Laupäev, aprill 08, 2006

Käisin linnas, mille nimi lõpeb tähega U.
Tütarlapse, kelle nimi lõpeb tähega E., näitus oli ilus. Tekitas mõtteid, kinnitas kahtlusi, mis suunas võib kaasaegne kunst liikuda.
Mida ma kogu kogemusest õppisin: inimesed, kes saavad fondist raha, räägivad, et raha pole üldse oluline, on kõigest vahend, lähevad oma ülbuses koguni nii kaugele, et kinnitavad, et neil on isegi hea meel, kui nad alati raha ei saa -- et las annavad teistele ka vahetevahel.
Inimesed, kes seekord ei saa midagi (mu kunagise kursusekaaslase, kelle nimi lõpeb tähega S. isikus, kui täpne olla) lubavad ennast ära tappa, räägivad, et see, mis nemad teevad, on mitte-kunst ja kahtlustavad vandenõu enda isiku vastu. Inimesed, kes said seekord raha, leiavad, et see on liig mis liig....
Kui tõmmata nuusktubakat ninna läbi rullikeeratud paberraha, peetakse sind narkomaaniks. Ja baaripersonal võtab rahatähe endale, kui selle lauale jätad (tipp?).
Mul olevat kolm rinda.
Kui autojuht ajab alla inimese, kes jookseb teele ja tal on alkoholi jääknähud veres, jääb tema automaatselt süüdi ja läheb vangi.

Kommentaare ei ole: