Hanschen

Minu uus lemmik-multifilmitegelane. Täna jalutasin Metro Artsi poole, mille hoovis sauna ehitatakse -- homme varahommikul on midagi pressikonverentsi taolist, kuhu tulevad kohalikud ajakirjanikud, fotograafid ning televisoon -- kui nägin mulle vastu kiirustavat ning kaugelt lehvitavat H-d. Ta oli üsnagi vihane. "Ma olen selles korralduslikus pooles ikka pettunud!". Mingeid kaableid oli liiga vähe, mingeid juhtmeid samuti liiga vähe, kõlarid hoopis hiljaks jäänud. "Kõik võib minna perze!". "Vabandust!", lisas üldiselt üliviisakas H kohe juurde. Ja kutsus mind endaga kaasa.
Järgnes kahe ja poole tunnine jalutuskäik Bribane`i äärelinna, just õigesse elektroonikapoodi. Kolmkümmend kraadi sooja ning ümbruskond, mis tundub olevat sulam Miamist ja Uus-Meremaast. Palmid ja maaliline jõgi oma suurte sildade ja kaugustes paistvate mägede ning jõeäärsete kaljudega. Korduv: "Ochch! Vaata seda puud!" Või seda põõsast...
Elektroonikapoes leiti mõningase otsimise peale vajalikud juhtmed üles ning anti tshekk H firma nimele. Ta kirjutas aadressi paberile. "....Zaue, Estonia." "Ja siin on Ü-täht. Aga seda ju teil pole..." Muhelevale müüjale: "I am a funny guy, I know that."
Ja shokolaad, mida ma olen H-le poest toonud, pole mitte kunagi see õige. Hotelli hommikusöök samuti mitte: "Kus on hommikumuna? Kus on hommikuwurst? Mina oirooplasena pole sellega harjunud!" Pikkade õhtuste jutuajamiste põhjal, mis siin on toimunud, olen aru saanud, et H on oma olemuselt väga korralik kodanik, kellel on oma töö (see on : heli ja muusika) tegemiseks vajalikud teatud tingimused, paraku ei saada selle kõige keerulisusest tihti aru. Muusikuna ei talu ta kaootilisi tugevaid juhuslikke helisid nagu tuletõrjesireenid, foorid ja ootamatult möödasõitev mootorratas. Tavaline linnamüra, mida mina tähelegi ei pane. Nende helide kostudes katab ta kõrvad kätega ja teeb valulise grimassi. Ta on alati valmis kõigile muusikast rääkima, saates seda ilmekate helidega, imiteerides suuga nii erinevaid instrumente kui tämbreid. H annab mitmes kõrgkoolis loenguid ning kirjutab muusikat, teeb multimeediaetendusi, kus ta ise ka näitleb või midagi taolist ning laulab kooris. Tema suhtumise, pühendumisvõime ning oleku põhjal olen valmis uskuma, et H on muusikaline geenius, kuigi ta täna end sellel alal keskpärasuseks nimetas.
Igal juhul olen eriti täna korduvalt heldimust tundnud, kuigi tunnistan, et meie siinviibimise esimese päeva veinijoomise käigus käisin välja mõtte, et H peaks endale plastilise operatsiooni tegema. Mulle heideti seda ette, mis on vist loomulik ning eriti pärast tänast tunnen ma selle pärast süümepiinu.
Kuigi, jah, H asemel ma ei kannaks vähemalt korraldajate antud austraalia pärismaalaste mustriga pearätikut päris sellisel kombel.