esmaspäev, juuni 04, 2012
Tähelepanekuid (Pärnu, ERKI moeshow, meigiportfoolioga alustamine)
Reede, 25. mai
Pärnu. Võtan osa näitusest (rahvusvaheline grupinäitus "Jumala hullud", kuraator Andrus Joonas Pärnu raekojas). Uute stand up`ide videod. Need said viimasel hetkel valmis -- monteerija T helistas, et tema tüdruksõber kustutas mu valmismonteeritud video viimasel hetkel oma arvutist ära. "Miks sa mu peale nüüd karjud? Ega mina ei kustutanud seda!" T taastas selle video.
Bussiga Pärnusse, avamine raekojas, aftekas Pärnu Kunstnike Maja hoovis. Kuna pean järgmisel päeval vara Tallinnas olema ning samuti avamiseks kohale sõitnud J on juba mitu korda öelnud, et tema ei taha Pärnus kellegi atekas ööbida, siis tekib plaan. See plaan on öösel koos Tallinna hääletada. Kaome teiste eest salaja Kunstnike Maja hoovist, J tahab veel Steffanisse ("Mulle meeldivad sellised asjad -- inimesed, valgus...!) ja vahuveini. J räägib, kuidas tal on kellegagi kõrvallauast tõsine flirt. "Sa ei tea üldse, kuidas asjad käivad!", teatab ta mulle korduvalt. J volksutab kõrvallaua suunas silmi ja prunditab huuli. J on väga kena ja võluv kahtlemata ning meenutab oma välimuselt Brigitte Bardot`d. Flirt tuleb tal äärmiselt loomuomaselt välja. Vaatan kõrvallauda -- seal on kamp Soome meespensionäre. Äkki tahab J sealt Steffanist kiiresti lahkuda -- ta võtab oma vahuveinipudeli ja me lähme. Taksoga Pärnu linna piirile. Kui palju Tallinna oleks? 100. Me oleme maanteel. Seal saan äkki aru, et J on maani täis. "Palun, ära hoia seada pudelit nii nähtavalt, kui me hääletame!" Veerand tundi või nii läheb mööda. Külm on. Siis tuleb Tallinna poolt mikrobuss ja võtab meid peale. See osutub taksoks, millega tuleb Riiast tegelane, kes oli sealses lennujaamas nii purjus, et teda Tallinna lennuki peale ei lubatud. Tüüp nägi meid maanteel ja käskis taksojuhil, blondil umbkeelsel läti kaunitaril, otsa ringi keerata, et meid peale võtta. Meie ootamatul reisikaaslasel on käes pooltühi valge veini pudel, mida ta J samasuguse vahuveinipudeliga kokku lööb. Flirt. Nende vahel. Siis jääb J magama. Siis hakkab tal paha. Lõbus reisikaaslane talub nüüd ettetulevat viite peatust väga hästi ning hoiab J-d nendel peatustel kraavi kukkumast. Laagris paneb ta meid Statoilis maha ning ma tellin uue takso. Tüüp väitis, et talle kuulub üks suur ja tuntud bussifirma. Toimetan oimetu J tema koju ning jään sinna ööseks.
Laupäev, 26. mai
Kiire on. J juurest Polymeri, kus on õhtul nii näituse lõpuperformance (Veronika Pikkas ja Ivo Lind, "Pentsik meritragöödia") kui Eesti edukaima rezhissööri uue filmi võtted (Veiko Õunpuu, "Free Range").
Kodust läbi, kust võtan kaasa nii meigikohvri kui jalgratta. Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlasse, kus teen M-le grimmi (Mai Söödi etendus "Vampiirema", festival TREFF), annan oma kõvaketta Sh-le, kes sellelt V video koopia DVD-le teeb... Kiirustan Kultuurikatlasse ERKI Moeshow proovi (olen modell rühmituste OTSE ja Urmas-Ott kontseptuaalses performatiivses kollektsioonis "Viimane roomlane"). Seal, Kultuurikatla rõskes backstage`is tabab mind ilmutus. See juhtub sel hetkel, kui mulle on soeng juba tehtud --- lõbusad ekstravagantsete soengutega noored juuksurid soojendavad fööniga oma külmetavaid varbaid ning kuulavad noormehe juttu, kes räägib, kuidas tal oli hiljuti õnn lõigata Anu Saagimi poja juukseid. Ilmutuslik hetk tabab mind hetkel, kui mulle meiki tehakse. Soovitan jumestajal minu silmad tumedamaks teha. Tütarlaps pole varem lavameiki teinud. Seletan, et kõik on korras, ta ei pannud liiga palju põsepuna. Lava peal on see OK. Ta teeb minust oma seebikarbiga pilti. Arvatavasti on see tema elu kõige radikaalsem meik. Reaalsuses: lihtsalt tumedad silmad. Lisaks teen sama kollektsiooni autorile ja Jeesuseks kehastunud noormehele soovitud sinika silma ümber. Sest see on ERKI Moeshow jaoks töötavate meikarite oskuste jaoks too much. Mulle omakorda meenuvad kõik need viimase kümne aaasta jooksul tehtud lavameigid, grimmid, eriefektid ja fotomeigid. Kunagi EKA moekateedrist võetud valikaine -- jumestus. Mida andis Eesti kõige kuulsam meikar, kes värvib nüüd presidendiproua silmi. Meigikoolitused, mida olen ise nii Polymeris kui korra isegi Uus-Meremaa fototudengitele andnud. USA-s filmitööstuses leiba teeninud M-i õudusfilmigrimmi ning eriefektide koolitus. Mille kuradi pärast ma sellega raha ei teeni???!!???!!! Mul on isegi mitu kohvritäit meigivahendeid. Pintsleid. Erilisi värve, sädelevaid purusid ning literid mida Pariisis vahepeal meikija ning stilistina töötanud sõbranna mulle sealt saatnud on... Ja ma ei tohi unustada, et erinevalt nendest kümnetest ERKI Moeshow tagaruumis askeldavatest meikaritest pole ma lõpetanud mitte mingit kutsekooli vaid EKA maaliosakonna, olen õppinud anatoomiat, kompositsiooni, värviõpetust... lapsepõlve suur huvi kostüümiajaloo vastu kõigele lisaks.
ERKI Moehow`lt kiirustan varsti pärast lavalkäimist Polymeri, kus lõpeb just mingi baikerite kontsert õues ning toimub V näituse lõpuperformance. Üks imelik vene tüdruk Moskvast tuleb ja räägib mulle, et ma olen tema arvates väga huvitav inimene ja et Vene kultuur tiirleb ümber surma ja et surm on kõige tähtsam asi elus.
Lähme koos M-ga linna. Mina kohvikusse Vabadus ERKI Moeshow aftekale. Mulle tuleb vastu pastor, kes mulle viis aastat tagasi mõnda aega fännikirju saatis, mis ootamatult läksid üle nilbeteks pornonovellideks, mille peategelane olin mina. Läksime selle peale virtuaalselt tülli. Ei ole vist vaja mainidagi, et see keskealine mees oli abielus ning väga mitme lapse isa..--"Sa oled mu peale pahane! Anna andeks!" Pastor on praegu väga purjus ja väga sentimentaalne. Asi lõpeb sellega, et ta põlvitab mu ees seal Vabaduse väljakul ning üritab mu kätt suudelda. On pooleldi piinlik ja pooleldi lõbus.
ERKI Moeshow aftekas on igav, aga kohvikusse sisenedes langeb mulle kaela noor naine, kes ütleb, et ta on moekunstnik. Ta räägib mulle, kui lahe modell ma olin ning külvab mu põsesuudlustega üle. Tema kaaslane tirib oma noore naise minema.
Esmaspäev, 28. mai
Sama endisest stilistist sõbranna on mul külas. Vaatame koos Eesti Tippmodelli. Sõbranna jagab nõuandeid meigiportfoolio tegemiseks. Profifotod. Palju ilusat, tavalist meiki. Natuke erilisemat meiki. Väga vähe eriefekte. Kõik peab olema esteetiline. Loomulikult kasutada professionaalseid modelle. Kas mul on tuttavaid naisnäitljejaid? Jään mõttesse. Kas mul on? Üks on! Kas ta on kuulus? Vist mitte väga... Telekast tuleb reklaamipaus. Mingi kõnekaardireklaam. Noor brünett naine. "Seesama ongi!", karjatan.
Teisipäev, 29. mai
Otsustan meigiportfooliot tõsiselt võtta. Pole kaua aega -- näitlejatar on fotosessiooniga nõus, aga sõidab varsti ära. Samuti sõidab Pariisi tagasi sõbranna, kelle vanalinna showroomi`i on mul võimalik kasutada, kuni ta veel siin on. Helistan fotograaf A-S-le. A-S peaks minu teada olema kas Soomest oma ülikoolist tagasi või just Tallinna saabumas. Ta võtab vastu. "Ma pidin Soomes olema, aga olen Paldiski maanteel. Homme saan välja." Enesetapukatse. A-S rääkis mulle mõni kuu tagasi, et ta ei ole tegelikult juba tükk aega elada tahtnud ja et ta tapab ennast varsti. Mõni räägib samamoodi sellest, et Eesti on ära tüüdanud ja et ta elaks meelsamini kusagil lõunas... Väga 19. sajand. Kuradi romantikud. A-S oli endal veenid läbi lõiganud, tablette söönud, talle oli hullumajas uusi rohtusid kirjutatud, millest ta mingit kasu tulemas ei näinud ja ta lubas end oktoobris uuesti tappa. Hakkasin naerma: "Teeme portfoolio siis ruttu valmis!"
Kõne lõppedes tunnen soovi nutta, mille kohe alla surun.
Kolmapäev, 30. mai
Peatükk hüpohondriku elust: käin Lääne-Tallinna keskhaiglas sinna sattunud Austraalia kunstnikul tõlgiks!
ja algul kahtlustati tal tuberkuloosi!
Sest ta köhis verd!
Algne paanikahoog asendus varsti rahuga, loen seal oodates isegi raamatut (Viktor Frankli koonduslaagrimemuaarid). Kurat, ma olen enda üle uhke.
Pühapäev, 3. juuni
Olen fotosessiooni sõbranna showroom`is ära korraldanud. Näitlejanna, kellele see päev lähema kolme nädala jooksul ainsana sobib. Aksessuaarid. Fotograaf: asendusfotograaf asendusfotograafile. Sest A-S on sel päeval Riias homoparaadil, aga asendusfotograaf S jääb ootamatult, eelmisel õhtul haigeks. Aga ta organiseerib enda asemele profifotograafi P, kes tuleb kella kolmeks vanalinna koos oma tehnikaga. Õigemini -- kes ei tule ega tule. Pärast telefonikõnet S-le ning selle tagadihelistamist mõne aja pärast saan teada, et P autole sõideti poolel teel Tallinna tagant sisse. Pagasiruum, kus oli tema fototehnika, tuleb lahti lõigata....
Joome näitlejanna J-ga vahuveini ning plaanime järgmist fotosessiooni.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar