Aurora:

MYSTIFY ME

Sündmused : reede/laupäev

1.Varahommikul teel fotosessioonile kasiinos. Fotograaf J. on roolis. Autos on veel üks modell. J. teatab pidulikult: "Ja tänase päeva märksõna on DELIKAATSUS." Pole kahtlust, kellele see eelkõige suunatud on. J. ise on omas valdkonnas, moefotograafias, piisavalt pühendunud ja modell on mingil põhjusel sama elevil kui J. Ok, Ok. Olen korralik.
Ei viitsi kuulata, mida nad täpselt seal sädistavad. Kui edasi kuulan (poolunes viibides, sest kell on 5 -- nagu lehmi läheks lüpsma, aga tegelikult meikijaks fotovõtetele), jätkab fotograaf J, kirjeldades hardusega hääles, kuidas moekunstnik K.S.-le helistas Diiva B. ja soovis ise modell olla. Ja kui õnnelikud nad on ja kuidas nad mõlemad modelliga, kes siin esiistmel istub, austavad Diiva B.-d.

Aga minul on Diiva B.-st oma arvamus. See baseerub ühel sõprussuhtel teise fotograafiga, neiu T.-ga. Kes oli noor ajakirjanik, kui Diiva B. sai temaga heaks sõbraks ja palus tal kirjutada oma elust raamatu. Seda T. tegigi, ja pühendumusega. Diiva B. rääkis, rääkis, rääkis, jootis Neiu T.d vodkaga ja söötis talle kalamarja (see kõik on raamatus kirjas, mul on neiu T. pühendusega koopia) ja neiu T. muudkui kirjutas. Ja siis tuli mängu kirjastus. Korralik, hea mainega. Kes oli raamatu tellinud, sest siis, mingi 7-8 aastat tagasi oli Diiva B. suurim meediastaar Eestis. Ja raamat sai valmis, aga autoriks pandi kirjastuse omaniku tahtel ainult neiu T.M., nooruke ajakirjanik ja täiesti tundmatu nimi. Diiva B. oli usaldanud suulisi kokkuleppeid ega nõudnud kohe tema enda autorlust puudutavat lepingut. Aga see oli viga. Sest raamat ilmus küll, tekst oli seal olemas, autentne, neiu T. poolt diktofonilt maha kirjutatud. Aga mida polnud, olid Diiva B. poolt planeeritud fotod ja tema akvarellmaalid. Seega oli kirjastuse T...v omanik otsustanud Diiva B., selle aja kangelanna, autoriõiguste pealt kokku hoida. Hoida kokku paarkümmend tuhat krooni, minna raamatu tegeliku autori ja peategelasega tülli, saada endale vihavaenlane kogu eluks.... ja kõik selle nimel, et hoida kokku natuke raha. Ja seda teeb edukas kirjastus -- kui läbimõtlemata prioriteedid! Küsige minu arvamust: IDIOOT! Tüüpiline Eesti äriinimene, üleminekuajal pinnale kerkinud jõhkard, kes on veendunud , et äri teha -- see tähendab eelkõige kohe kokku hoida, ükskõik kelle pealt. Olgu selleks ohvriks siis Diiva B. ise või suvaline noor tüdruk hamburgeriputkas, kellele makstakse miinimumpalka.
Sest, nagu me kõik ju teame, ongi äri ebaeetiline ala, kus kehtivad hundiseadused -- arvatakse siin.
Mina, kes ma olen paar korda tipp-äriinimestega kokku puutunud ja asjaajamist nendega väga palju nautinud, arvan natuke teisiti. Ka sellel alal ei jõua ebaeetiline tüüp päris tippu -- sel lihtsal põhjusel, et ta koguks teel sinna omale liiga palju vaenlasi, kes omavahel koopereeruksid ning lõbuga oma ühisele vaenlasele sitta keeraksid.
Või noh, kindlasti on iga suure äriimpeeriumi aluseks mingi objektiivselt võttes suur sigadus. Aga suur sigadus, mitte rida väikseid.
Ja ka väikeste tehingutega (sest ainult neid olen ma paar korda tipp-ärimeestega teinud) seoses üritatakse üksteist üle trumbata, kasvõi natuke tingida. See pole küünilisus, vaid suur lõbu, malemäng reealelus -- kus reeglid tuleb endale ise selgeks teha, ütlen mina. Juudi rändkaupmehe ebaseaduslik kolmanda põlve järeltulija. Siis natuke semiit. Ja juutidest ning araablastest olen ma alati hästi aru saanud -- neile meeldib kanget piparmünditeed või veel kangemat kohvi juues aega surnuks lüüa, hargnevaid lugusid jutustad (vt ka: 1001 ööd). Kaubelda. Mõelda välja strateegiaid. That`s the way I like it.
Kõrvalepõike lõpp.

Mis sai Diiva B-st ja tema raamatust? Loomulikult ta vihastas kohutavalt nagu staarile kohane ja kaebas kohtusse kõigepealt trükikoja, kus raamat füüsiliselt valmis. Ja siis : neiu T. ning kirjastuse T...v. Andis mitu intervjuud, külastas talk-show`sid, mustas vaest neiu T.-d ja selle laimukampaania täiesti ära teeninud kirjastust. See kohtuprotsesss on neil kõigil vist siiamaani pooleli.

Aga tagasi autosse. Ühesõnaga, saan teada, et fotograaf J. ning modell M. on elevil, kuna kohe saabub kasiinosse uskumatult glamuurne modell, staaride staar. Diiva B.! Ma kardan, et fotograaf J. , kellel on kalduvus kergelt hyperiks muutuda pingelistes situatsioonides ning kes tohtult naudib adrenaliini, satub liiga suurde ärevusse Diiva B. füüsilisest juuresolekust. Üritan tuua sisse alternatiivse vaatenurga : Diiva B. on kõigest rikka mehe ilus naine. Kunagine modell ning nüüdne modelliagentuuri juhataja. Fotograaf J. on ise palju shefim tegelane. Ja seda arvan ma siiralt, et sotsiaalses hierarhias peaks modell olema natuke madalam. Sest häid fotograafe on vähem kui häid modelle. Olgem ausad, viimaseid on vähemalt Eestis jalaga segada.
Ja see alternatiivne vaatenurk ei toimi üldse. Sest tütarlapsed fotograaf ja modell austavad Diiva B.-d piiritult kui staari. Ja mina mõtlen, et staaride, kes pole suurt midagi teinud, aeg jääb 20. sajandisse. Ma ei mäleta, kas ma seda ka ütlesin, aga arvata võib, et jah.....

2. Pildistamine. Diiva B. on tõeline professionaal. Annab nõu jumestuskreemi valimisel ja loomulikult on tal õigus. Haarab otsustavalt oma kätte huulepulga ja pintsli --sest ta teeb seda alati ise. Tal on väga iseloomuliku kaarega ülahuul. Ta on väga ilus. Pigem vaikne ja endassetõmbunud. Oma agentuuri kuuluvate modellide suhtes armsalt emalik.
Spetsiaalselt temale mõeldes laotan ma nähtavalt laiali oma firmakosmeetika --- Chaneli lauvärvide karbi (Islandi kunstiprojekti eelarvest , mida ei olnud võimalik sularahas välja võtta; ilus disain, sitt kvaliteet), Guerlaini lauvärvi (Aino Ingrid Superstari sünnipäevakingitus; imeilus disain, hea kvaliteet), Lancome `i põsepuna (sama päritolu, mis eelmine)..... Ja loomulikult vaatab Diiva B. end Chaneli karbist, mitte Manhattani omast (selle suve toode Road Trip, kaks versiooni: Night ja Day, imelusad värvikombinatsioonid, ainult 83.-. SOOVITAN!).
Ja mille üle on mul tõeliselt hea meel -- mul õnnestub öelda Diiva B.-le, et mulle meeldis tema raamatu tekstiline osa. Mis on autentne. Ja ka seda , et kirjastuse T...v omanik on lihtsalt ebaeetiline bitch, sest siin Eestis arvatakse, et äriajamine selline ongi. Ja et neiu T. ei ole mitte milleski süüdi ja oli ka ise juhtunu pärast otsatult kurb.
Modellid küsivad, mida me räägime. Et nemad ei saa üldse aru. Mina vastan lihtsalt, et inside info. Diiva B. noogutab malbelt. Ta ongi selline -- malbe ja ilus. Nagu kuninganna. Aga kindlasti mitte Elizabeth I.
Ja ta ütleb, et ta tõesti ei teadnud seda. Kirjastuse T--v kohta. Aga mina tean. Sest olen analoogseid lugusid kuulnud veelgi, otse ohvritelt. Keegi tegi kirjanikuga kahasse lasteraamatu, töötasid koos aastaid nagu Astrid Lindgren ja Ilon Wikland. Ja viimasel hetkel võttis kirjastuse T---v omanik ning juhataja illustraaatoriks oma sõbranna. Vihased olid nii lasteraamatu autor kui kunstnik, sest nende algne tingimus oli olnud, et raamat on just nende piltidega. Aga kirjastajat ei huvita suusõnalised kokkulepped, sest tema teeb äri. Arvab tema. Idioot. Arvan mina. Ja Diiva B. on põhimõtteliselt nõus. Minuga.

3. Peale pildistamist puutun kokku neiu M.T.-ga. Juhuslikult, tänaval. Kuna olen just lõpetanud tööpäeva ja üldse väga unine, ei tundu mulle mitte midagi kummalist selles, et neiu M.T. avab päeva esimese õlle kell pool 11 hommikul. Pärast tööpäeva lõppu ju ikka võib, mõtlen mina ja joon pool pudelit ise. Aga neiu M.T. on just ärganud.
Ka Xanaxi tutvustamine on viga. Sest neiu M.T. on veendunud, et talle mingi keemia ei mõju ning nõuab endale kohe poolteist tabletti. Millest üks on väga pikaajalise toimega.
Päeva lõpuks on neiu M.T.-l sees minu hinnangul vähemalt 10 õlut, siidrit või dzhinni, eelpoolmainitud farmatseutika ning ta helistab mulle oma väidetava suure armastuse, keskealise abielus disaineri P. juurest. Ta annab toru P.-le. Mis on viga. Sest P-il on vist minuga natuke huvitavam vestelda kui hüsteeritseva M.T.-ga. Kes nõuab tähelepanu ja armastust. Saan tapmisähvardusi. Aga mitte P.-lt.

4.Laupäeva hommik helistab M.T. Ma olevat tema eraelu perse keeranud. Mida ma täpselt P.-le ütlesin? Sest viimane oli öelnud, et ei armasta neiu M.T.-d ja et viimane on tüütu. Ja offitsiaalne boyfriend olevat ka samal õhtul ta perse saatnud.
Ja mida ma P-le ütlesingi? Seda, et neiu M.T.-l on sees päeva jooksul tarbitud ümmarguselt 10 alkohoolset jooki ning 0,25 mg lühikese toimeajaga ja 0,50 mg pika toimeajaga Xanaxit. Viimased olid kirjutatud mulle perearsti poolt stressiga toimetulemiseks pingelistel perioodidel (diagnoos: ärevushäire) ja neid ei tohi üldse koos alkoholiga tarbida. Ja ütlesin P-le ka seda, et minu hinnangul pole M.T. üldsegi psühhopaat, vaid hoopis diagnoosita alkohoolik. Kes ei suuda enam päevagi kainelt mööda saata, tänu oma purjus peaga korda saadetud skandaalidele. Seda kõike rääkisin P.-le kiiresti ja intensiivselt ja väikeste variatsioonidega mitu korda, sest pingeline situatsioon ja neiu M.T. ähvardused olid aktiviseerinud mu ärevushäire. Mis tähendab seda, et inimese organism reageerib üle, nagu oleks ka väheoluliste stressisituatsioonide puhul vaja oma elu eest võidelda. Süsteemis on error.
Aga vahet pole, tundub, et minu sõnum oli P.-le kohale jõudnud.

5. Laupäeva päeval külastan Kuulsat Arhitekti tema kodus.Tema enda projekteeritud maja. Kohtume seoses ühe võimaliku projektiga. Kuulus Arhitekt on nõid. Ta ütleb, et tegeleb nüüd ainult energiate korrastamisega. Lisaks võimaliku koostööprojekti arutamisele vaatab Kuulus Arhitekt minu käejooni ning katsub energiat. Midagi ta igal juhul teeb, sest pärast on mul tükk aega hea olla. Kuidagi rahulik, tasakaalus ja õnnelik.

6. Kuulsa Arhitekti abikaasa on arhitektuuriajaloolane. Ta on märganud mu artiklit ajakirjas R. Räägin natuke oma jamast seal (lugu pealkirjaga Philippe Starck siinsamas blogis juuli alguses).
Abikaasa teeb mulle väikse testi. Kelle tool on neil köögilaua taga? Minu arvates on nende maja täis palju lahedamaid toole, kuidagi radikaalsemaid. See konkreetne eksempler on vineerist, minu hinnangul üsna ilmetu võrreldes muu mööbliga. Eesti oma Standard? See soomlane, kes painutatud vineerist toolidega kuulsaks sai -- nimi ei meenu kohe. Aalto?
Vastus profilt: Selle tooli autor on kuulus Taani disainer Arne Jacobsen. Mina: "Olen seda nime kuulnud küll. Kuidagi tuttav on." Jään järjekordselt vahele. Sharlatan vs Proff.
Final verdict: Teie ajakirja R. ei sobi! Neid, kes selle tooli ära tunnevad, on neil 100-150. Eestis ongi see häda, et ei ole piisavalt kirjutajaid.
Ma ei kaeba otsust edasi. Sest see on õiglane. Ja siiski: ajakiri R. oleks pidanud mind läbi nägema!

7. Ma teen väikese äritehingu. Müün midagi. Võib-olla on ka sellel teatav raviv jõud? Sel rahal minu pangakontol, tänu millele saan ära maksta Peterburiga seotud võlad ja alustada OMA ELU.