Katkeid kirjadest Pariisi

Kirjutan aegajalt oma kahele sõbrannale, kes elavad Pariisis. E jagab oma elu vist juba kümme aastat selle linna ning Tallinna vahel. B õpib seal vist üheksandat kuud. Tavaliselt on meili pealkirjaks "blogi asemel". 9. juuni Mis veel? Pärast S avamist ja sinuga õhtusöögil ning klaasil veinil käimist läksin S afterpartyle, mis minu sinnajõudmiseks oli järsult lõppenud. Istusime S ja ta sõbra, kah endise Viru ärikaga Kultuurikatla ees pingil ja analüüsisime näitust. Vahuveini tegin lahti, aga seda nad eriti ei tahtnud, kuna olid Patarei vangla hoovis juba kanepit suitsetanud. Rääkisime tunnikese kunstist, siis läksid nad mõlemad koos oma kodudesse Meriväljal. Mina aga avastasin end Mere puiesteelt, käes poolik pudel vahuveini ja sees pettumus, et ma ei olnud tutvunud värvikate endiste Viru ärikatega, vaid näituse avamisele tulid täiesti tavalised keskealised inimesed. Olin andnud Sh-le intervjuu tema S tärkava kunstnikukarjääri põhjal valmiva dokkfilmi jaoks. Teinud uudisnupu näitusest Tallinna TV-le. Niisiis. Mere puiestee. Mina. Pool pudel vahuveini (muuseas, Patrice`i kitsejuustu võtsin Polymeri kaasa eile, kuna polnud ei raha ega eriti muud süüa. Suurepärane oli.) paberkotis. Varasuvine õhtu. Juuni esimene kolmapäev. Mis omakorda tähendab, et ühes Mere puiestee restoranis saab korra kuus kokku Tallinna, aga võibolla Eesti ainus sadomasolaudkond. See on üsna tore seltskond -- seal on äriinimesi, riigiametnikke, õpetajaid, kirjanikke ja mul on alati seal huvitav olnud. Tavaliselt ma küll unustan ära selle ühe korra kuus ja vahepeal ei käinud seal peaaegu poolteist aastat. Mind kutsus laudkonda üks poetess, kellega tutvusin kirjandusüritusel, aga muidu on see seltskond vist väga oma sadomaso-foorumi põhine, kus ma omakorda ei viisti käia. Mulle Facebookist piisab, mis puudutab internetielu. Ma ei peatu pikemalt sellel, kuidas minu poolt pudelit vahuveini märkas üks ettekandja ja sellest hoolimata, et see seltskond oli seal käinud aastaid ning kõik olid õhtu otsa midagi tellinud, mina valetasin, et mul on sünnipäev ning samuti tellida tahtsin, öeldes, et ta võib mu vahuveini ära viia, meid teenindamast keeldus ja välja viskas. See on suhteliselt suur restoran ja suhteliselt tühi tavaliselt. Ma arvan, et see ettekandja oli haruldaselt rumal ja halva iseloomuga. Ta ütles isegi nii: "Ma olen õhtu otsa teie iga soovi täitnud!" Ma pole kunagi mõelnud, et see on eriline vastutulek, kui teenindaja toob mu lauda klaasi veini või salati või kohvi... Ma arvan, et see on pigem vastastikune tehing. Aga see selleks... Igal juhul oli see see sadomaso-seltskond minu saabumiseks juba lõpetamas ja nüüd visati meid välja. Nad ütlesid, et ei tule sinna enam iial tagasi. Mina aga olin joonud lühikese aja jooksul peaaegu pudeli vahuveini -- soomlased ütlevad selle kohta nousuhumala ja tundsin, et ei ole valmis õhtut lõpetama. Üks noormees tuli minuga edasi järgmisse baari. Ja siis järgmisse. Ja siis olin sunnitud talle oma diivanil öömaja andma, sest ta jäi oma Tartu bussist maha. Selle kõige tulemusena on mul nüüd uus ori. Ta tuleb täna hommikul Tartust minu korterit koristama. See võib tunduda mõnevõrra intiimsele orja-domina suhtele suhteliselt järsk algus. Aga ma olen alati oma sisetutunnet inimeste suhtes usaldanud ja seni on see toiminud. NB! Ma tegutsesin siiski mitu aastat klassikalise dominana ja käisin täiesti võõraste inimestega hotellitubades ning aegajalt nende kodudes, mis kahtlemata teoreetiliselt võib olla ohtlik, aga samas ei avastanud ma end isegi ühestainsast kahtlasest olukorrast. Paar meest oleksid tahtnud minuga midagi sadomasohhismist palju klassikalisemat teha, aga väljendasid oma soovi väga viisakalt ja mina keeldusin sama viisakalt. Mu uus ori on täiskarsklane, üsnagi armas nohik ja tundub väga intelligentne. Õpib Tartus tsenseeritud. Meil on isegi ühiseid tuttavaid. Varem õppis ta tsenseeritud ja töötas tsenseeritud. Mul oli temaga huvitav rääkida nii purjus peaga õhtul kui hommikul kainena. 10. juuni Ori lahkus just. 11 tundi käis minu soovil poes, koristas, küüris, pesi... Tõi F-hoonest süüa ja Kalamaja Pagarikojast kohvi. Ja siis ma kuulen, et liiga kaua läks ja et piits tegi ikka haiget ja lõpetuseks mingid küündimatud mõtteavaldused memmekatest rootsi meeste kohta ja et mees peab olema kiskja. Et ta sai aru, et alandused pole ikka tema jaoks. Et tahaks intellektuaalset fetishismi. Ma ei saa aru, kus selllised tulevad. Ta oli elus üht rootslast näinud. 11. juuni Sain samalt tüübilt meili. Ta analüüsis pikka päeva ja lootis, et kohtume uuesti, aga siis juba tema tingimustel. Mõtlesin, et katsuks olla hea inimene, mitte see, kes ainult võtab teiste käest, aga vastu ei anna... Ta andis nimekirja päevadest, mil ta võiks jälle Tartust Tallinna tulla minu juurde. Neid võimalusi oli oli hirmutavalt palju... kohe praegu kaasa arvatud. Järelmärkus. 18. juuni Nii hea inimene ma siiski polnud.