Haute couture and getting hauter

Aurora:

Kunstihoonesse lastakse sisse täpselt kell viis. Sest enne pole valmis. Näitus. Aga tüdrukud on positsioonidel juba kümme minutit varem. Ilusad. Igaüks erineval kombel. Lateksis, minis, võrksukkades, korsettides, suurte soengute ja intensiivse meigiga, igaühel erinevat vikerkaarevärvi lauvärv koos mustaga ja punased huuled (v.a. Liivi, kellel on täiuslik 20ndate soeng ja säravkollased laud musta lainerijoonega, nagu portselanist nuku). Igaühel käes piits. Valmis korraldama kadalipu igale Kunstihoonesse sisenevale mehele.
Flash.
Give me this moment last forever.
Jaanale läheb kallale moodne kunstiklassik, Eesti kaasaegse kunsti ekspordiartikkel ja lipulaev. Ta haarab Jaana ( üliseksikas, napis latekstrikoos, soeng nagu pikk piits ta käes, ees tumedaraamilised disainerprillid -- õpetajanna kohtub sekspommiga -- fotograafide lemmik) käest piitsa, taob SELLIST tüdrukut piitsaga. Prillid lendavad eest. Teeme tüübile kambaka, tormates teda nüpeldama. Eesti kunsti kohalik superstaar haarab telefoni ja karjub: "Kutsun kohe politsei! Kohe tulevad kohale!", ei saa erutusest numbrit valitud ja viskab oma telefoni nurka. Kas tema murdis ühe steki pooleks või oli see keegi teine, jääb selgusetuks.
Flash.
Give me scandal.
Kohal on ka: RAMi manager. See, kes telekas meie vastu väitles ja kelle sõna EI JÄÄNUD peale. Lahkudes (enne teist korda dominate kadalipu läbimist) ütleb ta mulle : "Nüüd on pilt selge." Kõlab halvaendeliselt, kas pole.
Üks poiss ütleb: "Pedesid te ju ei peksa!" Peksame ikka.
Kohal on ka: Shveitsi aukonsul. Minu kunagine õpilane rahvaülikoolist. Tema ei ütle midagi.
Flash.
Give me feedback.
Näitusel osalenud Moskva kunstnik pildistab mind ohtralt ja ütleb , et teeb mu perfokast skulptuuri. Et tema teeb oma lemmikkunstnike perfokatest skulptuure ja on juba teinud Marina Abramovicist, Mathew Barneyst, Sam Taylor-Woodist. Boris Mihhailovist. Ta on kena keskealine naine.
Flash.
Give me superstardom.
Näitusel osalenud Soome kassitapja tahab mind oma seeria jaoks pildistada. Küsib kontakte. Näitusel osalenud Iisraeli naine tahab shokolaadi.
Flash.
Give me more.
Aftekas Kukus. Jaanale kallale tulnud kunstnik kiidab mu tööd, aga imestab, et keegi teine vastu ei hakanud. Ütlen talle, et machomees ei lähe naisele kallale. Tema tahab minuga loogikast rääkida. Ja Jaana sõimab tal näo täis. Kunstnik ütleb, et ei kutsunud mulle politseid, et mitte mulle liiga palju head teha. Ja kuraator ütleb, et alati ei vea. Ja Rodi (purjus) soiub, et ma lõin teda kõige kõvemini, sest ma vihkan teda. Kinnitan, et lõime kõik ja kõiki kõvasti. Ta ei usu mind.Flash. Give me the police.
Sotsioloog Marion ütleb, et me oleksime pidanud kõiki peksma. Mehi, naisi, lapsi. Et muidu on diskrimineerimine.
Flash.
Give me the gender studies.
Flash.
Give me more alcohol.
Olen Meelandi kukil. See tuletab mulle meelde rodeot , mida ma pole kunagi proovinud. Väldin ventilaatorit laes ja hoian kinni enda all oleva isiku juustest. Ta hoiatab küll mind, et on piisavalt juua täis. Aga mul pole juba poolteist aastat ratsutamistundide jaoks raha olnud. Ja see on peaaegu sama tore kui hobuse seljas olemine. Ainult et ükski hobune ei ole mulle seletanud, kui mitmel erineval moel on võimalik käeluud puruks väänata ega seda minu peal demonstreerinud. On valus. Kuraator kommenteerib: "Ilus poiss."
Flash. Give me more drunken fun.
Olen põrandal.
Flash.
Olen taksos.
Flash.
Olen kommuunis.
Flash.
Mul ei tule und. Kell on kolm öösel. Olen Remo ja Katrini toas ja varsti on mul sees purk palderjanitablette. Und ei tule ikka.
Flash.
Olen Kalamaja apteegis ja ostan ibuprofeeni ja vene tablette anti-pohmelliin.
Flash.
Olen tagasi kommuunis.
Flash.
Olen Kunstihoones seminaril. Mille on korraldanud näitust finantseerinud Euroopa Liidu poolne prostituutide ühiskonda integreerimise programm. Räägitakse, et prostitutsioon on paha-paha. Kohal on kunstnikud ja Euroopa Liidu poolt rahastatavad inimesed, sotsioloogid ja EU poolt tellitavaid harivaid filme tegev noor rezhissöör. Temal on ka teine roll. Ta nimelt on klient. Külastanud enda sõnul tuhandeid prostituute. Ta on nõus sellest pikalt rääkima. See olevat nagu sport või siis võrreldav ooperiskäiguga. Ja tema pole veel oma elus kohanud õnnetut prostituuti. Feministlikult meelestatud keskealine Iisraeli naiskunstnik, kes on ühiskondliku aktivistina saavutanud oma elurajoonis mitme bordelli sulgemise, tahaks noormehel vist kõri läbi närida. Eriti kuna viimane väntab hetkel filmi prostitutsiooni pahedest. Tüüp on närviline, väidab, et pole püsisuhet kunagi tahtnudki ja läheb kokku minu klientide tüpaazhiga nr 1: noor neurootik, kes ühtaegu ihaldab ja põlgab naisi. Ütlen selle ka välja, mispeale kuulen: " Sa lihtsalt oled vihane, et sa mind peksta ei saa." Lühidalt: rezhissöör tõmbab endale kõigi kohalviibivate naiskunstnike viha. Pärast üritust kutsub mind kohvikusse EU poolt rahastatav sotsioloog, kes tunnistab, et tal on tüübiga olnud midagi kummalist. Ta nimelt ei salli oma kolleegi poolt lendavaid avaldusi naissoo suunas ja on teda kord kättemaksuks seksuaalselt ahistanud. See on selle naise SUUR RÄPANE SALADUS, mida ta tahab minuga jagada. Hiljem tuleb projekti korraldanud ajakirjanik/psühholoog ja ma kuulen järgmist: EU poolt tellitavaid õpetlikke filmikesi valmistav pornofanaatikust rezhissöör on lisaks veel:
1. Tapnud kaks inimest metalliröövi käigus ning selle eest istunud 4 (!!!) aastat vangis.
2. Korraldanud Naissaaarel Kaagvere erikooli tüdrukutele suvelaagreid.
Flash. Give me more stories like that.
Annan Õhtulehele intervjuu.
Flash. Give me the best newspaper in Estonia!


Ja nüüd. Teadaanne. Need shokolaadis seal Kunstihoones on müüa. Nagu minu tunnihind oli, kui ma domina olin: 800 krooni. Välismaalasele: 1000. Kätte saab pärast näituse lõppu.
Minu telefon:

55 43 961


Ja kes arvab ära, kelle stiili ma kursiivis varastasin, saab auhinnaks ühe shokolaadi. Omal valikul.