Neljapäev, aprill 23, 2009

Veel eksootikat (seltskond)

Olen käsitööline.
Sellega paralleelselt toimuvad järgmised seltskondlikud sündmused: E ja A näituse avamine Kunstihoones, kuhu K kaasa vean, sest see üksi nokitsemine (ja ebaõnnestunud "produktide" hulgi ära viskamine) hakkab närvidele käima ja juba ärevust tekitama. Kuigi, ma loodan, on tasapisi aset leidnud siiski mõningane progress -- mis hetke seisuga produktsioonis ei väljendu veel. Seal, avamisel, lähevad -- tõsi küll, verbaalselt -- kaklema K ja B. L`homme fatale`i pärast. K alustab, aga B selle eest jätkab oma blogis. B näeb muide oluliselt parem välja kui näituse avajad, kes natuke masendusttekitavalt illustreerivad fakti, et kunstis reeglina obsessiivne enesekordus töötab. On tüütu, aga töötab. Kui midagi üks kord teha, siis ei panda tähelegi -- selles vist saladus.
Räägin telefonis reedel kirjanduslikule kohtumisele tuleva noorkirjaniku ja müstikuga. Ta tundub tore ja väidab muu hulgas, et raamatut presenteeriva tuleva kirjanikuga on tema juba kohtunud. Viimane nimelt tuli tema pähe sorima ("Üsna õudne on, kui mingi vanamees su peas ringi vaatab, ka eraelulisi asju..."), seda telepaatia vormis nagu "Maagide kooli" tegelased -- aga DP ongi ju üks selle tegelasi! Noorkirjanik oli sellise astraalrännakulise külaskäigu ajal küll seeni söönud. DP tahtis muide rohkem informatsiooni kirjandusliku kohtumise kohta. Et kes sinna veel tulevad ja mis üldse toimub -- selle asemel, et minu käest küsida, võib ette võtta kerge astraalse rännaku. Otsetee. Nagu Kaarli kiriku tornidest Lhasasse. Noorkirjanik polnud küll 100% kindel, kas see kõik oli täpselt nii, kuidas talle tundus. Aga ta vaatab reedel, kui DP ütleb talle midagi niisugust nagu : "Me oleme varem kohtunud", siis on kindel. Nagu näha, on maagiahuviliste seltsielu ja omavahelised suhted kaugelt komplitseeritumad kui tavainimeste omad. Või, noh, vähemalt logistiliselt. Ah jaa, minu küsimusele, kas ta külaline oli selline nagu päris elus, vastas noorkirjanik: "Tead, nagu MSN-i aknas on pilt... Ma olin ta fotot ühes foorumis näinud, ta oli samasugune. Aga telepaatiaga antakse edasi informatsiooni, mitte visuaalseid kujundeid."
Ja kolmas seltskonnauudis* seisneb faktis, et Tartu Ülikooli semiootikateaduskonnast kutsuti mind nende kevadkooli esinema. Ebateadlased, seda nüüd küll, aga ikka armas.

* Võib-olla ma ei peaks neid teisi siia panema. Aga ma teen seda siiski. Taaskord tsiteerides klassikut: "All the secret pleasures of doing something wrong". Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu... Aga ma ei saa midagi parata, see astraalse külaskäigu lugu on nii armas ja jabur.

Kommentaare ei ole: