Valik lätlaste täiesti ootamatutest soovidest: kahte paljast meest -- tunni aja pärast! toidukilet pakkimiseks -- kohe! mikrobussi -- kohe! meesvabatahtlikku appi raudlatte tassima, kohe, loomulikult -- kõik vanatahtlikud on paraku noored naised, välja arvatud varakeskealine hispaanlane, kes paraku filmib... Kuidas laeva vett saab? Mõtlesin mitu korda, et mille kuradi pärast nad mulle vähemalt paar päeva varem vajaminevate asjade nimekirja ei saatnud.
Lisaks: kurjad turvamehed, kes nõuavad, et korraks Patarei vangla ruume vaatama läinud väliskunstnikud paneksid endale festivali randmepaelad -- ja sinna lähevad minu kokkulepitud kakskümmend vabapääset ja pärast mida pean neid väiksemate koguste kaupa juurde küsima, et sõbrad-tuttavad, kellele sai lubatud tasuta sissepääsu, viimase ikka saaksid. Ja väravad, mis kell kuus ürituste ajaks kinni pannakse. Õnneks on vabatahtlikud (Tallinn 2011), kes on viimasel minutil valmis sildid ümber tõstma, nii et tee laevani läheb killustikuhunnikute vahelt läbi. Õnneks on see tee ka lühem ning on olemas pidev silmside laevaga.
Nii et kokkuvõttes läks kõik hästi. Kuigi eile hommikul ärgates mõtlesin, et halvemat ilma mere ääres toimuva festivali jaoks on raske välja mõelda -- tuul, vihm ja jahedus. Ja vaadates seda, kuidas J merekaldal kubemest rakette lasi, mõtlesin, et kunagi tundus see mulle lahe. Aga millal? 2004. aasta kevadel Berliinis või 2002. aasta suvel Rakveres? J laulis "Estonia is beautyful!" ja temast käisid üle ühelt lavalt tulev reggae ning teiselt luulet lugev noor vihane tüdruk.
Õhtu lõppes Vabaduse väljaku lähedal lesbibaaris koos T-ga ning mulle tuli meelde, kui mitu korda on minult tellitud homoteemalist arvamusartiklit ja kui mitu korda olen selle tegemata jätnud. On kaks võimalust, kuidas sellele läheneda: kas empaatiliselt tõdeda, et neil inimestel on niivõrd raskem endale sobivat partnerit leida kui ülejäänud populatsioonil. Lisaks, et see inimene muidu sobiks, peab ta oma orientatsioonilt jääma 3% hulka inimkonnast. Sellepärast peavadki näiteks homod üsna valimatult flirtima. Teine lähenemisnurk oleks selline, et mis nad protestivad nende konservatiivide vastu, kes ütlevad, et homoseksualism on haigus. Olgu sellega nõus ja taodelgu puuet ning invaliidsuspensioni. Hundid söönud, lambad terved.
Lisaks on mul kirjutamata ökovastane arvamusartikkel.
Ja selle kohta, mida ma vahepeal tegin -- olin haige (mingi vastik viirus, mis mõjus kopsudele)ja lugesin kodus raamatuid. Tegin Päevalehe lisale Möte homovastasuse vastast fotolavastust. Ja mind kutsuti Soome kirjandusseminarile augustis, millega seoses mind tõlgitakse soome keelde.
pühapäev, juuni 13, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar