ÕHTU KLASSIKUTEGA

Klassik nr 1 ilmub tööalasele koosolekule küll peaaegu täpselt, kuid märgatavas alkoholijoobes. Mida ta enamuse inimeste jaoks siiski piisavalt varjata suudab. Alguses vähemalt. Ja mõjub asjalikult. Oli idee minna omavahel edasi asja arutama nii varsti kui võimalik, aga Klassik nr 1 troonib keset tuba, jutustab muinaslugusid ja staaritseb. Olen ainus, kes ei viitsi teda kuulata. Klassik nr 1-te see häirib. Ei mäleta, kumb esimesena ründab, aga äkki ütleme üksteisele hirmsaid asju. Tema veel seda, et ma olen halb manager ning et mul on ühe ruumis viibiva isiku suhtes paranoia. Klassik nr 1 vennastub nimetatud isikuga ning kinnitab, et ausamat inimest pole ta oma elu sees näinud.
Peale pikki vaidlusi ning tülitsemist otsustame ikka üritada asja arutada. Sest Klassik nr 1 peab järgmine päev oma kodulinna tagasi sõitma. Uksest välja saanud ning tänaval pidevalt tülitsedes ei suuda me kokku leppida, kuhu minna. Klassik nr 1 leiab, et prioriteet on ikkagi alkohol. Ta hakkab tülitama tänaval mööduvaid naisterahvaid. Mulle jõuab kohale, kui täis on Klassik nr 1. Ja kui lootusetu mingi asja arutamine. Olen tulivihane. Märkamatult oleme jõudnud Klassik nr 2 maja ette. Eliitrajoon, snoobide maja. Klassik nr 1 vajutab kõigile uksenuppudele korraga ning nõuab valjusti ning venekeelselt Klassik nr 2-te. Meid lastakse sisse. Klassik nr 2-l olid just külalised. Klassik nr 1 ning Klassik 2 hakkavad kunstist rääkima. Mina olen ikka veel solvunud. Näitame Klassik nr 1-ga ikka veel üles omavahelist vaenulikkust.
Vahepeal suhtlen Klassik nr 2-e kirjanikust naisega. Tema soovitab mul Klassik nr 1-e mitte liiga tõsiselt võtta. Sest viimane on väga täis. Ja et tema ei suuda purjus inimestega suhelda, sest ta ise ei joo eriti. Otsustan võtta seda viimast kui vihjet. Hakkan jooma. Äärmiselt sitt tuju on niikuinii tekkinud. Aga sellel on mitu põhjust.
Vahepeal on Klassik nr 1-e joove muutunud väga sügavaks. Klassik nr 2 pakub talle juba öömaja.
Räägitakse: kunstist (kui mina midagi ütlen, nähvab Klassik nr 1, et olen kõigest Klassik nr 3-e tütar. Millele mina vastan, et poleks kunagi uskunud, et Klassik nr 1 on nii alatu inimene. Kui ta täna kogu õhtu tõestanud on. Ja et ta on kõigest oma naise tuhvlialune, kes kodust pääsedes kohe nina täis tõmbab. Selle peale manitseb Klassik nr 2 mind mitte nii ägedalt ründama.) Veel räägitakse: naistest. Klassik nr 1 ja Klassik nr 2 vaidlevad, kummal on olnud rohkem groupiesid ja austajannasid.Kelledest mõned saadavad neile roose. Saan aru: Klassik nr 2 on oma naisele truu, aga Klassik nr 1 võtab kõik pakkumised vastu . Klassik nr 2 annab mõista, et Klassik nr 1 liialdab. Ega ma palju ei jälgi vestlust, sest mul on ikka veel sitt tuju.Korduv tegevus:Klassik nr 1 lööb Klassikut nr 2 korduvalt rusikaga kõhtu ja kommenteerib : lahe paks vanamees! Kui vana sa oledki? 80? Joobe süvenedes ei ole ma küll enam kindel, milles see suur sigadus küll seisis, peale selle, et Klassik nr 1 saabus koosolekule alkoholijoobes ega saanud suurt millestki aru. Mingi hetk tunneb Klassik nr 2 väsimust ja meie tellime takso. Kui lahkume, manitseb Klassik nr 2 mind aegajalt kasutama ka naiselikku kavalust ning eriti järeleandlikkust.
Trepikojas märkan, mismoodi tuigub mu ees Klassik nr 1 ning teen järelduse, et kui ka koguaeg vastu seinu käin, pole ma ka ise kuigi kaine.
Kuna takso ei tule, istume koos Klassik nr 1-ga maja trepile ning jätkame oma jagelust ning arveteklaarimist. Leppimine hakkab paistma. Siis urineerib Klassik nr 1 majaesisele lillepeenrale. Leian, et sood on võrdsed ning teen sedasama. Taksot ei tulegi.
Tuigerdame kaelakuti linna poole nagu äraleppinud joomakaaslased kunagi. Vaidleme mitu korda suuna üle. Ja lisaks pean ma Klassik nr 1-te korduvalt mööda triivima karidest, mida kujutavad endast põõsad ja mururibad. Klassik nr 1 nimelt leiab, et igaühte neist võiks magamisasemena kasutada. Ja loomulikult leiame oma pikal ja käänulisel teel kesklinna poole, et oleme mõlemad Klassik nr 1-ga suurepärased inimesed. Kuigi mina kõigest Klassik nr 3-e tütar.