Niina:
Festival? Festivali koha pealt ma nüüd küll sõna ei võta, niigi on liiga palju pealiskaudset grafomaaniat (vt kasvõi seesama artikkel, millele Aurora vihjab). Kuna mina osalesin erinevatel põhjustel festivalil täpselt meie performance'i jagu, siis võin kirja panna mõned kahe ja poole tunni jooksul, mil ma sigakõrgetel kontsadel lammaste keskel seisin, sooritatud tähelepanekud.
1. Esineja kehahoiak, rollis püsimine, esinemise-eelsed kokkulepped ja muu selline tilulilu, millest asi koosneb - need on midagi, millest ei saa/tohi mööda vaadata.
2. Ükski bänd ei lähe lavale selleks, et poseerida fotograafidele või sädistada publikuga, vaid - NB! - selleks, et oma muusikat esitada. Muidäx.
3. Huvitav, paljudel neist loomakaitseaktivistidest, kellest puhast etteheidet õhkus, olid jalas tervislikud nahkkingad ja seljas tervislik villane rõivatükk? Loodan, et nad said korraks hingata ka sõõmu tervislikku lambasitahaisu. Et siis minna rahuliku südamega koju ja lisada lambalihasupile näiteks sea-, loomaliha- või kanapuljongikuubik. Njämm.
4. Lambad, kes näksisid hellalt võrksukki ja kunstnahast seeliku serva, olid armsad ja asjalikud koostööpartnerid, kes lihtsalt muutusid õhtu lõpuks kergelt rahutuks, kuna nende piimajoomisaeg lähenes. Ja ma usun, et pärast seda, kui nende perenaine nende seljas minema ratsutas, said nad oma ettenähtud laktoosikoguse ja naasesid lambaelu juurde tagasi, olles võibolla millegi võrra rikkamad, millegi võrra närvilisemad või millegi võrra hämmeldunumad. Et jõuda tagasi teie toidulauale, jalga, selga...