laupäev, jaanuar 16, 2010

New Age list III

Ja nüüd järgneb nimekiri padu-new age-asjadest, millega olen viimase aasta jooksul ise tegelenud.

1. Jaanuar -- panin J õpetusel punase niidi ümber parema käe kolmanda sõrme. J väitis, et see kaitseb kurjade jõudude eest. Ajendiks oli eelmise (2009.) aasta alguses toimunud kollektiivne konflikt ühe võimuka ja nagu siis tundus, mõjuvõimsa inimesega. Mõjuvõim moondus illusiooniks ning võimukus farsiks. Punane niit toimis järelikult väga hästi. J küll kommenteeris hiljem, et tegelikult peab see olema mõlema käe sõrmedel ja mõlema jala varbal, aga kummalisel kombel säilis punane niit ainult paremal käel. See pidas vastu üle poole aasta -- ma arvan, et puuvillase niidi lagundasid ajapikku vedel kips ja äädikhappe baasil valmistatud silikoon, millega sel perioodil palju töötasin. T-l, kes oli samuti mainitud konfliktis osaline, pidas punane niit oluliselt kauem vastu. Mina panin olin loomulikult see, kes talle niidi sõrme ümber pani ning T, kes sellistesse asjadesse absoluutselt ei usu, kommenteeris, et kannab seda austusest minu vastu.
Veel kord kasutasin nimetatud tõrjemaagilist abivahendit detsembris, kui Miamis mu tarretisest 90-liitrine hiigelnaine 35-kraadises kuumuses kuidagi kõvaks minna ei tahtnud. Panin selle parema käe neljanda sõrme ümber nii endale kui J-le ning A-le, kes mõlemad füüsiliselt mu tarretisskulptuuri valmistada aitasid: kilode viisi zhelatiini minuga koos lahustasid ja keetsid. Skulptuur tarretuski selles tohutus kuumuses ja niiskuses. Natuke aeglasemalt, kui ootasin, aga siiski.
Tulemus ja järeldus: punane niit töötab küll. Aitas mõlemal korral.

2. Märts -- käisin Saladuse koolitusel. Ma olin juba hakanud mõtlema kahe new age -teemalise näituse suunas, samuti huvitas mind see fenomen. Lisaks tundus mulle, et olin selleks hetkeks taas liiga negatiivselt mõtlema hakanud. See koolitus kestis kaheksa tundi, toimus Viru keskuse konverentsisaalis, oli üllatavalt rahvarohke ning ootuspäraselt olid viis kuuendikku osalenutest naised. Kursuse vedajad olid tuntud ärinaine ja üsnagi tuntud politoloogist pastor. Jutt oli elementaarne ning mulle tundub, et see liin eneseabis ise on alguse saanud iiri päritolu ameerika katoliikliku psühholoogi (kes hiljem asutas oma kiriku) Joseph Murphy juba kuuekümnendatel ilmunud raamatust "Teie alateadvuse jõud", mis kunagi mulle äärmiselt silmiavavalt mõjus. Samuti on sellel lähenemisel palju ühist Silva meetodiga, mida kunagi raamatu järgi alustasin. Nagu tihtipeale juhtub, jätsin viimase küll pooleli.Indiaani shamanistlik tehnika, mida kursusel õpetati, oli samuti huvitav.

3. Märts -- Art of Livingu I astme kursus.
Leidsin kusagilt tasuta 5-päevase joogakursuse reklaami. Mis osutus millekski hoopis muuks. Jooga-osa moodustasid vägagi lihtsad ja elementaarsed harjutused, samas oli see suures osas selline Äärelinna Buddha -tüüpi ettevõtmine. Guru räägib, kuidas asjad on, õpetab erilist hingamistehnikat ning meditatsiooni... Kuna kursus oli tasuta, oli see äärmiselt rahvarohke. Vabatahtlikena töötasid selle juures tuntud modellid ning ärinaised ning osalejate hulgas nägin ootamatuid tuttavaid. Kursust tegigi rahvusvaheline suures osas vabatahtlik organisatsioon, millel on oma guru Indias ning ashramid seal ning veel paaris kohas maailmas. Viiepäevane joogalaager Tallinna kesklinnas asuva gümnaasiumi saalis, mille jooksul oli keelatud tarbida alkoholi, tubakat, liha, kala, muna, kohvi ja isegi musta teed. Oli arvestatud traditsioonilistel aegadel töötava inimese elurütmiga -- kursus toimus tööpäevadel õhtuti ning nädalavahetusel kaheksa tundi järjest. Kursuse lõpetamisel oli koogikonkurss, millesse ma endalegi üllatavalt panustasin, tehes kalakujulise psühhedeelsetes värvides koogi, mille kursuse juhendaja tunnistas kõige ilusamaks. Ma sain auhinnaks kaks tasuta piletit juuni alguses toimunud, Tallinna külastanud Guru Enda kontserdile ja meditatsiooniõhtule. Sel ajal olin ma juba New Yorgis, kus ma ühe nädala kursusel õpitud harjutusi tegin, aga rohkem mitte.
Guru piletid palusin kellelegi teisele anda -- soovitavalt pensionäridele, kes seda muidu endale lubada ei saa.
Aga Art of Livingu joogas käin ma, kui vähegi võimalik, korra nädalas siiamaani.


4. Oktoober -- Art of Livingu II astme kursus.

Seekord juba raha eest. Kursus toimus Lääne-Virumaal asuvas mõisas ning kestis neli ja pool päeva. Ashramieluviis Eestimaa hilissügises toimis üllatavalt hästi. Seekord oli asi juba täielik Äärelinna Buddha -- viimase tegelase rollis oli nimelt Londonist imporditud hindust õpetaja. Täiusliku Simpsonite Apu aktsendiga. Neli päeva täielikku vaikust, mis andis kogu olukorrale Skandinaavia filmi mõõtme, eriti söögiaegadel. Noad-kahvlid kõlksuvad, inimesed ei vaata teineteisele isegi silma (ka selline kontakt ei olnud soovitatav), mingi laps mängib täielikus vaikuses palliga. Ümberringi lagedad maastikud ning pime hilissügis.
Vaikus tähendas lisaks pilkkontakti puudumisele ka lugemise-kirjutamise-telekakeeldu. Päev algas kell seitse hommikul ning kestis kella kümneni õhtul. Jooga, tundekestvad meditatsioonid, hingamistehnika ja guru loengud. Päris Guru videost. Vahepeal oli kaks tundi vaba aega, mis oli osaliselt ette nähtud deevaks ehk teenimiseks. Vältisin seda, pakkudes end igal hommikul vabatahtlikuna köögitoimkonda ning hakkides juurvilju. Mille tulemusena polnud mul nende kahe tunniga keset päeva mitte midagi muud teha kui metsas või põllu peal jalutada -- viimase hetke impulsina olin õnneks kaasa võtnud pika säärega kummikud.
Kokkuvõttes: mõjus hästi. Ma läksin sinna, kuna tundsin end kogu sügise üsna väsinu ja kergelt depressiivsena. Mis, tuli varsti pärast kirjeldatud kursust välja, oli arvatavasti tingitud kergest kilpnäärme alatalitlusest. Aga ka arsti juurde ennast kontrollima läksin ma pärast väga mitmeid aastaid alles novembris. PÄRAST Art of Livingu kursust. Enne lihtsalt ei julgenud.

5. Jaanuar -- reiki.
Lähen täna neljandat korda järjest -- kuur. Põhiliselt ravitakse minu puhul hüpohondriat.


Ah jaa, selle aasta jooksul olen saanud tervelt viis joogamatti. Kolm ostsin, ühe oli keegi Broolynis tänavale tõstnud, ühe sain kingituseks. Ühe mati kaotasin purjus peaga ära, kui jooga asemel jooma otsustasin minna.
Neist joogamattidest kaks on Nike`i omad.

Kommentaare ei ole: