neljapäev, juuni 24, 2010

Jaanipäev ise

Igavus on omamoodi hea. Ma olen mõelnud välja nii asju, mis puudutavad installatsioone, kui asju, mis puudutavad kureerimist.
Käisin ujulas, kus nägin, kuidas klaasist seina taga olevas jõusaalis oli üksainuke inimene -- pisike usin hiinlane (või muu asiaat) jooksutrenazhööril. Lisaks nägin lapskääbust.
Käisin oma uuest korterist läbi, kus halb töömees Sergei polnud loomulikult mitte midagi teinud.
Ei saa ka öelda, et trellid lõplikult paigas oleksid. Rääkimata varikatusest.
Linn oli tühi ja soe ja tundus, et isegi Balti jaama ümbruse parmudest peab osa kusagil jaanipäeva.

1 kommentaar:

kaaren ütles ...

Vist olen friik, aga praegune polaarpäev on juba iseenesest nagu 1 lõppematu pidu. Isegi siis, q pole lällavaid noori, pidulikke ning läikivaid kostymeerit inimesi, on see pidu koncentraadina minu sees. ning mõnevõrra ärritavana tundub, kui äkki asuvad teised inimesed lausa yldrahvalikult Minu Pidu pidama.