KUMU. Sõbrapilet E-lt, Tõnis Vindi näituse kuraatorilt. Saan tasuta kogu KUMU ekspositsiooni vaadelda, mida ma pole ikka väga kaua teinud. TV näitus mõjub hästi. Esteetiline. Vana kohati udune läti telefilm kirivöödest kõiges müstilisi seoseid ja universaalseid sümboleid leidva noore TV-ga tuletab omajagu meelde "Maagide kooli".
Oma isaga telefonis rääkides jõuan järeldusele, et kui minu vanemad tegid -- jõhkralt üldistades --30 pilti, millest 27 müüsid maha, 2 jäi endale ning 1 jõudis muuseumi, siis TV tootis kõigest 3 pilti, millest 2 jäid endale ja 1 muuseumile. Ülejäänud aja mõjutas ta otse inimesi, olles neile guru. Samas kui mu vanemete pildid üle maailma, inimeste kodudes, mõjutavad neid kaudselt ka. Jõuame mu isaga kokkuleppele, et üks ei ole parem kui teine.
Aga seda pean ka tunnistama, et pärast TV näitust mõjuvad püsiekspositsioonis olevad sotsrealistlikud maalid uskumatult värskelt, samas modernistlikud vormiotsingud väga tüütult. Hästi mõjuvad veel Rein Tammik, Ludmilla Siim ning Ando Kesküla.
Ja ma olen alati uskunud, et kunsti vastu võttes tuleb usaldada oma intuitsiooni ja spontaanseid otsuseid. Mõjub või ei mõju.
Kokkusaamine vana sõbrannaga, doktoritööga lõpusirgel oleva sotsiaalteadlasega. Kahe lapse ema. Tundub väsinud. Räägime karjääri ja elu puudutavatest valikutest. Ta soovitab mul mitte lastesaamisest artikli kirjutada.
Viin Kulkasse lepingu.
E-le tema poodi laenatud raamatu tagasi.
K avamine Metropolis.
Saan K elukaaslaselt I-lt mingi vidina, mis tekitab mu koju uuesti inetrneti, kuigi ma arvet pole maksnud. Ma ei tea selle vidina nime. Kast kahe sarvekesega on.
Koju.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar