Neljapäev, veebruar 08, 2007

Tartu 2

Aurora:

Rohkem purjus peaga sissekandeid ei tee.

Ja M. Laimre lause kohta selgitus. Nimelt küsis seda, kas mul on Laimrega laps, minult Ekspressi ajakirjanik. Ilgelt hea võte -- küsi näiteks Ene Ergmalt, kas tal on Edgar Savisaarega laps -- et oled kuulnud kusagilt. Ja kuula siis shokeeritud Ergma sõimu. Geniaalne, peaaegu.
Ja see solvang ning süüdistus pani mind kogu artiklit ÄÄRMISELT mustas valguses nägema ja lõppkokkuvõttes jooma. Sest kuidas on võimalik edasi elada, kui keegi ütleb, et sul puuduvad oraatorivõimed -- kurat, oleks ta mind Kahvlis näinud!
Isegi mu Võru vanatädi ütles, et ta ei saanud üldse aru, millest ma rääkisin (teema: kaasaegne kunst ehk kas pudelite pähe puruks tagumine on seda ikka), aga ta sai OMETI kõigest aru.
Enivei. Õhtu lõpul trööstis mind vanemaealine kunstiklassik. Ja ei, ma ei mõtle Lapinit. Et temaga on kõike seda juhtunud (skandaal, ajakirjanikud ignoreerivad seda, mis ta neile räägib), et nüüd on vihased internetikommentaatorid selle vastu, et ta kohe presidendilt ordeni saab. Jne jne jne.
Ja nüüd peab heliinstallatsiooni valmis saama.
Dawiy Billah.

1 kommentaar:

RJR ütles ...

Kaunis Sandra

Ära põe. Ajakirjanikul on kehv lastetuba ja halb maitse,a ga artikkel äratas Sinu loomingu ja blogi vastu huvi...

Ja mis me näeme: tõesti siiras ja andekas ja vaimukas ja hea kirjandusliku kuulmisrega...

No kuule, kõik, mida kunstniku käsi puudutab...

Andekas, noh. Tavaajakirjandus on selle kõrval kohitsetud tühikargamine - isegi oma ärapanemistahtmises kuidagi jõuetu ja zombilik.

A Sinust kiirgab elavat inimest ja suurt naist ja tundliku olendit ja kannatajat ja ka valu. Ja seda omamoodi lähedast suhet