Õppejõud Tartus

Aurora:

Annan valikkursust Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna maali osakonna magistrandidele. JE, kes seda mulle pakkus, ütles, et rikkaks sellega ei saa. Aga CV-s kõlab uhkelt. Nii vist ongi.
Nagu alati, Tartus on tore käia või mõnda aega viibida (antud juhul: esmaspäeval tulen, reedel lähen), aga siin elamist ei kujuta ettegi. Seni nähtu põhjal tundub, et kohalikud noored maalijad esindavad kõik sama stiili. Lahtine, lõpetamata ekspressionism. Muidugi, ma võin eksida, sest nende tööd pole kaugeltki valmis. Samas -- nad näitasid mulle oma varasemaid asju, vähemalt osad.
Taas kord saab kinnitust minu veendumus (sain selle millalgi ilmutusena), et see, kas alal on väga suur või väga väike konkurents, teeb sama välja. Asja, millega loodetakse kiiresti ja palju raha saada, tormavad õppima paljud. Ja tavaliselt selleks ajaks on buum läbi ning loodetud edu on juba väga raske saavutada. Kui ma lõpetasin keskkooli, üle 10 a tagasi, oli väga moes näiteks semiootika. Juura muidugi ka.
Aga alal, millel liigub väga vähe raha ja millel on samas kõrged nõudmised pluss suur konkurents (näidet pole vaja kaugelt otsida: kunst), julgevad püsivalt ja pühendunult tegutseda ainult need, kes on endas (oma võimekuses ja läbilöögivõimes ) millegipärast väga kindlad. Tavaliselt on nad teistelt selle kohta mingeid vihjeid saanud. Või, mis veel uhkem -- tõelised visionäärid. Või siis täiesti sõgedad.

Aga hotellis on tore elada. Kui võimalik, ma elakski mitmes kohas korraga. Nagu viimane ja käesolev nädal. Route Tallinn - Pärnu (eelmine reede-laupäev) -Tallinn- Tartu (nagu öeldud, selle nädala esmaspäevast reedeni) -Pärnu (reedel) --Tallinn (laupäeval kokkusaamine RÕ-ga) --?

Ja Tartu Vaim. Kui maaliosakonda eile kohale jõudsin, seletati mulle igasuguseid väikseid praktilisi asju , et jutt lõpetada tõdemusega: "Tead küll, nii meil siin Tartus on. " Tänaval kohtasin vana tuttavat, kes kutsus külla. Ta elab siin mitmendat aastat , aga ikka olevat nagu välismaal. "Siin muutud ise ka, selliseks rahulikumaks. Kärsitus kaob ära. Tead küll, Tartu."
Ja kõnelus kõrvallauas Maailmas: "Ta võiks ikka midagi sebida. See ei loe, et ta on mingi täiskohaga arst kiirabis ja loodab doktorantuuri saada. See on lihtsalt, lihtsalt... SELLINE TÜÜP. Kõik tahavad tshillida ja et elu oleks mugav, aga kui sa ikka mitte munnigi ei tee... siis... siis.. MIDA IGANES."