16. juuli

Kirjutan Delfisse artikli oma reedese Patarei Kultuuritolmu stand up-i põhjal.

Avastan, et mu kohustusliku sünnipäeva laupäeva vanemate juures maal on canceldanud nii I ja S (kui võimalikud kaasatulijad S Amsterdamis elava sõbra ning I poja näol) kui mu vend. Kõigil on väga arusaadavad põhjused, aga mina pean tekkinud olukorra kiiresti lahendama: mu isa on kahtlemaväga ta palju ettevalmistusi teinud (tuletan meelde: kõigepealt pidi sinna tulema ka J koos oma Marokost kohale tulnud sõbra M-ga, kes pidi näitama, kuidas maroko teed tehakse, paraku läksid J ja M omavahel juba tülli ja M lahkus riigist..) ja üksinda kohale minnes saaksin selle frustratsiooni kahtlemata otse enda kaela.
Lisaks tundub mõte marsruudiga Tallinnast 30 km kaugusele minekust ütlemata tüütu, kui nüüd päris aus olla... Polymeris on pealegi festivalikoosolek. Marsruudiga jõudmine oleks enam kui kahtlane. Kirun mõttes ideed, et inimestel on aed ja suvekodu oma päriskodust kümnete kilomeetrite kaugusel.
Igal juhul pean leidma asenduskülalised. See on spontaanne otsimine, aga lõpuks tulevad E, J ja H. Võtame takso ja tellime selle sama takso kahe tunni pärast Kiisale tagasi. Taksojuht on iseeneest hapu näoga -- juba tulles jõudis ta E-le kurta, et sellised linnast välja sõidud ei tasu ära...
Mu isa on, nagu arvata võib, veetnud hommikust saadik aega ning serveerib meile salatit, ratatouille`id (algne külaline S ei söö liha) ja omatehtud juustukooki ning on valinud kolme sorti hispaania veini.
Ma saan aru, kui õige otsus see asenduskülaliste leidmine ikka oli.

Maal olles saan telefonikõne Tallinna TV-st -- tuleb välja, et pean minema kolmapäeval Pärnusse võttele..