reede, aprill 27, 2007

Tallinn

Niina:
Tegime rattaga tiiru linna peal. Linnas käis sõda. Järsku oli eikusagilt välja ilmunud alkoholi, higi ja adrenaliini järele lehkav kamp madalamat eluvormi. Eluvorm liikus ühtlase amorfse massina vastavalt politseiautode liikumisele. Politseiauto eluvormi suunas, eluvorm politseiauto suunas. Nende vahele tekkis iga kord kivirahe. Kui kivirahe nina alt möödus, otsustasime sõda teise nurga alt vaadata. Vaatasime. Teise nurga all seisis pikk rivi politseinikke, nende kõrval lapsevankrite, poekottide ja jalgratastega uudishimulikud linnakodanikud. See nurk osutus väheütlevaks ja suundusime nende kahe nurga vahele. Seisime purukspekstud poe ees ja jälgisime, kuidas amorfne mass aeglaselt, kuid kindlalt meile lähenes. Neist jäid maha tossupilved ja klaasikillud. Eluvorm häälitses. Kosta oli huilgamist, skandeerimist, vilistamist, röökimist. Plaadi- ja pesupoe aknad visati sisse. Pudeleid loobiti puruks. Kedagi ei pekstud, sest eluvorm koosnes ainult neist endist, vaenlasteks olid politseinikud ja poeaknad. Põhjust ei olnud. Kõike seda ümbritses telefonidega pildistav ja rääkiv pealtvaatajaskond. Bussid ei saanud enam edasi sõita ja pöörasid otsa meie ees ringi, sest eluvorm oli vallutanud tee. Ühe bussi taguotsal oli reklaam keeleintegratsiooni teemal: "Keel sõlmes? Õpi keelt autoroolis!" Kui eluvormi kaks isendit poe, mille ees me seisime, betoonprügikastid puruks peksid ja end nende metallsisude ja leitud raskemate esemetega varustasid, tundsime, et nüüd võiks koju minna. Nende kahe isendi nägudelt ei paistnud peale eeskujulikult õpitud blaseerunud viha mitte midagi. Nad tegutsesid, sest pidi. Sest järsku oli võimalik seda teha. Tundsin endas kasvavat jälkustunnet. Sõitsime rattaga samuti kesklinnas asuva kodu poole, eluvormi häälitsus kaugenes, kuid kostis. Kopterid tiirutasid valgusvihke heites sooja kevadõhtuse linna kohal. Televisioon kandis üle, kuidas eluvorm oli vallutanud kioski ja selle põlema pannud ning varastas sealt parasjagu nätsu ja suitsu. Mõtlesin, et mul lööb silme eest mustaks, kui see haisev mass peaks kuidagi mu vanaema matust segama. Vend ütles, et Ida-Virumaa poolt pidid Tallinna poole kihutama autod. Ja seda, et keegi soovitas Pronkssõduri Tauno Kangrole anda, et see temast Kalevipoja teeks.

1 kommentaar:

Y galerii ütles ...

Euroopas on selline vaatepilt mitmes linnas iga-aastane.