Laupäev, detsember 26, 2009

Jõulud, ikka veel

Perekondlikud jõulupeod vahelduvad asjalikkusepuhangutega. Kaks või kolm artiklit, üks rahataotlus... Aga nüüd A suguvõsa jõuluõhtule. Kuna Cajuni kastme viisin B-le ja P-le, on sinna loosi-jõulukingiks raamat "Metameditsiin", mis, olgugi populaarne, on isegi minu jaoks liig.
Olen näinud vanematekodus telekast väga palju jõulukontserte (peab mainima, et sain aru, mis on Stingi fenomen -- lauljana on ta igav, aga tal on lihtsalt nii aus ja usaldusväärne nägu peas, et inimestel pole kahju, et ta nii rikas ja kuulus on) ja kohutavat näitemängu Elmar Kitsest. Tundub, et mul pole pääsu -- ma ikka pean Õhtulehes näitlejate kohta sõna võtma. Ajakirjanikuga kohtumine on, nagu aru saada, jätkuvalt edasi lükatud. Lisaks pani minu jaoks antud teemale hagu alla Kukumägi biograafia, mille A oma emale kinkis ja mida mina ka lugeda jõudsin. Näitleja = tohutu pretensioonikus + privileegid, mida teised temale kui pooljumalale annavad + eelmistest tulenevad ülbus ja edevus ja arvamus, et tema kui POPULAARSE NÄITLEJA isiksuse ja eluloo iga tahk peab kogu Eesti rahvale sügavat huvi pakkuma. Parasiidid par excellence.

Kommentaare ei ole: