Teine päev -- Sirp ja provintsi-Agatha Christie

Kirjutasin valmis artikli Pärnu kunsti aastanäitusest.
Ühtlasi ei suuda ma vastu panna kiusatusele anda siinkohal ülevaade Delfi naistelehest loetud mürgitamisteemast. Niisiis. Anonüümne teemaalgataja töötab maapoes müüjana. Ta on viimase aasta jooksul sattunud kaks korda suurte valude ja sisemiste verejooksudega kiirabisse. Tal on diagnoositud mürgistus. Tal on kahtlus, et teine müüja on tema vastu musta maagiat kasutanud, sest see toimetab õhtuti küünaldega poeruumides ja pobiseb siis midagi omaette. Teised anonüümsed naised panevad õnnetule müüjatarile kaarte ja räägivad ohust töökohas ning pahatahtlikust kolleegist. Tasapisi koorub diskussioonis välja võimalik klassikaline mürgitamislugu. Paha müüja on maininud, et ta ostis rotimürki; teemaalgatajast müüja on leidnud oma poe kohvimasinast kahtlasi valgeid tablette ning tihti on tal pärast tööl kohvijoomist väga halb olla. Lisaks on paha hakanud kahtlase müüja-konkurendi pakutud kommide söömisest. Ja kui ta haigeks jäi, saades eeldatavalt ägeda mürgistuse, helistas kahtlane müüja pidevalt, küsides, kuidas enesetunne on. "Tundis huvi, kuidas mõjus", pakuvad anonüümsed naiskommentaatorid, kes annavad lisaks needuse-vastastele toimingutele ka ohtralt vihjeid, kui lihtne on Eestis kedagi mürgitada. Lood pahatahtlikest ämmadest, abikaasadest ning konkurentidest töö-või eraelus.
Uskumatu, isegi kui õnnetul anonüümsel müüjal on kõigest paranoia, vaatan ma nüüd "A&O"-kauplusi maapiirkondades teise pilguga.
Lisaks tuleb meelde, et olen kunagi õppinud ka stsenaristikat. Äärmiselt inspireeriv ja ühtlasi jube, igatahes.