Niina:
Nüüd on käes see hetk, kui kõik eelnev enam ei kehti ja uus tuleb ise teha. See puudutab muuhulgas ka siin pidevalt käsitletud teemat vaesus. Jah, muidugi, tekitab kahjustusi küll. Seda näitavad ka minu pulbriks lagunenud põsepuna ja fakt, et viimase umbes poole aasta jooksul on mu parimad riided mulle toonud erinevatelt reisidelt minu ema. Mille eest muidugi südamlikud tänud. Aga. Mida ma siin tegelikult tahtsin öelda, on see, et mul on kõrini senisest seisust. Mul on kõrini sellest, et ma jooksen ära asjade eest, mis on minu osa. Ja tegelen mingi huinjaaga. Niisiis, Niinotška hakkab nüüd tegelema sellega, mida ta on edasi lükanud varsti juba poolteist aastat ja mille tegematajätmine ei ole variant - oma filmiga.

Lugupidamisega,
N.

PS. Jah, ma kirjutan enne selle projekti valmis, Aurora.
PPS. Ma siiralt loodan, et augustiks olen filmimaailmast tagasi.