Niina:
Vaesus on nagu alkoholism - mingi piirini annab seda varjata. Kuni oled selles seisus olnud piisavalt kaua, et enam kuidagi ära ei peta. Kuni enam ei ole "korralikud riided" korralikud, vaid räbalad. Kuni efektsed sukad ei ole enam terved ega ka nõelutavad. Kuni meigivahendid saavad otsa. Kuni juuksed pole veel nii väljakasvanud ja katki, et karjuvad eemalt vaesuse järele. Kuni enesehinnang pole nii perses, et vajutab selja küüru ja sammud seinaäärtesse. Kuni on veel sisemist jõudu nautida viimaste sentide eest dringi/emadepäeva lillede/söögi ostmist. Kuni mobiiltelefoni pole veel välja lülitatud ja korterist pole veel välja tõstetud. Kuni veel ei vihka kõiki neid, kes käivad pidevalt tööl ja ei oska oma raha ja vaba ajaga muud peale hakata kui need maha juua. Ja noh, kuni veel välimust on. Sest kuulda enda kohta näiteks "printsess" kõigis eelnimetatud tingimustes on ju siiski-siiski tore.