Aurora:
Baariloo järg: kohtasin paar tundi tagasi kesklinnas oma kunagist klassivenda. Üsna tuntud muusik ja vahepealne alternatiiv-stiiliikoon. Tal oli just elekter välja lülitatud. Arve oli pikka aega maksmata olnud -- järgmine samm oleks vist väljatõstmine.
See on sedalaadi uudis, mille puhul ei suuda algul oma kõrvu uskuda. Nagu teeks teine nalja. 29-aastast kõrgharidusega inimest, kes on oma alal täiesti olemas, ei tõsteta ju koos oma girl-friendiga korterist välja. Sedalaadi lood, mida olen viimasel ajal kuulnud : keegi viidi pärast korporatiivses joomingus osalemist praktiliselt letaalse joobega haiglasse. Keegi ei mäleta, kuidas ta oma sõrme murdis. Väga tunnustatud noorel maalikunstnikul pole aastaid olnud haigekassakaarti. Ega mul ka pole, aga ma arvasin, et see tütarlaps on oluliselt etableerunum kui mina.
Igal juhul küsisin klassivennalt, kas ta tüdruk ei töötanud mingis restoranis ettekandjana. "Ei , oli vastus. "See oli kunagi ammu. Kuu aega. Ta on veel laisem kui mina".
Igal juhul helistasin neile pool tundi tagasi. Tundub, et veinimaja vakantne töökoht läheb ringlusse.
neljapäev, aprill 27, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Vaat kus üllatus.
Üldiselt kunstnikest elavad oma erialast ära kas sihikindlad kommertsmaalijad või M. Tamme kolleegid. Teistel pole jah haigekassakaarte jms.
Postita kommentaar