... jõudsin eile öösel kell pool neli. Kaasas M perfokas kaasa teinud valge tuvi. Motomehed pidutsesid veel oma isetekkelises klubis hoovi peal. Nad jätkasid täna kella üheteistkümne paiku hommikul. Ja lasid niimoodi vist kogu päeva edasi.
Jätkasin täna ise umbes samamoodi nagu enne draamat, võibolla ainult teadlikumana kõige kaduvusest ning täis otsustavust mitte enam muretseda nii mõttetute asjade pärast nagu seni ja olla tänulikum teiste, isenesest väga oluliste asjade üle. Katarsiline kogemus, nagu näha. Parimad katastroofid on, nagu ma äkki taipasin, justnimelt need, mida saad täielikult enda sees läbi elada ja mis siis ära jäävad... Vapustuse puhastav ja katarsiline efekt toimib ikkagi. Tuleb meelde, kui novembris diagnoositi mul vereproovi põhjal raske ja parandamatu haigus, mind nõustati tund aega ja siis tuli välja, et aparaat oli rikkis... Olin shokis terve nädala. Teine vaatenurk on loomulikult, et ma võtan asju liiga dramaatiliselt kohe ja peaaegu silmapilkselt , mitte ei oota nende edasist käiku ära.
Tavalisse ellu tagasi: tegin plastikut ning vaatasin tshekke üle, korraldasin oksoniga seotud asju ning näitasin soomlannadele J-le ja J-le, kellest J peab Helsinkis galeriid, koos T-ga maja. J tahab siin veebruaris suur näitust teha -- ja õnneks tuletas ta meie sellekohast kokkulepet meelde eile ja mitte üleeile hommikul. Ma ei kujuta ette, kuidas oleksin üleeile, keset BREMi ja Eesti Energia draamat suutnud suhestuda näitusega, mida planeeritakse siia mõlemasse galeriisse alles veebruariks.
Ja kui vanalinnas J-le ja J-le, kellest viimane müüb oma Helsinki galeriis ka autoriehteid, kohalikke disainipoode ja juveeligaleriisid näitasin, ütlesid äkki mõlemad, et Tallinna vanalinn on muutunud Helsingi sarnaseks. Liiga puhtaks ning seda pigem ülekantud kui otseses tähenduses.
Nüüd jätkan plastiku ning oksjoniga ja olen tuvis natuke pettunud, et kuigi olen ta seltskonna pärast endaga põhimõtteliselt samasse ruumi, ühisateljee köögi põrandale jätnud, ei kudruta ta enam nagu eile öösel seda tegi. Selle asemel marsib tuvi edasitagasi ning elegantsete ristsammudega mööda oma puuri.
Kudrutab ta, nagu selgus, ainult unisena öösiti.
laupäev, juuli 31, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar