Niina:
Sain esimesed fotod oma juuksuriportfooliosse. Pärast seda, kui see enesekindel noormees mu juukseid lõikas, teadsin, mida on selleks vaja, et midagi osata. Selleks on vaja lihtsalt asjadest aru saada. Sest pingutas noormees, mis ta pingutas - kogu õppeajale vaatamata ei olnud oskustest suurt kasu, kuna ta ei saanud absoluutselt aru. Sellest, kuidas on loogiline. Sellest, mis on kompositsioonitunne. Sellest, mis täpselt peaks olema eesmärk. Sellest, kuidas asjad sisemiselt on üles ehitatud. Täpselt samasuguseid vigaseid grimeerijaid näiteks on kõik kohad täis. Rääkimata üldse, eks ole, erinevate alade "professionaalidest". Enivei, hakkasin tõsiselt mõtlema ametile, mis muuhulgas muudaks maailma ilusamaks ja annaks mulle pappi. Harjutamise küsimus iseenesest. Ja see on koht, kus mu vaesed sõbrad-tuttavad kasuks tulevad :) Tänases päevas on mul suisa kaks klienti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Aurora:
Palju õnne! Ja mina lähen varsti jälle grimeerijaks. Lühifilmi. Kas ei või nii olla, et graafikaharidus (ja -kalduvused) annavad eeldused juuksuritööks. See on vist rohkem joone ja joonistuse ja konkreetsuse küsimus. Ja maalitaust annab suurepärased eeldused grimeerijatööks. Loomulikult peab olema suur huvi ja tahtmine asja süveneda ning ei tohi olla sedalaadi hieararhilist mõlemist, mis väljenduks mõtteavaldustes nagu: Mul on suuremad ambitsioonid kui olla lavatööline!
Aga minu juuksur sa vist veel olla ei saa -- ei plaani sa ju hankida keemiliseks lokiks vajalikke kemikaale/ instrumentaariumi ega neid erilisi juuksevärve... Jään truuks Anna Tsõganovale.
Igal juhul: PALJU ÕNNE!
Niina:
Jaah, esialgu ma ei ole huvitatud keemilise loki siseelust, aga kes teab... Mis puutub lavatöölisse, siis maailmal ei ole vahet, KUIDAS teda ilusamaks muuta. Vahe on isiklikus ettekujutuses enda ülesannetest siin. Ma ei näe erilist vahet juuksuri, grimeerija või disaineri ametil, kui endal süsteem paigas on.
Väga skiso blogi.
Viimase kommi kirjutasin mina. Et segi ei läheks.
mkiis
Postita kommentaar