kolmapäev, juuni 30, 2010

Veel uusi naabreid

Minu uuele kodule kõige lähemal asuva trammipeatuse putka. Selline vana kooli putka, kus müüakse kõike, aga kaardiga saab juba maksta.
Kogemata pealtkuuldud kõnelus.
Üks parm: "Mida siin uut müüakse kah?"
Teine parm: "Mustsõstra odekat."
Esimene parm: "On see hea? Parem kui hambaeliksiir?"
Teine parm: "Ma ei tea veel. Aga maksab kümpa pudel."
Ja Kopli trammi reisisaatja näeb välja, nagu oleks hiljuti vanglast vabanenud. Ta ahistab järjekindlalt ühte väga vana, aga muidu üsna korraliku välimusega meest, kes tuletab meelde pühakuid Kreeka-katoliku ikoonidel (täpselt sellised näojooned ja nagu tangidega lokki keeratud habe), kes on kas peast segi või lihtsalt seniilne. Vanamees jutustab omaette trammis, vene keeles. Reisisaatja astub talle mitmel korral ähvardavalt lähedale ja käratab: "Moltshi! Moltshi!". Vanamees ei moltshii.

Kommentaare ei ole: