Aurora:
Käisin dringil eks-koostööpartneri teadlasest eksiga. Ühist eksi ei meenutanud me sõnagagi -- mis on vist hea märk. Rääkisime vägivallast, võimalikest allakäigustrateegiatest, kohalikust art worldist ja Kunstiakadeemiast, eriti ühest teatud kateedrist seal, elamisest Eestis versus mujal ja erinevatest vaatenurkadest pedofiiliale. Mu vestluskaaslane, hilistes kolmekümnendates kena ja edukas naine, rääkis, et siin ei ole tal eriti omavanust seltskonda. Et akadeemilised ringkonnad on verevaesed, äriinimesi ei kannata pikalt välja ja kultuuriga seotud isikud --- need on liiga kaua olnud liiga vaesed. Ja sellest ebaatraktiivseks ja rusutuks muutunud. Ta ütles, et mina olen viimase piiri peal, kus võib veel olla vaene, ilma, et see püsivaid kahjustusi tekitaks. Ma usun, et tal on õigus.