iseenesest midagi märkimisväärset -- tuikus ringi, rääkis sama asja väga mitu korda( "I love you, man!", "I tell everyone that E is wearing traditional Estonian men`s costume!") ja urineeris hipide kiviktaimlasse. Aiaarhitektidele, tundub, see pidutsemine seal väga ei meeldi. Oma sünnipäeval tegin oma kontsakingadega katusepinda augud ning eile pidasin mitut kirglikku vaidlust teemal, kas mu seekordsed kingad, kuigi kõrged, on tehniliselt kontsakingad või mitte. (Mina: "Ei ole! Need on platvormid!").
Muidu ajan enne Soome-reisi pisikesi ja igavaid, aga vajalikke asju korda ning lükkan oma skulptuurinühkimist aina edasi. Ja käisin täna Meritonis esimest korda Body Balance`is.

Pühapäev, august 01, 2010

Pühapäevane kompositsioon orjaga

Olen oma uue naine-lauaga jõudnud pahteldamise ja nühkimise staadiumisse. Vene hipi, see kiilaks aetud ja patsiga ning kogu kamba omamoodi liider, tuleb ja puhastab oma masinaga laua metallist jalad värviplekkidest ära.
Õhtul tuleb ori -- see, kes on mul telefonis nime all "Ori Noor Kena". Stammori eelmise aasta kultuuritehase festivali aegsest aktsioonist saadik. Kõige järjekindlam, töökam ja püsivam. Ilusam muidugi ka. Temale meeldib orjana naisteseltskonnas viibida.
Kutsun majalistest dokumentalist Õ ning keraamik J. Õ võtab oma sõbranna, psühholoogi A kaasa. Õ ja A on neljakümnendates naised, J neist peaaegu kakskümmend aastat noorem. Orja peamine ülesanne on seekord värvida üle ülemise galerii seinajoonistused, mis on seal koomiksibiennaalist saadik. Ja teha meile teed, serveerida seda ning vahuveini ja viinamarju, millele ta poodi järele läheb. J sosistab: "Kui ilus keha tal on!"
Ori teeb oma tööd ja teeb seda hästi.
Taustal on lisaks raadiole (ma ei suuda ilma helitaustata liivapaberiga nühkida ja pahteldada)ka hipilik noor vuntsidega kanadalane, kes on viimase nädala peaaegu lakkamatult ühe või teise koha peal istunud ja laulnud kurba lugu, mida ta saadab kombinatsiooniga kitarrimängust, suupillist ja jalaga mängitavast tamburiinist. Mitu inimest on kahtlustanud, et noor kanadalane hakkab hulluks minema. Varem, draama keskel, võtsin kanadalase laulu kui melanhoolset ja korduvat helitausta, nüüd läheme teda sõna otseses mõttes kuulama. J oli poisile tema palvel hiljuti laulusõnu eesti keelde tõlkinud. "Sina oled kurat! Ma vihkan seda", laulab kanadalane. Psühholoog otsustab, et ta on küll väga oma mulli see, aga see, kas tema pärast muret tundma peaks, sõltub vastutusest, mida võõra inimese suhtes võtta tahad. Fair enough.
Ja mis tuvisse puutub, hakkab kõik see -- linnuke puuris rabelemas ja hilisõhtuti nukralt kudrutamas -- mulle ikka enam ja enam loomapiinamisena tunduma. Ka M ise soovitab linnu lahti lasta. Samuti vene hipi, kes mind täna aitas. Teen, nagu viimane soovitas: loen linnule sõnad peale (venelane pani ette talle oma unistuse öelda) ning viskan ta siis aknast välja. Helevalge tuvi kaob üle katuste sinisesse taevasse.