Aurora:
Mulle helistas Sepo. Meie rühmituse "trummar"/ laulukirjutaja. Ma ei eita tema rolli ega seda, et kunagi moodustasin ma koos temaga hea tiimi. Ta oli mõttekaaslane, koostööpartner, võitluskaaslane. Meie kooslusest kasvas välja rühmitus, millele Niina siin pani nime King Kong.
Sepo oli vihane, kuna oli teada saanud, et teeme Tartus näitust. Et meil ei olevat õigust kasutada "bändinime" nüüd, kui tema on läinud. Sepo oli ilmselgelt alkoholist julgust võtnud enne seda tähtsat kõnet. Ma ise ei olnud ka kaine, kuna olin parajasti koos konkureeriva kunstirühmituse ja nende poolt maaletoodud väliskülalistega. Igal juhul heitis Sepo mulle bändinime kasutamist ette. Ega leidnud, et tema on trummar, kelle lahkumine ei muuda midagi. Ja et meil ei olevat olnud bänd. Mis ei ole päris kindlasti tõsi. Mina leian järjest rohkem, et meil oli just nimelt bänd. Ja et alles nüüd, kui trummar/laulukirjutaja/asutajaliige on välja vahetatud, pärast sellist dramaatilist muutust saan ma päriselt aru, mida tähendab bänd. Kui selline. Ma tean, mida tundis Mick Jagger, kui ta pidi Brian Jonesi vallandama. Sest mina olen Mick Jagger / Andrew Loog Oldham / Ivan Shapovalov . Ja Niina on Keith Richards.
Ja rühmitus TÖÖ, kes mulle manageri positsiooni pakkus, on minu Small Faces. Kes ei tea: Oldham manageeris ka neid. Ja tegi nad kuulsaks. Ma olen nõus rühmituse TÖÖ heaks sama tegema. Kuna ma täiesti siiralt usun nendesse. Ja mulle meeldib olla manager sellel alal, kus selline tegelane on ainult Tauno Kangrol. Siin Eestis.
Ja eile pakuti mulle guest appearance`it veel ühe performance`is, mis toimub laupäeval. Mis on armas.
Ja me EI VAHETA välja oma bändinime. Sest just see see on . Ja päris kindlasti mitte firma.