Neljapäev, aprill 19, 2007

Pildikesi Tartust

Aurora:

Jõuan kohale otse kommuunist, kuhu olen jäänud pärast tööpäeva kohas P toimunud lõkkeõhtut. Sest rongiga minna tundub rentaablim. Tegelikult pole, sest on olemas ka esimene klass (tasuta kohv, tee, värsked ajalehed, wi-fi ja yuppied). Ülikool maksab küll kohalesaamise kinni, aga hetkel on sularahakriis, mistõttu helistan pidevalt numbril 1503, kust saab teada kontoseisu. Teel Kaarli juurde jääb mu teele Humana (kõik 15 krooni ja teadupärast on mitte-Tallinna vastavates poodides ka sellisel juhul suur valik). Mul on vaja tekki oma installatsiooni jaoks, aga võib-olla on oluline ka õppejõule (kompositsiooni erikursus) vastav välimus. Ostan kolm pintsakut, suure oranzhi salli, pluusi ja selle õnnetu teki, mille pärast poodi astusingi. Minu õppejõu-look: must pikem jakk (just ostetud, mingi keskklassi firma), must valgete triipudega põlvini seelik ja samasugune pluus, mustatriibulised sukad. Pluss soeng, mille K. mulle hommikul tegi ja mille kohta ütleb esimesena galerist K: Edward Käärkäsi. K. kannab ise analoogset ja tema juuksurioskused sellega piirduvad. Paraku pole kommuunis sooja vett. Soeng on algul väga kena, aga rongisõidule ja tuulisele Tartule vastu ei pea. Laenan oma noorelt tudengilt enne arvestust lakki.
Arvestus ise läks vist hästi, kuigi JE (kateedri boss) tekitas tuliseid vaidlusi. Olin pidanud täiesti andetuks (ja seda läbi lillede öelnudki) ühte tema magistrant-õpilast, kes on selle kooli hinnangul väga tugev maalija, ainult joonistada ei oska, kunagi olevat olnud suurepärane kolorist , aga nüüd sellest loobunud. Inimene, kes areneb ja otsib end ja need vahepealsed faasid ei pidavadki kellelegi meeldima. Mulle tuleb kohe meelde maalikateedri kursavend, kes samuti jõudis õppejõudude jaoks väga huvitavasse staadiumi (kaotades oma töödest kõik senised plussid) just hetkeks, kui ta lõpetas kooli. Ülejäänud maailm tema senist arengut sellise empaatiaga ei olnud jälginud ning nüüd elab ta Raja tänaval koos oma vennaga skulptuurimajas oma ema ateljees, vaatab kiikriga aknast inimesi. Neid tuntakse kui Vendi Neandertaallasi ja kardetakse veidi.
Vaidlusi tekib arvestusel veelgi ja siis kaitseb MP oma õpetaja seisukohti. JE küsib temalt: "Kas sul lapsi on?" ja nimetab teda vanaks naiseks. Millele saab kähku vastuse: "Ise olete vana!"
Saan aru: ka selles koolis hoitakse õpilasi nagu omamoodi kookonis, millele lisandub see, et enamusi Tallinnas toimuvaid näitusi nad ei näe. Mulle öeldalse, kui palju kasu mu kursusest oli. Arvan, et ongi. Lisaks kõigele muule ei tea ma midagi nende omavahelistest , õppejõudude poolt paika pandud hierarhiatest ja näen ka nende väärtushinnanguid (maali puudutavaid ja mitte ainult) kõrvalt. Ja nad (tudengid) on armsad.

Pildike 2. Galerii.
Toon oma asjad galeriisse kell 11. Galerist K-ga flirdib ilmselgelt ilus keskealine naine (nagu hiljem teada saan, baleriin).
Kell 18 tulen koos T-ga (M 30) galerii võtmetele järgi. Kohal on: K. naine ja kaks last . Ja baleriin. Viimane küsib vargsi T-lt: "Kas see on Marguse abikaasa?" Meist jääb seltskond galeriisse. T kommentaar käib kuidagimoodi baleriinide vastupidavuse kohta.

Ja Tartu ööelu (sest numbrilt 1503 on viimaks saabunud positiivne vastus): Maailm, Püssirohukelder, Luige ateljee, Illegaard, Super-Alko, galerii.

2 kommentaari:

Y galerii ütles ...

Väike täpsustus. Ma nimetasin seda soengut Eraserheadiks David Lynchi filmi järgi.

Aurora ütles ...

Tänan täpsustuse eest:)