esmaspäev, juuli 03, 2006

Aurora:
HELSINKI. Üks mu lemmiklinnadest. Ausalt. Pooldan kahel käel seda ühendlinnade ideed, saagu selle nimeks siis Talsinki või Hellinn. Soe. Igas mõttes.
ARS 06. Ma ei mäleta näitust, mille puhul oleks peaaegu 90 % töödest mulle tõsiselt muljet avaldanud. Ja see on suur asi. Ma sõitsin seal ainult liftiga, et mitte ühestki saalist lihtsalt niisama läbi jalutada. Pärast seda, kui olin igas neist üsna pikalt viibinud. Jõudemonstratsioonid, illusionistide trikid ja täiesti uus suhtumine asjadesse. UUED HITID.Minge seda vaatama, kui te tahate näha tulevikku ja suunapööret.
BILLY IDOL. Füüsiliselt väga ilus. Eriti ülakeha, biitseptsid, veenid käsivartel, kergelt häbelik naeratus, kui ta oma 25 aastat vanu poose võttis. Et OK, seda te ju tahate -- näha mu torsot ja signatuur-grimassi . Natuke piinlik ju mul on , aga mis teha. Selle eest te ju oma 600 krooni maksite . Ikka saab... Õnnetuseks oli umbes 10 % lugusid pärit vaese Billy uuelt plaadilt. Sorry, Billy, sa oled küll väga ilus, aga kui ma pole su uusi laule kunagi kuulnud, siis äkki pole need kuigi head. Kui sa tahad ikkagi "kunstnikuna areneda" ja neid mängida, siis äkki teed nagu päris kunstnikud teevad : esitad neid oma kahekümnele sõbrale ja tasuta ja nemad kiidavad sind pärast. Eks? Aga kuulates "White Weddingut", sain aru, mis on elus, kunstis ja muusikas tõeliselt oluline: HITID! Omamoodi indulgents, mis annab mingisuguse kaitse elu lõpuni. Ja suure taaga muidugi ka. Seda, et Billy on kirjutanud mitu tõelist hitti, ei saa keegi temalt mitte kunagi ära võtta. Ja kui ta selline välja näeb, siis on ju kõik kõige paremas korras..... vaadates teda olin valmis uskuma, et ta elab veel teise 50 aastat. Tsiteeriksin minu selja taga seisnud kahte ülekaalulist umbes samavanust meest: " Vaadates Billyt, ei taha ma enam kunagi elus särki seljast võtta." Ja õige kah.
FÄNNID. Tuvastasin 3 põhilist tüpaazhi. Grupp nr 1: Keskealine Mees Blondi Soenguga. Grupp nr 2: Ebamäärases Vanuses Vormitu Naine Blondi Samasuguse Soenguga. Grupp nr 3: Puberteet. Grupp nr 1. tegi mulle kohmakaid lähenemiskatseid, grupp nr.2. näitas üles vaenulikkust ja gruppi nr 3. kuuluv tibi minestas otse mu jalge ette ,olles seda tehes äärmiselt graatsiline ning pärast teadvusele tulekut näost ebamaiselt valge. Ausalt öeldes tundsin selle triki pärast kerget kadedust: mina käin doonoriks osaliselt sellepärast, et õppida nii võluvalt minestama, aga seni pole õnneks läinud. Nende meditsiiniliste asjadega on vist nii, et mida kardad, see juhtub sinuga päris kindlasti, aga see ,mida ihaldad, mitte kunagi. (Siinkohal tervitan Irmat, kes suudab minestada.)
MUUTUS FINANTSOLUKORRAS. Kiire. Kell 16.30 leian, et pärast nii muljetavaldavat näitust ei ole see shampanja nii kallis midagi seal Kiasma kohvikus (tegelikult on küll). Kell 17.15 avastan Anttilas odavad CD-plaadid (hitikogumikud) , olles enne ostnud erialase raamatu sealt Kiasmast. (Hetkel leian, et pooled plaadid on ikka kahtlased.) Kell 18 leiame Niina ja Poisiga, et me ei saa endale trammipiletit lubada ning jalutame raudteejaamast Hartwall Arenasse (võrksukad pole pikaks kõndimiseks ikka parim valik). Kontserdipaigas joon baarist väljakaubeldud plasttopsist sooja vett (nad ei taha mulle seda anda, kuna ma ei suuda midagi osta, aga ma luban minestada), mis on pärist tualetist. Sest raha pole enam sentigi. Kiire langus sotsiaalsel skaalal, pole midagi öelda.
HELSINKI ÖÖELU. Piirdub mustanahalisi immigrante täis reggae-baariga Kallio linnaosas, Katri ja Pjotri kodu lähedal.
AUTOGRAMM. Selle küsin Soome tuntuimalt pornotähelt Henry Saarilt, keda kohtan raudteejaamas. Ta joonistab mu käsivarrele veel südame ja kolm risti. Rõhutan siinkohal, et MA EI VAATA PORNOT; AGA MULLE PAKUVAD HUVI POP-FENOMENID.
KOKKUVÕTTEKS: SUUREPÄRANE REIS.
Ja mul ei tasu vist ikka üritada konterdiarvustust kirjutama hakata.....Sest mida ma oskan saundi kohta öelda? Lava ees kõlas muusika... kergelt plekiselt.

Kommentaare ei ole: