laupäev, märts 08, 2008

Kasiino

Helistasin numbrile 1503 ja kuulasin oma kontoseisu. See oli väga mitu korda väiksem, kui lähituleviku kulutused. Eile tuli arvele honorar -- üllatavalt väike summa. Tõsiselt väike. Raamatusse kirjutatud essee kohta pole lepingut tulnud, kuigi kohe saata lubati nüüd juba kaks kuud tagasi ja ma olen neile kaks meili saatnud. Rohkem tundub piinlik. Juba see teine oli võib-olla üleliigne -- jätab meeleheitliku mulje. Nagu ma oleksin vaene või midagi. Ja kolmanda asja eest pole mulle samuti veel makstud. Ning kuna oli reede, pole nädalavahetusel mingit raha loota. Küll aga kulutusi.
Olin Raja tänavalt tulnud Järve Selveri kõrval olevasse ehituspoodi, kus ei olnud ei
a)autopahtlit
ega
b)pronksivärvi spreid.
Ühistranspordiga mööda ehituspoode käimine võtab kohutaval kombel aega. Need on kõik äärelinnas -- et autoga oleks mugav kohale tulla. Bussid käivad seal kah hirmus harva.
Enne oli juttu olnud -- noorte skulptoritega, kellega olen viimast näitust ettevalmistades tuttavaks saanud -- kasiinodest. Nad teevad neisse pidevalt tellimustöid. Mingeid plastist ahve näiteks, automaatide külge. Ja kohv pidavat tasuta olema ja suitsetamine lubatud. Mulle tuli meelde, et J, kunagine totaalseks orjaks pürgija, oli mulle rääkinud, kuidas ta käis kord kuu aega järjest kasiinos, pani iga kord mängu 500 krooni ja võitis niimoodi 200-300 krooni . Et alla 500 pole mõtet mängida ja et kord võitis ta tervelt 20 000. Ja et kunagi ei tohi üle 500 maha mängida, siis läheb käest ära. Aga vähemaga pidi kah mõttetu olema. Ma olin selle üle aasta vähemalt mõelnud ja mitmele inimesele rääkinud, aga nad kõik laitsid mõtte maha ja keeldusid kaasa tulemast.
Järve Selveri kõrval oli just kasiino. Oli külm ja ma mõtlesin, et kui võidan, sõidan taksoga Raja tänavale tagasi. Kasiino oli seest üllatavalt avar, valge ja luksuslik. Mitte mingi räpane urgas. Kohv oli tasuta, suitsetamine lubatud, aga ventilatsioon suurepärane ning personal südamlik, hoolitsev ja sõbralik nagu verekeskuses. Müntidega automaate enam pole ega ka kangist tõmbamist, selle asemel on sularaha vastu võtvad. Ja need kõige lihtsamad ühekäelise röövli tüüpi on nüüd nuppudega. Üle piltidega ridade võib nupule vajutades tõmmata jooni --horisontaalselt, vertikaalselt ja mõlematpidi diagonaalis. Sellest sõltub panus, vasakul nurgas tiksub olemasolev raha ning paremal on nupp, mis asendab kangi. See on tegelikult tohutult igav -- numbrid hüppavad edasi-tagasi ja midagi eriti ei toimu. Väga rutiinne. Mõtlesin, et teooria testimiseks peaks mängu panema vähemalt 300 krooni, aga kahju hakkas ning ma valisin 100. Summa kõikus paari krooni kuni paarikümne ulatuses ja hakkas tüütuks minema. Iga mängu vahel vajutasin automaatselt viis korda järjest , mille tulemusel moodustus ekraanile tähesarnane kujund. Ikka väga rutiinne. Veerand tunni pärast hakkasid numbrid taas kord kiiresti edasi liikuma, mis tähendas võitu ja ma olin 150 krooniga plussis. See oli täpselt see, millest räägiti -- ma olin mõõdukalt võitnud ning nüüd oli aeg lahkuda, enne kui tekib kiusatus edasi mängida. 150 krooni -- see on purk kroomspreid ja 25 jääb veel ülegi. Vajutasin nupule Cash Out, aga masin ei reageerinud. Vaatasin ringi ja mu pilgu püüdis kinni kasiino töötaja -- abivalmis ja südamlik, nagu öeldud. Ütlesin, et tahaksin raha välja võtta. Ka tema vajutas nupule Cash Out. Mitte kui midagi. Ja siis avastasime me mõlemad tähekujulise kujundi ekraanil, mis tähendas, et ma olin veel enne, kui võidusumma lõpuni tiksus, vajutanud nupule Start või Play. Ja mitte mingit võimalust tagasikäiku sellele anda ei olnud. Ma olin sunnitud vähemalt korra edasi mängima, kuigi ma olin 100% kindel, et selle liigutusega on saadud pluss läinud. Ja nii oligi. Järgmise veerand tunni jooksul tiksusid numbrid väikeste kõikumistega vääramatult allapoole. Ma ei saanud miljonäriks ega sattunud hasarti, vaid olin lihtsalt väga pissed off, ilma oma 100 kroonist, lisaks veel poolest tunnist kiirel ajal. Ja kuna tekkis kerge enesehaletsus, seadsin mõttes veel rida kokku: ilma ka pronksspreist, autopahtlist, räpparist modellist, kes oli oma kipskiivrist küll lahti saanud, küll aga sõidab kohe viimase hetke reisile Egiptusesse koos tüdruksõbraga (gängstaräppar!) ja kindlasti veel paljust muust.
Mu vastas istus vaeselt riides keskealine naine, kes nägi nii kustunud välja, et ta tundus olevat selles asutuses viibinud vähemalt ööpäeva. Temas oli kõik poolsurnud peale parema käe, mis vajutas ühele nupule.

Ja lõppu midagi õpetlikku. Üks poole aasta tagune mulle edasi saadetud meil.Eksperthinnang.

Küsisin prof. Võhandult, mida tema selle 200 500 strateegia kohta arvab.Vastus on all. X
---------------------------- Original Message ----------------------------Subject: Re: Mänguautomaatide strateegiadFrom: xxxv@xx.ttu.eeDate: Mon, October 29, 2007 7:40 amTo: xx@staff.ttu.ee
--------------------------------------------------------------------------
Jõudu, X!Mänguautomaati kui ühte objekti pole olemaski. On ca 50-100 erinevat mängu, milles kõigis on 3-5 rattaline (igal rattal sama arvsümboleid)juhuarvudega positsioneeritav tulemuspilti määrav võidusüsteem.Põhiline õnnetus, mis EEsti (ja maailma) rahva task ühjaks teeb, on see,et iga konkreetse sihverplaadi kohta ei oska keegi ütelda, milline onseadme tagastusprotsent. Olen neid ise firmadele arvutanud ja tean asjahästi. Kõige hullem on see,et meil leidub hulle, kes usuvad, et pikaltmängides saab jackpotiga suurelt võita. Täielik umbluu.Seadmes on tuhandiksekundiga vahetatav just käibel olev progamm nr xxxprogrammiga nr yyy, mis välimuselt täpselt sama pildi annab, aga mängijaprotsente kõvasti muudab.Mida protsendi muutmine tähendab, selle kohta advokaat Rüütli lause: "Meieautomaadid annavad väga kõrge protsendi tagasi 92-97%".Mängides 97%-sel masinal kaotate iga kord 3% keskmiselt, kokku krooni eest33 mängu, 92% masinal aga kaotate 8%, mängite seega vaid 8 korda kroonieest. Neljakordne (400%!!) vahe. Mängijal pole aimugi, millisel masinal tamängib.Meie hasartmänguseadus masina võidutõenäosust paljastama paraku ei sunni.Kuigi HAs,seadus nõuab täielikku infot mängu kohta. Vargus, eks ole.On oluliselt erinev, kas mängite slotte või pokeriautomaate. Mõlema jaokson pakutud mängitavaid käitumiseeskirju, mis võimaldavad saalist ülesleida parimaid %% andvaid seadmeid. Aga võrk teeb ka need meetodidillusoorseks.See 200 500 jutt on umbluu. Muidugi on õige, et nii võit kui kaotus peabolema limiteeritud, kuid niimoodi ühe lausega asja ei lahenda.Vaja oleks lausa koolitust LV > Tere,>> Tülitaksin küsimusega mänguautomaatide kohta. Nimelt on üks mu tuttav> kuulnud strateegiast, kus mängimine lõpetatakse kui sessiooni käigus on> teenitud üle 200 krooni või kui on kulutatud üle 500 krooni. Inimene, kes> seda rääkis, oli väidetavalt nii mitu kuud järjest stabiilselt võitnud.> Kuna tuttav, kes pole varem kasiinos käinud, soovib seda järgi proovida,> mõtlesin asjatundja kommentaari küsida.>> Minule tundub see kahtlane, kuna ei tahaks hästi uskuda, et kasiinod nii> lihtsa võitva strateegia tähelepanuta jätaksid. Lisaks> http://wizardofodds.com/slots ja Wikipedia väidavad, et mänguautomaadi> tulemus on eelmistest tulemustest sõltumatu kui jätta kõrvale juhuarvu> generaatori lahtimuukimise võimalus. Ja mainitud strateegia ei ole> kindlasti juhuarvu generaatori ülekavaldamine.
>> Parimat,> XX XX>>>

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

lollid, kasiinoautomaat on nii ehitatud, et sealt mingit raha kunagi tagasi ei saa, koik see toenaosusteooria on vaid odav turundusnox ja rakenduspsyhholoogia...