Õhtuleht

Mina A-le eilse päeva esimestel tundidel: "Vaata netist, mis pilt on! Ma ei julge ise. Milline pilt on? Kas on ilus? Kas ma näen välja pigem vanem või noorem sellel?"
A kinnitab, et pigem noorem ja et OK pilt on. Ma nõuan mitut kinnitust.
Seetõttu pole ma hommikul päris valmis shokiks, mis tabab mind, kui näen fotot, mis läks esikaanele. Ma näen välja tõsiselt vana ja väsinud. Ma pole ammu, kui üldse kunagi näinud nii jubedat pilti endast. M kommentaar: "Sul oleks nagu mingi nahaprobleem." L seletab, et see on kontravalgus, kusjuures välja valgustatud on mu juuksed, mitte nägu. L ütleb ka, et näen pildil välja, justkui oleksin mõrvanud just viis meest. Ilus pilt on sees. Lisaks näeb mu huulevärv mahakulunud välja, kuigi ma olin fotograafilt ekstra küsinud, ega seda värskendama ei peaks. Fotograaf kinnitas, et pole vaja. Kusjuures -- ma elan ka selle üle.
Loomulikult on Õhtuleht kaval -- viimane versioon loost saadetakse mulle vahetult enne küljendamist ning see on nüüd saanud lisaks paar uut domina-küsimust ning minu mürgise märkuse Rakvere teatri primadonna kohta. Kuid asi on aus -- ütlesin ajakirjanikule, et põhimõtteliselt on kõik, mis lindil, tema jagu. Rakvere näitlejanna sattus mulle ette, sest olin jõuluõhtul vanemate juures ning sunnitud vaatama tema kujutist teleekraanil. Näitlejanna oli inspireerivalt igav, õigemini oli igav see jutt, mis ta telekas ajas, tekitades hulga mõtteid, kas on vaja üleüldse näitlejaid igale poole esindusisikuteks toppida. Ja kuskohast sellised mõtted üldse tulevad?!? OK, see viimane oli nüüd vist T väljend. KUST NEED MÕTTED TULEVAD?!? KUST NEED MÕTTED TULEVAD?!? (Järjest valjemal toonil ja end ilmselgelt üles kruvides).
Ja nüüd pean ma võtma kokku kogu oma tahtejõu, et mitte hakata enda kohta käivaid netikommentaare lugema...
MA EI LOE NEID.