Neljapäev, märts 13, 2008

Seisused

Kolmapäeval, 12.03.2008 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis SANDRA JÕGEVA (1976) ja KAAREL SAMMET´i (1976) ühisnäitus „Seisused”.

Nagu kirjutavad kunstnikud näituse kaassõnas, kujutab näitus endast omamoodi pseudomonumente Eesti kaasaja ähmaste piiridega ja varjatud seisustele, kelle esindajaid kohtab linnades, alevikes ja külades iga päev. Vaadates mõnda aega tänaval möödujaid, võib märgata nii varjatuid kui ka teadlikult demonstreeri-tavaid klassikuuluvuse märke.

Seisused kaotati Eesti Vabariigis juba 1920. aasta Põhiseadusega, 1919. aasta Maaseadus oli võõrandanud aadelkonna ja kiriku suurmaaomandi. Ometi räägitakse uues Eesti Vabariigis varakapitalistlikult järskudest seisusevahedest, klassi- ja kastiühiskonnast. Kui kastiühiskond on oma olemuselt ontokraatia, kasti sünnitakse, see on paratamatu; siis seisusteühiskond on meristokraatia ehk siis teenetel põhinev. Seisuste vahel liikumine on raske, aga võimalik. Uusaegses klassiühiskonnas aga on klasside vahe varanduslik, sul kas on või ei ole ja seda kõige laiemas määratluses. Kas ja kui palju inimesed oma klassikuuluvusest teadlikud on, sõltub riigist ja ühiskonnast. Eesti on vaimselt kahtlemata lähemal Ida-Euroopale kui Lääne-Euroopale, kui eliit välja arvata, klassiteadlikusest ei ole siin palju märke. “Prole” ja “pööbel” on tugeva negatiivse hinnanguga sõnad ning edukultus on vaieldamatu ja vaesus häbiasi. Seetõttu on raske hinnata, millisesse klassi kuulub näiteks mujal vaieldamatult keskklassi liige olev, aga siin madalalt tasustatud, vaesepoolne kooliõpetaja. Tänapäeval liigub kogu maailm vaikselt eemale vabaduse-võrduse-vendluse ideaalile allutatud atomaarsest mudelist, kus ühiskond koosneb põhiolemuslikult võrdsetest indiviididest, kelle üle valitsevate seaduste ülesandeks on seda võrdsust kaitsta. Paraku on kadunud demokraatiaideaalide eelsete ajastute pakutav tervikpilt ning arusaam kohast, kohustustest ja vajalikkusest. Demokraatia levik toob kaasa järjest suurema individualismi ning nägemuse, et tegemist on üksikisiku saatusega, mille ühisosa sootsiumi kui tervikliku organismiga vaevalt tajutakse. Orgaanilise mudeli suunas liikumisest aga annavad tunnistust vaba tööjõuturg, mis tekitab migratsiooni ning tervete tööstusharude kiiret ümberpaiknemist vastavalt kohalikele palkadele. Inimestele, kes tänu sellele on tihti väga raskes ja keerulises olukorras, on aga maast-madalast sisendatud, et nad on teistega võrdväärsed, kordumatud indiviidid ning kõik sõltub nendest endast.

Avatav näitus on omalaadne monument ühiskonna praegusele arenguetapile, üleminekuperioodile, kus paljud üritavad näida paremate, rikkamate ja edukamatena kui nad tegelikult on, leppinud olukorraga või kaotanud igasuguse lootuse ühiskonda nö tagasi pääseda.



Pressiteksti koostamisel on kasutatud Sandra Jõgeva ja Kaarel Sammeti projektikirjeldust



Näitus jääb avatuks kuni 24.03.2008.



Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Norfolier AS.

Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.



Suured tänud: Eike Eplik, Berit Talpsepp, Hannes Starkopf, Ain Nurmela, Triinu Jürves, Marje Mee, Rene Reinumäe, Maigi Magnus, Allan Tõnissoo, Villu Jõgeva, Ants Torim

Modellid: Malle Jürves, Okym Reem, Jaan Klõsheiko, Jekaterina Novosjolova, Kuldar Ebruk



Soengud: Anu Aaremäe



Muusika: Andrus Elbing, Okym Reem

Kommentaare ei ole: