Aurora:
Kojutulek loovuslaagrist. Eile õhtul. A. helistab. Lähen talle külla. Kaasas kaks rasket kotti, jalas mõisapargis toimunud maalikursuse jaoks äärmiselt ebasobivad kõrge platformtallaga rihmikud. Kopli trammis juhtun naeratama keskealisele vene mehele. Olen lihtsalt üsna õnnelik. Juba mõnda aega. Tsiteerides klassikut : "Feeling good most all of the time....". Keskealine vene mees on sellest hetkest alates mu külge lausa kleebitud. Ta on purjus. Ta hakkab mulle seletama, kui eriline ma olen. Nastojashtshaja zhenzhina. Keskealine vene mees (Aleks) tuleb mulle liiga lähedale ja ma tunnen ta alkoholilõhna, aga mul on rasked kotid ja kõrged kingad ja ma otsustan ta lihtsalt välja kannatada. Sest ma olen juba mõnda aega üsna õnnelik ja tunnen mingit suurt sentimentaalset kaastunnet kõige elava suhtes ja mulle tundub, et minu positsioonis EI OLE hea mõte solvata kedagi, kes on purjus, ei taha olla üksi ja elab Koplis. Kuidagi tänamatu tundub see. Pealegi on see keskealine vene mees pigem kena kui kole. Võttes asja puhtobjektiivselt. Sest subjektiivselt käib ta mulle kahtlemata närvidele ja on kleepuv ning pealetükkiv.
Astun trammist maha. Aleks järgneb mulle ja ütleb, et tahab mind saata. Niimoodi lähemegi Kalamajas -- ees mina oma raskete kottidega ja järel tema, kes on just avastanud, et armastab mind. A. on mulle vastu tulnud. Talle Aleks ei meeldi. A. ütleb talle midagi resoluutselt ja kriitilist. Pakun et: "Mine ära ! Jäta meid rahule!". Aleks teatab, et A. ei ole hoopiski selline naine nagu mina. Vene keeles. Järgmisel hetkel veavad mu platformid mind alt -- olen astunud mingisse väiksesse auku. Olen pikali, mul on valus, mu põlved on lõhki, samuti lemmikteksad (kuldsed). Mu parem pahkluu on kergelt välja väänatud. Hüvasti, vanaroosa-helerohelised võrkpõlvikud. Mu ümber rüselevad Aleks, kes üritab mind püsti tõsta ning A. , kes soovib Aleksist vabaneda. Mul on jumala valus.Ma ei soovi end mõnda aega liigutadagi. Ma naeran hüsteeriliselt. Lõpuks saan end püsti ja läheme edasi. Natuke maad kolmekesi, siis pöörab Aleks teise tänavasse. Irooniline küll -- ta tahtiski mind kõigest natuke maad saata. Jätame südamlikult hüvasti.
A.-l on kodus mitte-kipitusttekitavat desinfitseerimisvahendit ning plaastreid. Räägime pikalt juttu ja kuulame The Who hitikogumikku.