Reede, detsember 18, 2009

Tavaline elu

Olen taaskohanenud oma ajatsooni ning kliimavööndiga. Kaks päeva võttis -- hoidsin end jõuga ärkvel kuni hilisõhtuni ning ei teinud mitte midagi asjalikku. Üsna halb oli olla ja õue külma kätte minek tundus liiga hirmus.
Kolmandal päeval, kolmapäeval, jõudsin Konteinerisse asju lahti pakkima ning joogasse ja võtsin õhtul külalisi vastu (K, I, natuke hiljem L). I kingitus, Georgia hipikommuuni T-särk, on lootusetult kadunud.
Neljandal päeval, see on eile, jõudsin hommikul ujuma ning osalesin Tartu Sensatsioonilise Kevadbändi rockooperis Armageddon, olles Saatan või midagi taolist. Nende kahe esimese päevaga oli mul üsna igav hakanud. Pärast etendust jõudsin EKAsse loomeliitude jõulupeole. Ma arvan, et tundsin seal 90% inimestest. Osasid vanemate kaudu, aga suurt osa lihtsalt niisama -- koolist, pärast kooli ja nii edasi. Algul oli väga tore -- erilise toniseeriva nüansi annab sellisele üritusele minek, kui oled hiljuti võitnud auhinna, millest enamus on kuulnud ning millest nad tulevad juttu tegema, kandes ühtlasi lateksist esinemiskostüümi ja lavameiki. Aga siis kuulsin ühte edasiräägitud kommentaari, mis üsna tuju rikkus ning õhtu lõpetuseks kell kolm öösel viskasin oma endisele koostööpartnerile joogi näkku. Tema vastas samaga ja siis ma haarasin laval mängiva DJ plaadimängijast vinüüli ja saatsin selle tema poole. Selgituseks lisan, et osa inimesi, kaasaarvatud mina, tantsisid laval DJ läheduses. Siis lõpetasid turvamehed peo ära. Viimane pidu EKAs.
Nüüd on üsna nukker olla, aga ma pean kohe minema Cabaret Rhizome`i oma asjade järele ning mul pole aega omaette põdeda, millega muidu aega sisustaksin.
Mulle tundub järjest enam, et igasugune enda võrdlemine Jaan Krossiga on ikka äärmiselt kohatu. Tema kirjutas nagu loom, mitte ei skandaalitsenud kusagil.Ei läinud mingi Uno Lahega kirjanike jõulupeol karvupidi kokku. Vist. Ja sinna rockooperisse poleks ta ka iial läinud. "Sorry, tüübid, mul on "Kolme katku vahel" pooleli. Ma KIRJUTAN."

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

sina siis olidki see lahe memm... mõned faktivead su jutus siiski on... pidu ei lõpetanud turvamehed, vaid sinu tore joogilahing oma sõpradega, kuna sa keerasid sellega mikserpuldi pekki... ja mul polnud peale sellist ilgust väga isu ka mängida enam... ürituse organiseerijad peavad selle mikseri eest nüüd päris head pappi välja käima, minu kaks head plaati rikkusid sa ka ära... peab ikka päris korras mõistusega olema, et võtta plaat mängijalt ja see pasaks teha, ise enne selle järgi tantsides, vaevalt sa muidugi mäletad mis see oli üldse... ajataju oled ka ära joonud kell kolm see kuidagi ei olnud, mitu tundi lühemaks tegid peo küll... eriti imelik on, et sa sellest siin kirjutad sellisel romantilisel moel, äkki võtad oma endisel tööandjal ümbert kinni ja maskate selle jama ilusasti kinni nüüd hoopis
"DJ"

Aurora ütles ...

Ma tean väga head tehnikaparandajat, palun jäta oma nr.

Aurora ütles ...

Ja tänan, et mu kirjutamislaadi romantiliseks nimetad. Paneksin siinkohal paar lõiku artiklitest, kus on öeldud, mille eest ma B. Alveri preemia sain, aga lubasin just paar päeva tagasi, et sellel teemal rohkem egotrippe ei tee.