Orjapoisi külaskäigu ajaks kutsun külla J. Kenal noormehel, kes osales augusti lõpus mu aktsioonis, on tegelikult naisteseltskonna teenindamise fetish. Ta ei nõua mingit tähelepanu, on usin, kuigi küsib tihti nõu ja kui nüüd aus olla, pole ma talle neil kordadel, kui ta on käinud, niigi palju tähelepanu pööranud, et märgata abielusõrmust. J näeb seda, muide.
Eilne Õhtulehe intervjuu -- ajakirjanik on professionaal. Me veedame koos neli tundi, millest kolm diktofon töötab. Ta ütleb, et tegelikult kirjutab ta seda lugu oma peas juba siis, kui ma räägin; jätab meelde kohti, mis võiksid sisse minna ja kuulab pärast ainult neid, mitte kogu linti. Ma tean, et kõik, mis ma ütlen diktofonile, on tema jagu. Ja tegelikult ei ole mul erilist õigust nõuda millegi väljajätmist, kuigi ta lubab saata teksti mulle läbilugemiseks. Ma tean ka ette, et suure tõenäosusega lähen ma mingi hetk hoogu ja ütlen asju, mida formaalselt võttes, "korraliku" inimese seisukohast ütlema ei peaks. Näiteks räägin halvasti näitlejatest, muusikutest ja eesti edukaimast rezhissöörist. Mis mõttes tuuakse ühte viletsat plagiaatfilmi nüüd puhta kunsti näiteks?!? "See on VÄGA halb film!", ütlen Õhtulehe ajakirjanikule täpselt samamoodi, nagu sellest kõigile oma sõpradele ütlesin. Ei, ta on hea, see ajakirjanik. Need "lihtsa inimese" vaatenurgast esitatud küsimused... Selle kolme tunni jooksul ei suuda ma end loomulikult tagasi hoida ning laon muu hulgas välja paljugi, mida ma asjadest arvan. Iseasi on see, et ma olen nüüdseks nädal aega kalkuleerinud, mida rääkida ja mida mitte ning tegelikult üsna veendunud, et minu kätte antud võimalust (pikk intervjuu loetavas ajalehes) ei tohi mingil juhul kasutada, üritades endast võimalikult korraliku, vaoshoitud ning delikaatse inimese mulje jätta. Ma ei viitsiks ise lugeda, kuidas keegi räägib, kuidas ta teeb korralikult oma tööd. Ja on muidu igati eeskujulik, seadusekuulelik kodanik. Maksab oma arved õigel ajal ära ja tähistab jõulusid, ostes kingid äärmiselt varakult valmis. Esimest ma ei tee, küll aga teist. Ja siin ongi oht.Ületad õhkõhukese piiri ja oled äkki Epp Maria Kokamägi. Jüri Arrak. Tauno Kangro. Aapo Pukk. Jüri Arraku amatöörmaalijast naine, kelle näitust ma Pärnus nägin. Suvaline viletsalt maaliv, aga populaarne näitleja.
Eks näis. Tegelikult on põnev ka: mis läks sisse, mis mitte. Tegelikult on teiste inimeste avalik solvamine klassika -- noor Bob Dylan mõnitas avalikult Andy Warholit, näiteks... Sinead O`Connor Rooma paavsti, Edgar Savisaar Andrus Ansipit, Kivisildnik Hando Runnelit. Ja eks neid korralikke intervjuusid jõuab anda küll, ma arvan...
neljapäev, detsember 31, 2009
esmaspäev, detsember 28, 2009
Jaanipäev/ Vabadussamba avamine/Ivan Orava matused
Selline kapsas sai 23. juunil Vabadussamba jalamile viidud, presidendi ja riigikogu nimeliste pärgade vahele.
Foto: Asta Vekki
Post-jõulud
Olen käinud kirikus (sektis) ning sama koguduse palvekoosolekul. Nii mõistlik ja rahulik ja mitte-eksalteeritud ja inspireeritud kui oli esimene, samavõrd vastandlik sellele kõigele oli teine. Kuigi -- inspireeriv (ja inspireeritud)kahtlemata. Sellel kõigel on nii isiklikud põhjused kui see näitus, mille aeg on mul kinni pandud järgmise aasta lõpuks.
K tegi mulle parima võimaliku jõulukingituse -- tuli appi koristama. Ma viskasin ära viis prügikotitäit asju -- mu ema korjatud rohuteedest, nii viisteist purki kuni riieteni, mida olen alles hoidnud hoolimata faktist, et neil on absoluutselt mitte-eemaldatavad lateksvärvi-või silikooniplekid...
Mul on ikkagi kohutavalt palju asju ning peaaegu täielikult puuduvad kapid ja raamaturiiulid. Mul on tohutult riideid ja jalanõusid ja kosmeetikat ja raamatuid ja CD-plaate, millest enamus on katki kriimustatud ja katkiseid kaelakeesid ja mõttetuid väikekodanlikke kohvitasse. Koos alustassidega, loomulikult.
Sünkroonsusest annab tunnistust fakt, et just nüüd helistas mulle keegi: "Orjapoiss siin. Kas mind ei ole vaja mingitele üritustele? Kas ainult naised? Ma siis helistan homme enne kella kuut üle!"
Ma loen Primo Levi raamatud, mille ingliskeelne pealkiri on "Surviving Auschwitz", mille leidsin kuu aega tagasi Bedford avenüült viie dollari eest. Selle tiitellehel on vabavärsi vormis needus kõigile neile (või siis pigem meile), kes on oma soojades kodudes ja kes ei taha sellest, mis juhtus Primo Levi sugustega, mitte midagi teada. See needus oli kutsuv -- ma ostsin raamatu ära, kuigi müüja ei olnud nõus hinda alla laskma ("See on niivõrd oluline raamat!") ja nüüd loen. Levi kirjutab väga hästi, peaaegu sama hästi kui Robert Frister. Kui poleks olnud viimase "Mütsi", poleks ma iial tulnud selle peale, et koonduslaagrikirjandust lugeda.
Õhtulehega kohtun homme.
K tegi mulle parima võimaliku jõulukingituse -- tuli appi koristama. Ma viskasin ära viis prügikotitäit asju -- mu ema korjatud rohuteedest, nii viisteist purki kuni riieteni, mida olen alles hoidnud hoolimata faktist, et neil on absoluutselt mitte-eemaldatavad lateksvärvi-või silikooniplekid...
Mul on ikkagi kohutavalt palju asju ning peaaegu täielikult puuduvad kapid ja raamaturiiulid. Mul on tohutult riideid ja jalanõusid ja kosmeetikat ja raamatuid ja CD-plaate, millest enamus on katki kriimustatud ja katkiseid kaelakeesid ja mõttetuid väikekodanlikke kohvitasse. Koos alustassidega, loomulikult.
Sünkroonsusest annab tunnistust fakt, et just nüüd helistas mulle keegi: "Orjapoiss siin. Kas mind ei ole vaja mingitele üritustele? Kas ainult naised? Ma siis helistan homme enne kella kuut üle!"
Ma loen Primo Levi raamatud, mille ingliskeelne pealkiri on "Surviving Auschwitz", mille leidsin kuu aega tagasi Bedford avenüült viie dollari eest. Selle tiitellehel on vabavärsi vormis needus kõigile neile (või siis pigem meile), kes on oma soojades kodudes ja kes ei taha sellest, mis juhtus Primo Levi sugustega, mitte midagi teada. See needus oli kutsuv -- ma ostsin raamatu ära, kuigi müüja ei olnud nõus hinda alla laskma ("See on niivõrd oluline raamat!") ja nüüd loen. Levi kirjutab väga hästi, peaaegu sama hästi kui Robert Frister. Kui poleks olnud viimase "Mütsi", poleks ma iial tulnud selle peale, et koonduslaagrikirjandust lugeda.
Õhtulehega kohtun homme.
laupäev, detsember 26, 2009
Jõulud, ikka veel
Perekondlikud jõulupeod vahelduvad asjalikkusepuhangutega. Kaks või kolm artiklit, üks rahataotlus... Aga nüüd A suguvõsa jõuluõhtule. Kuna Cajuni kastme viisin B-le ja P-le, on sinna loosi-jõulukingiks raamat "Metameditsiin", mis, olgugi populaarne, on isegi minu jaoks liig.
Olen näinud vanematekodus telekast väga palju jõulukontserte (peab mainima, et sain aru, mis on Stingi fenomen -- lauljana on ta igav, aga tal on lihtsalt nii aus ja usaldusväärne nägu peas, et inimestel pole kahju, et ta nii rikas ja kuulus on) ja kohutavat näitemängu Elmar Kitsest. Tundub, et mul pole pääsu -- ma ikka pean Õhtulehes näitlejate kohta sõna võtma. Ajakirjanikuga kohtumine on, nagu aru saada, jätkuvalt edasi lükatud. Lisaks pani minu jaoks antud teemale hagu alla Kukumägi biograafia, mille A oma emale kinkis ja mida mina ka lugeda jõudsin. Näitleja = tohutu pretensioonikus + privileegid, mida teised temale kui pooljumalale annavad + eelmistest tulenevad ülbus ja edevus ja arvamus, et tema kui POPULAARSE NÄITLEJA isiksuse ja eluloo iga tahk peab kogu Eesti rahvale sügavat huvi pakkuma. Parasiidid par excellence.
Olen näinud vanematekodus telekast väga palju jõulukontserte (peab mainima, et sain aru, mis on Stingi fenomen -- lauljana on ta igav, aga tal on lihtsalt nii aus ja usaldusväärne nägu peas, et inimestel pole kahju, et ta nii rikas ja kuulus on) ja kohutavat näitemängu Elmar Kitsest. Tundub, et mul pole pääsu -- ma ikka pean Õhtulehes näitlejate kohta sõna võtma. Ajakirjanikuga kohtumine on, nagu aru saada, jätkuvalt edasi lükatud. Lisaks pani minu jaoks antud teemale hagu alla Kukumägi biograafia, mille A oma emale kinkis ja mida mina ka lugeda jõudsin. Näitleja = tohutu pretensioonikus + privileegid, mida teised temale kui pooljumalale annavad + eelmistest tulenevad ülbus ja edevus ja arvamus, et tema kui POPULAARSE NÄITLEJA isiksuse ja eluloo iga tahk peab kogu Eesti rahvale sügavat huvi pakkuma. Parasiidid par excellence.
reede, detsember 25, 2009
Jõulutuur
Tartus jõuan ööseks K, tema naise L ja nende kolme tütre juurde. See ongi Tatus kõige sagedasem ööbimispaik tänapäeval. L teeb parasjagu siis, kui kui kelle kaks öösel kohale jõuan, köögis piparkookidele glasuuri ja ma aitan teda. Varahommikul ajan K-ga juttu, enne kui see tööle läheb ning saan teada alternatiivse, aga usutava ja mõistliku teooria kurikamehe kohta. See teooria on üsnagi lohutav -- vene maffia omavahelised arveteklaarimised ning sama olevat juhtunud Starmani omanikuga. Sisuliselt kurikaga pähe. Lisa: kompromiteeriv klatsh Arvo Pärdi kohta.
Tartu on jõulureede veetmiseks äärmiselt sobiv paik -- lumine, vaikne, pidulik ja keset Raekoja platsi on lodi.
Kohalik kunsti aastanäitus on halb. See on kummaline -- Tartu linnas ollakse vist sada aastat usustud, et seal tehakse päris kunsti, tegeletakse sisuliste ning puhast maalikunsti puudutavate, ajatute küsimustega. Lisaks on seal mitu kunstiõppeasutust. Tulemus on hämmastavalt provintslik ning suurem osa maalikunstist lohakas, väikse töömahuga ja mittemidagiütlev. Vaadates neid töid, ei võta nad seda asja pooltki nii tõsiselt, kui sõnades väidavad. Lisaks mitu piinlikku inside-nalja.
Edasi: bussiga Tallinna, kus E näituse avamisel saan kokku M-ga, kellega omakorda saab Pärnusse. B-l ja P-külas, kella kolmeni üleval, oma korterisse ei jõauagi. Nagu Tartuski, ärkan üles lastekisa ja päkapikujutu peale. Nagu Tartus, lähen kohalikku kunsti aastanäitust vaatama. Mis, olgem ausad, on ikka väga palju parem. Mis on teema, millel ma praegu pikemalt ei peatu, sest kirjutan sellest artikli. Lisan vaid, et mõnikord võib kunstikeskkonna mõttes kümnekonna aastaga teha ära kaugelt rohkem kui sajandiga.
Kohtun J-ga, keda näha on alati tore ning kellega rääkida samuti. Kunstist, kuulsusest, kultuuripoliitikast, millest iganes... Ta esindab tervet mõistust ja teravat pilku maailma asjadele new age-võtmes. Kui vastuoluliselt see ka ei kõlagi, on see ometi tõsi. Edasi: M näitus, koos J-ga M-l külas, koos J-ga läbi lumise, pimeda ning nüüd juba väga vaikse linna bussijaama. Tallinna bussis on peale minu vist ainult kaks inimest. Jõuluõhtu vanemate juures koos vennaga. Muuseas: igasuguseid jõuluõhtul tekkida võivaid perekondlikke pingeid annab hästi vältida, võttes kaasa kellegi võõrama või saabudes võimalikult hilja. Ja kingituste jagamise tasub ka jätta kõige lõppu. Endale pole mul see juba ammu enam kuigi huvitav, kuna saan aastaid kingiks ainult raha, aga õhtu kompositsiooni mõttes on hea. Ja Mel Gibsoni film Jeesuse kannatustest sobib samuti suurepäraselt jõuluõhtu taustaks, sest on ju Jeesuse piinade üle mediteerimine üks ülimalt oluline aspekt kristluse traditsioonis. Kõik need pühakud kütsid end üles, seda võimalikult elavalt ette kujutades. Enne ja pärast filmi tahetakse niikuinii jõulukontserte näha (mu põlgusega segunev ükskõiksus muusika ja muusikute vastu süveneb hirmuäratava kiirusega).
Lühidalt: suurepärane jõuluõhtu.
Edasi tulemas: A tuleb täna minu vanemate juurde ning mina vastan samaga homme.
Tartu on jõulureede veetmiseks äärmiselt sobiv paik -- lumine, vaikne, pidulik ja keset Raekoja platsi on lodi.
Kohalik kunsti aastanäitus on halb. See on kummaline -- Tartu linnas ollakse vist sada aastat usustud, et seal tehakse päris kunsti, tegeletakse sisuliste ning puhast maalikunsti puudutavate, ajatute küsimustega. Lisaks on seal mitu kunstiõppeasutust. Tulemus on hämmastavalt provintslik ning suurem osa maalikunstist lohakas, väikse töömahuga ja mittemidagiütlev. Vaadates neid töid, ei võta nad seda asja pooltki nii tõsiselt, kui sõnades väidavad. Lisaks mitu piinlikku inside-nalja.
Edasi: bussiga Tallinna, kus E näituse avamisel saan kokku M-ga, kellega omakorda saab Pärnusse. B-l ja P-külas, kella kolmeni üleval, oma korterisse ei jõauagi. Nagu Tartuski, ärkan üles lastekisa ja päkapikujutu peale. Nagu Tartus, lähen kohalikku kunsti aastanäitust vaatama. Mis, olgem ausad, on ikka väga palju parem. Mis on teema, millel ma praegu pikemalt ei peatu, sest kirjutan sellest artikli. Lisan vaid, et mõnikord võib kunstikeskkonna mõttes kümnekonna aastaga teha ära kaugelt rohkem kui sajandiga.
Kohtun J-ga, keda näha on alati tore ning kellega rääkida samuti. Kunstist, kuulsusest, kultuuripoliitikast, millest iganes... Ta esindab tervet mõistust ja teravat pilku maailma asjadele new age-võtmes. Kui vastuoluliselt see ka ei kõlagi, on see ometi tõsi. Edasi: M näitus, koos J-ga M-l külas, koos J-ga läbi lumise, pimeda ning nüüd juba väga vaikse linna bussijaama. Tallinna bussis on peale minu vist ainult kaks inimest. Jõuluõhtu vanemate juures koos vennaga. Muuseas: igasuguseid jõuluõhtul tekkida võivaid perekondlikke pingeid annab hästi vältida, võttes kaasa kellegi võõrama või saabudes võimalikult hilja. Ja kingituste jagamise tasub ka jätta kõige lõppu. Endale pole mul see juba ammu enam kuigi huvitav, kuna saan aastaid kingiks ainult raha, aga õhtu kompositsiooni mõttes on hea. Ja Mel Gibsoni film Jeesuse kannatustest sobib samuti suurepäraselt jõuluõhtu taustaks, sest on ju Jeesuse piinade üle mediteerimine üks ülimalt oluline aspekt kristluse traditsioonis. Kõik need pühakud kütsid end üles, seda võimalikult elavalt ette kujutades. Enne ja pärast filmi tahetakse niikuinii jõulukontserte näha (mu põlgusega segunev ükskõiksus muusika ja muusikute vastu süveneb hirmuäratava kiirusega).
Lühidalt: suurepärane jõuluõhtu.
Edasi tulemas: A tuleb täna minu vanemate juurde ning mina vastan samaga homme.
teisipäev, detsember 22, 2009
Ei mingit kahtlust -- see on Tartu!
Etenduse vaheaeg.
Minu juurde tuleb kolmekümnendates pikajuukseline mees, kellel on esimesest ülemisest hambareast pool välja löödud. Parem pool.
Mees on purjus.
Minuga räägib parajasti VK: "Sa oled tubli, S! Retsisid vaest Martinit korralikult!"
Tartu mees sekkub: "Kas teie oletegi see-ja-see?!? Ma olen selle laulu, mis Kevadbänd teist tegi, fänn!"
"Rõõm tuttavaks saada! Mina olen Väle Põder!"
"Ei ole tõsi! See ei ole sinu nimi! Teil tartlastel Pöörane Hirv juba on!"
"On-on! Pöörane Hirv on luuletaja, aga mina luuletaja ei ole! He-hee!"
Minu juurde tuleb kolmekümnendates pikajuukseline mees, kellel on esimesest ülemisest hambareast pool välja löödud. Parem pool.
Mees on purjus.
Minuga räägib parajasti VK: "Sa oled tubli, S! Retsisid vaest Martinit korralikult!"
Tartu mees sekkub: "Kas teie oletegi see-ja-see?!? Ma olen selle laulu, mis Kevadbänd teist tegi, fänn!"
"Rõõm tuttavaks saada! Mina olen Väle Põder!"
"Ei ole tõsi! See ei ole sinu nimi! Teil tartlastel Pöörane Hirv juba on!"
"On-on! Pöörane Hirv on luuletaja, aga mina luuletaja ei ole! He-hee!"
Teadvusvool
OK. Ma pole mitte, mitte kunagi uskunud teadvusvoolu peal töötavasse kirjutamisse, aga praegu osalen ma rockooperis, mul on lava ees (et nad saaksid põrgutulle mõistetud läbi põrguväravate alla visata) Saatana kontor. Ja nagu aru või saada siis I läpakas on mul ka. Mul on aega kaks tundi ja seekord on piinamine rohkem omavahe koordineeritud, nii et osalen ainult ühes stseenis. Oleme Tartus ja see bänd on siin äärmiselt populaarne. Teatrisaali uksest tuli sisse igasuguseid friike, nagu siin linnas kombeks. Lisaksin siinkohal, et ma mõistan, milles asi. Kolmsada aastat või rohkem ülikoolilinna: end põhjajoonud, hulluks õppinud või lihtsalt motivatsioonipuuduse tõttu ülikoolist välja langenud tudengeid ja sama kaua kultiveeritud tolerantsi igasuguste luuserite, veidrike ja ekstsentrikute või suisa hullude suhtes. Võibolla olen ma seda juba kusagil kirjutanud, kindlasti aga palju rääkinud.
Anyway, vahepeal pidin repliigi ütlema. V K suunas mind publikule piinamisvahendeid tutvustama. Mikrofonist tekst vist eriti ei kostnud. A kust mina tean.
"Nüüd on selge. Kõik on munnid. Loetud on teie tunnid. Roojased! Roojased! Põrgusse!" Surematu poeesia lavalt.
OK. Vahepeal toimus palju. Kirjutada ei viitsi enam. Teadvusvool my ass.
Aga vaba assotsioonina lisaksin, et Tele 2 saatis mulle just jõulutervituse. Hea klient, jõulud on koos olemise aeg. Helistada ja sõnumeid saata saad ikka. Saan ma jee. Kui A poleks mu arvet eile jõulukingina hommikul maksnud, ei saaks ma midagi. Ühelt poolt olen ma halb klient, kes jääb neile alatasa arve maksmisega hiljaks, teiselt poolt jälle äärmiselt hea, sest kui paljude pealt nad ikka nii hästi teenivad.
Anyway, vahepeal pidin repliigi ütlema. V K suunas mind publikule piinamisvahendeid tutvustama. Mikrofonist tekst vist eriti ei kostnud. A kust mina tean.
"Nüüd on selge. Kõik on munnid. Loetud on teie tunnid. Roojased! Roojased! Põrgusse!" Surematu poeesia lavalt.
OK. Vahepeal toimus palju. Kirjutada ei viitsi enam. Teadvusvool my ass.
Aga vaba assotsioonina lisaksin, et Tele 2 saatis mulle just jõulutervituse. Hea klient, jõulud on koos olemise aeg. Helistada ja sõnumeid saata saad ikka. Saan ma jee. Kui A poleks mu arvet eile jõulukingina hommikul maksnud, ei saaks ma midagi. Ühelt poolt olen ma halb klient, kes jääb neile alatasa arve maksmisega hiljaks, teiselt poolt jälle äärmiselt hea, sest kui paljude pealt nad ikka nii hästi teenivad.
esmaspäev, detsember 21, 2009
Veel üks list
Järgmised kolm päeva:
homme Tartusse
ülehomme tagasi Tallinna
pikk intervjuu Õhtulehele*
Pärnusse
vaadata Pärnu kunsti aastanäitust, et kirjutada sellest artikkel
üleülehomme tagasi Tallinna
jõuluõhtu vanematekodus.
* Kui see sobib Ene Ergmale, David Vseviovile ja Andrus Ansipile, siis see sobib ka mulle.
homme Tartusse
ülehomme tagasi Tallinna
pikk intervjuu Õhtulehele*
Pärnusse
vaadata Pärnu kunsti aastanäitust, et kirjutada sellest artikkel
üleülehomme tagasi Tallinna
jõuluõhtu vanematekodus.
* Kui see sobib Ene Ergmale, David Vseviovile ja Andrus Ansipile, siis see sobib ka mulle.
Pidudehooaeg
Nimekiri selle aasta jõulupidudest (arvestada võiks ka, et olen alles nädala tagasi):
neljapäeval loomeliitude pidu, millele eelnes rockooper Armageddon (algas hästi, lõppes minutekitatud skandaaliga -- vt üleeelmist sissekannet);
reedel fotoosakonna pidu (hoolimata väsimusest, mis pärines eelmisest peost jäin sinna väga kauaks ning mul oli palju äärmiselt huvitavaid vestlusi ootamatute inimestega; paar kokkulepet; natuke ka tülinorimist);
laupäeval Polymeri jõulupidu, mis samuti venis paari inimesega väga pikale;
pühapäeval mu venna sünnipäeva laupäev* vanemate juures.
Täna sain M käest küllakutse, homme on kunstnike liidu jõuluvastuvõtt, kuhu ma arvatavasti ei jõua, sest homme on ka rockooper Armageddon. Seekord Tartus.
Rohkem meelde ei tulegi.
Ja kuna listide koostamine mulle tegelikult väga meeldib,samuti hommage`ina Tartu Sensatsioonilisele Kevadbändile lisan siinkohal nimekirja jõulukinkidest, mis sellel aastal teen:
Starbucksi jõulukohv koos tasuta Starbucksi jõuluplaadiga (Miamist, vanematele)
rätik (Riiast, emale, ostetud septembris)
raamat "Julia &Julie" (isale, ostetud augustis)
väike kuivatatud krokodillikäpp kepi otsas (mingist lõunaosariikide bensukast, vennale)
pornovideo "Black Monster Cocks" (galeriist English Kills Brooklynis, kus selle andsid mulle oma perfoka ajal tantsijad, kelle etendust segasin, E-le)
Cajuni barbeque`kaste (samuti mingist USA bensukast, A perekonna jõulupeo loosikink)
kehakreem (mingist Florida outletist, pole veel otsustanud, kellele)
mingid Florida erilised kookoseküpsised (vt eelmist)
Donna Karani särk (Miami sekkarist, A-le)
ameerika jõulukommid (A õelastele)
raamat "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" (T-le, ostetud sama mõttega ja antikvariaadist juba aasta tagasi, aga siis mõtlesin ümber, et äkki mõjub solvanguna ning kinkisin T-le, nagu üleüldse vist vähemalt kümnele inimesele kokku Vladimir Wiedemanni raamatu "Maagide kool")
kaks Miami sisekujundusajakirja (neid jagati tasuta Art Miamil, ei tea veel, kellele)
Georgia hipikommuuni logoga T-särk (I-le, läks kaduma)
pudel guatemaala rummi ja kookospähkel (P-le)
oma raamat (L-le, maalijale, kellega sattusin juttu ajama nn asutuse jõulupeol)
üks dollar (kuni 10-kroonine loosikink sealsamas)
Yves Saint Laurenti küünelakk (17-eurose kompensatsioonitsheki eest Finnairilt, kes Tallinna lennuki pealt pooled inimesed maha jättis; kingi saaja lahtine)
Lisaks on kolm asja K-le, tema lapsele ja mehele, aga neid ma ei taha siinkohal paljastada.
Ja A-l aitasin valida järgmised kingid:
Arvo Kukumägi biograafia tema emale (eeldan, et eluaegsele pedagoogile meeldib lugeda joodikust, pealegi -- milline õpetaja ei armastaks teatrit!)
kitsejuust ja eriline valge tee mu isale
vannitrühvlid minu emale.
Lauamängu ostmist A õele ja selle perekonnale ei õnnestunud ära hoida. Lisaks andsin soovitusi M-le. Mul on kohati tunne, et võiksin olla professionaalne shoppaja.
Järgneb USA tripilt endale ostetud asjade nimekiri:
siidist triibuline kampsun (7 dollarit, latiinokaltsukast)
sukapüksid K-le (2 paari, kokku 3 dollarit)
teksad (20, Miami Targetist)
pesu (Florida outlet, kokku 3 paari ning vist oli 60 dollarit kokku)
Primo Levi raamat (Bedford Avenue tänavaturg, müüja ei lasknud hinda 5 dollari pealt alla, öeldes, et see on piisavalt oluline raamat)
kotitäis sukapükse, retuuse ja kindad (Conway, kokku vist alla 40, paari hind 2-6 dollarit)
ameerika antiikne jõuluehe (homokaltsukast Miamis, 3, läks teel katki)
hädaabi kingad (sealtsamast, 5, läksid varsti katki)
töökittel (sealtsamast, 1)
litritega kampsun (sealtsamast, 3)
suured klassikalised Mehhiko klaashelmed (Southern Border, 20)
uus piits, mis jälgi ei jäta (igaks juhuks kaasa olnud hobusepiitsa jätsin J assistendile V-le; hinda ei mäleta, aga palju polnud; Põhja-Carolina imelikust piirkonnast, kus mõnda aega olid teeääres AINULT pornopoed)
käerauad (12.50, sealtsamast)
päikesekreem kolme inimese peale (Target Miamist, 9)
ripsmetushsh Maybelline (sealtsamast, 6)
Visine silmatilgad kontaktläätsede kandjatele (samast, vist 7).
Võiksin nimekirja lisada ka kolm ventilaator-soojapuhurit sealtsamast Targetist (kokku 40, õnneks sai need tagasi viia) ning elektripliit (50?), mille põhimõtteliselt kaasa võtsin. Ja silikoonvormi pesemiseks ostetud ilusat pika varrega harja Florida outletist. Muud tarretiseskulptuuri valmistamiseks vajalikku (4 suurt potti, mis iganes veel....), millest väikse osa maksis kinni J ja suure osa Betti Alver, ma siinkohal ei mainigi.
Ja viimaseks: nimekiri asjadest, mille alla läks eelmisel neljapäeval mu viimane raha:
jakk (Humana)
kleit (samast kohast --selle geomeetriline punane/roosa muster sobib suurepäraselt minu südametätoveeringuga)
midagi veel, aga täpselt ei tule praegu meelde -- kõik kokku 300.
Ja nüüd ei kavatse tükk aega mitte midagi osta. Ma vähemalt püüan -- ja raha totaalne otsasaamine aitab sellele eesmärgile kahtlemata tugevalt kaasa.
* Võrumaa komme, mille kohaselt tähistatakse sünnipäeva eelõhtut, mitte sünnipäeva ennast. Vt ka: jõululaupäev vs jõulu esimene püha (keegi ei tee mitte kui midagi) või jaanilaupäev vs jaanipäev (kui kõigil on lihtsalt pohmakas).
neljapäeval loomeliitude pidu, millele eelnes rockooper Armageddon (algas hästi, lõppes minutekitatud skandaaliga -- vt üleeelmist sissekannet);
reedel fotoosakonna pidu (hoolimata väsimusest, mis pärines eelmisest peost jäin sinna väga kauaks ning mul oli palju äärmiselt huvitavaid vestlusi ootamatute inimestega; paar kokkulepet; natuke ka tülinorimist);
laupäeval Polymeri jõulupidu, mis samuti venis paari inimesega väga pikale;
pühapäeval mu venna sünnipäeva laupäev* vanemate juures.
Täna sain M käest küllakutse, homme on kunstnike liidu jõuluvastuvõtt, kuhu ma arvatavasti ei jõua, sest homme on ka rockooper Armageddon. Seekord Tartus.
Rohkem meelde ei tulegi.
Ja kuna listide koostamine mulle tegelikult väga meeldib,samuti hommage`ina Tartu Sensatsioonilisele Kevadbändile lisan siinkohal nimekirja jõulukinkidest, mis sellel aastal teen:
Starbucksi jõulukohv koos tasuta Starbucksi jõuluplaadiga (Miamist, vanematele)
rätik (Riiast, emale, ostetud septembris)
raamat "Julia &Julie" (isale, ostetud augustis)
väike kuivatatud krokodillikäpp kepi otsas (mingist lõunaosariikide bensukast, vennale)
pornovideo "Black Monster Cocks" (galeriist English Kills Brooklynis, kus selle andsid mulle oma perfoka ajal tantsijad, kelle etendust segasin, E-le)
Cajuni barbeque`kaste (samuti mingist USA bensukast, A perekonna jõulupeo loosikink)
kehakreem (mingist Florida outletist, pole veel otsustanud, kellele)
mingid Florida erilised kookoseküpsised (vt eelmist)
Donna Karani särk (Miami sekkarist, A-le)
ameerika jõulukommid (A õelastele)
raamat "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" (T-le, ostetud sama mõttega ja antikvariaadist juba aasta tagasi, aga siis mõtlesin ümber, et äkki mõjub solvanguna ning kinkisin T-le, nagu üleüldse vist vähemalt kümnele inimesele kokku Vladimir Wiedemanni raamatu "Maagide kool")
kaks Miami sisekujundusajakirja (neid jagati tasuta Art Miamil, ei tea veel, kellele)
Georgia hipikommuuni logoga T-särk (I-le, läks kaduma)
pudel guatemaala rummi ja kookospähkel (P-le)
oma raamat (L-le, maalijale, kellega sattusin juttu ajama nn asutuse jõulupeol)
üks dollar (kuni 10-kroonine loosikink sealsamas)
Yves Saint Laurenti küünelakk (17-eurose kompensatsioonitsheki eest Finnairilt, kes Tallinna lennuki pealt pooled inimesed maha jättis; kingi saaja lahtine)
Lisaks on kolm asja K-le, tema lapsele ja mehele, aga neid ma ei taha siinkohal paljastada.
Ja A-l aitasin valida järgmised kingid:
Arvo Kukumägi biograafia tema emale (eeldan, et eluaegsele pedagoogile meeldib lugeda joodikust, pealegi -- milline õpetaja ei armastaks teatrit!)
kitsejuust ja eriline valge tee mu isale
vannitrühvlid minu emale.
Lauamängu ostmist A õele ja selle perekonnale ei õnnestunud ära hoida. Lisaks andsin soovitusi M-le. Mul on kohati tunne, et võiksin olla professionaalne shoppaja.
Järgneb USA tripilt endale ostetud asjade nimekiri:
siidist triibuline kampsun (7 dollarit, latiinokaltsukast)
sukapüksid K-le (2 paari, kokku 3 dollarit)
teksad (20, Miami Targetist)
pesu (Florida outlet, kokku 3 paari ning vist oli 60 dollarit kokku)
Primo Levi raamat (Bedford Avenue tänavaturg, müüja ei lasknud hinda 5 dollari pealt alla, öeldes, et see on piisavalt oluline raamat)
kotitäis sukapükse, retuuse ja kindad (Conway, kokku vist alla 40, paari hind 2-6 dollarit)
ameerika antiikne jõuluehe (homokaltsukast Miamis, 3, läks teel katki)
hädaabi kingad (sealtsamast, 5, läksid varsti katki)
töökittel (sealtsamast, 1)
litritega kampsun (sealtsamast, 3)
suured klassikalised Mehhiko klaashelmed (Southern Border, 20)
uus piits, mis jälgi ei jäta (igaks juhuks kaasa olnud hobusepiitsa jätsin J assistendile V-le; hinda ei mäleta, aga palju polnud; Põhja-Carolina imelikust piirkonnast, kus mõnda aega olid teeääres AINULT pornopoed)
käerauad (12.50, sealtsamast)
päikesekreem kolme inimese peale (Target Miamist, 9)
ripsmetushsh Maybelline (sealtsamast, 6)
Visine silmatilgad kontaktläätsede kandjatele (samast, vist 7).
Võiksin nimekirja lisada ka kolm ventilaator-soojapuhurit sealtsamast Targetist (kokku 40, õnneks sai need tagasi viia) ning elektripliit (50?), mille põhimõtteliselt kaasa võtsin. Ja silikoonvormi pesemiseks ostetud ilusat pika varrega harja Florida outletist. Muud tarretiseskulptuuri valmistamiseks vajalikku (4 suurt potti, mis iganes veel....), millest väikse osa maksis kinni J ja suure osa Betti Alver, ma siinkohal ei mainigi.
Ja viimaseks: nimekiri asjadest, mille alla läks eelmisel neljapäeval mu viimane raha:
jakk (Humana)
kleit (samast kohast --selle geomeetriline punane/roosa muster sobib suurepäraselt minu südametätoveeringuga)
midagi veel, aga täpselt ei tule praegu meelde -- kõik kokku 300.
Ja nüüd ei kavatse tükk aega mitte midagi osta. Ma vähemalt püüan -- ja raha totaalne otsasaamine aitab sellele eesmärgile kahtlemata tugevalt kaasa.
* Võrumaa komme, mille kohaselt tähistatakse sünnipäeva eelõhtut, mitte sünnipäeva ennast. Vt ka: jõululaupäev vs jõulu esimene püha (keegi ei tee mitte kui midagi) või jaanilaupäev vs jaanipäev (kui kõigil on lihtsalt pohmakas).
laupäev, detsember 19, 2009
Lihtne, jah
Jõin T-ga kaks viinakokteili, mille tulemusena ei tundnud end enam nii kohutavalt.
Käisin A-ga ta sugulastele jõulukinke ostmas.
Ja fotokateedri jõulupeol, kuhu jäin väga kauaks. A, väga ootamatu tegelane, rääkis pikalt, kuidas talle mu kirjandus meeldis. Rääkisin pikemalt ka V, B, T,A, A-ga.
Käisin A-ga ta sugulastele jõulukinke ostmas.
Ja fotokateedri jõulupeol, kuhu jäin väga kauaks. A, väga ootamatu tegelane, rääkis pikalt, kuidas talle mu kirjandus meeldis. Rääkisin pikemalt ka V, B, T,A, A-ga.
reede, detsember 18, 2009
Tavaline elu
Olen taaskohanenud oma ajatsooni ning kliimavööndiga. Kaks päeva võttis -- hoidsin end jõuga ärkvel kuni hilisõhtuni ning ei teinud mitte midagi asjalikku. Üsna halb oli olla ja õue külma kätte minek tundus liiga hirmus.
Kolmandal päeval, kolmapäeval, jõudsin Konteinerisse asju lahti pakkima ning joogasse ja võtsin õhtul külalisi vastu (K, I, natuke hiljem L). I kingitus, Georgia hipikommuuni T-särk, on lootusetult kadunud.
Neljandal päeval, see on eile, jõudsin hommikul ujuma ning osalesin Tartu Sensatsioonilise Kevadbändi rockooperis Armageddon, olles Saatan või midagi taolist. Nende kahe esimese päevaga oli mul üsna igav hakanud. Pärast etendust jõudsin EKAsse loomeliitude jõulupeole. Ma arvan, et tundsin seal 90% inimestest. Osasid vanemate kaudu, aga suurt osa lihtsalt niisama -- koolist, pärast kooli ja nii edasi. Algul oli väga tore -- erilise toniseeriva nüansi annab sellisele üritusele minek, kui oled hiljuti võitnud auhinna, millest enamus on kuulnud ning millest nad tulevad juttu tegema, kandes ühtlasi lateksist esinemiskostüümi ja lavameiki. Aga siis kuulsin ühte edasiräägitud kommentaari, mis üsna tuju rikkus ning õhtu lõpetuseks kell kolm öösel viskasin oma endisele koostööpartnerile joogi näkku. Tema vastas samaga ja siis ma haarasin laval mängiva DJ plaadimängijast vinüüli ja saatsin selle tema poole. Selgituseks lisan, et osa inimesi, kaasaarvatud mina, tantsisid laval DJ läheduses. Siis lõpetasid turvamehed peo ära. Viimane pidu EKAs.
Nüüd on üsna nukker olla, aga ma pean kohe minema Cabaret Rhizome`i oma asjade järele ning mul pole aega omaette põdeda, millega muidu aega sisustaksin.
Mulle tundub järjest enam, et igasugune enda võrdlemine Jaan Krossiga on ikka äärmiselt kohatu. Tema kirjutas nagu loom, mitte ei skandaalitsenud kusagil.Ei läinud mingi Uno Lahega kirjanike jõulupeol karvupidi kokku. Vist. Ja sinna rockooperisse poleks ta ka iial läinud. "Sorry, tüübid, mul on "Kolme katku vahel" pooleli. Ma KIRJUTAN."
Kolmandal päeval, kolmapäeval, jõudsin Konteinerisse asju lahti pakkima ning joogasse ja võtsin õhtul külalisi vastu (K, I, natuke hiljem L). I kingitus, Georgia hipikommuuni T-särk, on lootusetult kadunud.
Neljandal päeval, see on eile, jõudsin hommikul ujuma ning osalesin Tartu Sensatsioonilise Kevadbändi rockooperis Armageddon, olles Saatan või midagi taolist. Nende kahe esimese päevaga oli mul üsna igav hakanud. Pärast etendust jõudsin EKAsse loomeliitude jõulupeole. Ma arvan, et tundsin seal 90% inimestest. Osasid vanemate kaudu, aga suurt osa lihtsalt niisama -- koolist, pärast kooli ja nii edasi. Algul oli väga tore -- erilise toniseeriva nüansi annab sellisele üritusele minek, kui oled hiljuti võitnud auhinna, millest enamus on kuulnud ning millest nad tulevad juttu tegema, kandes ühtlasi lateksist esinemiskostüümi ja lavameiki. Aga siis kuulsin ühte edasiräägitud kommentaari, mis üsna tuju rikkus ning õhtu lõpetuseks kell kolm öösel viskasin oma endisele koostööpartnerile joogi näkku. Tema vastas samaga ja siis ma haarasin laval mängiva DJ plaadimängijast vinüüli ja saatsin selle tema poole. Selgituseks lisan, et osa inimesi, kaasaarvatud mina, tantsisid laval DJ läheduses. Siis lõpetasid turvamehed peo ära. Viimane pidu EKAs.
Nüüd on üsna nukker olla, aga ma pean kohe minema Cabaret Rhizome`i oma asjade järele ning mul pole aega omaette põdeda, millega muidu aega sisustaksin.
Mulle tundub järjest enam, et igasugune enda võrdlemine Jaan Krossiga on ikka äärmiselt kohatu. Tema kirjutas nagu loom, mitte ei skandaalitsenud kusagil.Ei läinud mingi Uno Lahega kirjanike jõulupeol karvupidi kokku. Vist. Ja sinna rockooperisse poleks ta ka iial läinud. "Sorry, tüübid, mul on "Kolme katku vahel" pooleli. Ma KIRJUTAN."
teisipäev, detsember 15, 2009
Tarretisnaine Miamis
Minu "Millest on tehtud väikesed tüdrukud -- volüüm 2" Miamis Fountain Art Fairil galerii Grace Exhibition Space ekspositsioonis.
Zhelatiin, piim, suhkur, Pinha Colada, arenev hallitus kolmandal päeval.
2009
Foto: Asta Vekki.
Saun Miamis
Art Containeri installatsiooni "Kümblejad" mahavõtmine Miamis Fountain Art Fairil.
Foto: Tanel Saar.
esmaspäev, detsember 14, 2009
Veel kirju koju
Huhh. See tundub nii isiklik. Paljastav. Ma räägin palju rahast ja kurdan sama asja tegelikult mitmele inimesele. Aga ma viin oma eksperimendi lõpuni ja avaldan ka ülejäänud kirjad koju.
5. detsember, isale
Otse syndmuste tulipuktist.
On meie kunstimessi, Fountain Art Fairi avamine, ametlik.
Saun sai valmis, samuti tarretisnaine. Viimane on vahem kihiline, sest kihid tekivad sellest, et osa tarretub varem ja juurde kallatav kuum vedelik, tarretist motlen, tungib juba enamvahem kovade kihtide vahele.
Praegu tuli mu 130 - kilone naine natuke laialivalguva vormiga ning yhtlaselt vahavarvi. Koik votab siin kauem aega, 30 -kraadine kuumus vahemalt.
Kohalik tuletorje tahtis sauna ahju ara keelata, sest see on auto rehvide sisekummidest ja haiseb poledes mingil maaral, varvist, mis seal peal on.
Tuletorjuja ytles, et see on ohtlik ja kantserogeenne ja et vooraid inimesi ei tohi sisse lasta. Lopuks tuli kurja latiino asemel palju leebem paks neeger, kellele naeratasin nii palju, kui suutsin. Latiinole yritasin kah naeratada, aga see ytles, et mis sulle siin nalja teeb ja et kustutage see tuli ara. Suht kriitiline hetk oli. Palvetasin sona otseses mottes ning olukord lahenes. See tyyp tahtis lihtsalt oma voimu kasutada, ilmselgelt.
Ma ei ole kindel, kas me yldse Washingtoni laheme, sest meie galerist J*** tahab meid oma kulul viia mingisse hipikommuuni Georgias, kus saab oo veeta puu otsa ehitatud majades.
Ventilaatorid viis ta poodi tagasi, sain raha tagasi. Potte laheb ikka vaja.
S*****
K-le
Hasti laheb, saun on valmis, eile kaisime sees, palju inimesi, tahelepanu keskpunkt eilsel avamispeol.
Ja just nyyd ostis yks mees yhe jouluperfoka pildi ara. Saadud raha eest teeme grillimist.
Kaisime M**ga galeriides, jaime paduvihma katte.
K-le, endisele rühmitusekaaslasele
On jarjekordne ohtu Miami kunstimessil.
Saun koeb ja on tais riides ameeriklasi.
Mu tarretiseskulptuur hallitab porandal ja naeb jarjest huvitavam valja. K***** teaks, mis hallituseliigid, kohalikud, siin esindatud on. Naidatakse mu sydametatoveeringuvideot. Asendan meie galeristi, vastates inimeste, keda on kohutavalt palju, kysimustele. J*** kadus kusagile.
Saun on liiga kylm ja sinna on endal mottetu minna. Tunneks end nagu Eesti Draamateatri naitleja etenduses Saun. Teeskleks, et oleks nagu kuumas saunas.
Ma olen seletanud inimestele, mida tahendab valjend Liviko soe aluspesu. Smirnoff long underwear.
Mu video osteti peaaegu ara. A** C********i perfokafoto osteti 100 dollari eest pariselt ara.
Ma olin eile elus jumala esimest korda perfokas alasti. Saunas.
Nagin tana, kuidas krokodill ujus yle joe.
S*****
8. detsember, K-le, endisele rühmitusekaaslasele
Tunnistan, et see trip on paris palju P*** P***iga reisimeist meelde tuletanud. Isegi M*****t olen hasti meelde tuletanud. Soita oosel autoga Miami Beachile ja kuulata Hukkunud Alpinisti hotelli soundtracki on ikka lahe. Ja seda olen ka moelnud, et tegelikult on inimesed ikka vaga kaua noored. Ja kui sa oled pariselt noor, ma motlen mingi 25 -27 voi kui vanad me Clevelandis ja NYs ja Chicagos olimegi, siis tegelikult ei ole sa suure toenaosusega kunsti mottes veel paljudeks asjadeks valmis. Kuigi ma arvan, et palju sellest, mis me M******ga tegime, oli hea kyll. Aga see selleks, praegu on tegelikult spiraali jargmine aste, sest ma usun progressi.
Eile kaisime kohalikus rahvuspargis Everglades alligaatoreid, kilpkonni ja eksootilisi linde vaatamas, kes keegi ei kartnud inimesi absoluutselt. Kaid laudradadel ja voiksid teoreetiliselt magavat alligaatorit puudutada. Ma ei julgenud. Kyll aga viskasin yhele tykikese hamburgerikotletist koos riba peekoniga, sain teistelt soimata, et myrgitan looma, riskisin valvekaamera vaatevalja jaamisega ja 5000 taala trahviga. Alligaator aga hakkas ninaga ohku vedama ning keeras end aeglaselt ning soi selle lihatyki ara. Peekoni jattis, tosi kyll, jarele. Mu kaaslased, kes minu kallal oiendanud olid, dokumenteerisid seda koike hoolega fotosse ja videosse.
Viimane ohtu Miamis sel korral tahendas eile oosel koos J****i, selle hiinlannast assistendi, yhe soomlannaga, kes kaasas on, Jilli mehe ja T*****iga vaga kalliste ookeaniaarsete hotellide baarides kokteilide joomist. Yks hotell oli taidetud moodsa kunstiga, skulptuur, installatsioonid, maal, video. Tualetis leedu videokunst ning basseini aares suured monitorid, kust naidatakse NY tanavaid. Absurd.
Nyyd peame oma hotellist lahkuma, soidame labi Georgia hipihotelli NY-sse ja sealt 12ndal koju.
Oleks tore sind naha.
S*****
10. detsember, K-le, endisele rühmitusekaaslasele
Olen hetkel hipihotellis Georgias . Jaame siia veel yheks ooks. Nagu kellegi juures maamajas Eestis, aga lisaks kuivpeldikule (mille seintele on maalitud haldjad ning soovitus paasta planeet) on laudteed, eksootiliste puudega paks mets ning kuum vesi tuleb dushshist, mis on puu kylge kinnitatud. Suured majad, puust ja kytteta loomulikult, sest siin on soe. Eraldi klaasist seintega joogasaal. Kuhu kavatsen homme hommikul paikesetousu ajal minna. Koik on ise tehtud, yliokoloogiline, kena. Kasvatavad koike ise. Hipikommuun pigem, kui hotell. Jarv, tiik, elad sisuliselt puu otsas onnis. Pissid oues. Pahad tavalised, mitte looduses lahustuvad kemikaalid on keelatud, ma salaja ikka pesin pead mitte planeeti paastva seebi vaid Pantene Volumizing Shampoo ja palsamiga. Ja lasin oma madratsi ymber krokodillide kaitsealalt ostetud putukamyrki, sest siin on igal pool hiiglaslikud prussakad (hipid ytlevad, et nad on siin varem olnud kui meie) ja imelikud amblikud. Ja logismaod, aga neid on vahe. Everglades roomas meie auto eest yle tee vaiksemat sorti pyyton.
Eile kaisime Miami Beachil ning nagin vaikseid mookkalapoegi, vaiksemat haid ning pelikaniparvi. Koik see eksootika tekitab minus jatkuvalt lapsikut vaimustust.
Need hipid selles kommuunis ei taha, et korraga tuleb yle 5 inimese, sest yhe grupi energia domineerivat liiga palju. J*** oli selle yle ysnagi mures, kuna ta on siin varemgi kainud ega tahtnud hotellipidajatega mingit jama. Arusaadav. Naljakas on see, et pidime hoiatusest hoolimata siia kahe auto ning kokku 11 inimesega tulema. Mina tulin ainsana Jilli autosse. Soomlanna A****, kes peab ylehomme parastlounal New Yorgi lennujaamas olema, tahtis ka tulla, aga motles viimasel hetkel ymber.
Vahetult enne siia joudmist (kuhu viib kitsas kruusatee paksus metsas), helistasin
T****ile, kes juhtis teist autot, kus olid ylejaanud ega teadnud instruktsioone, kuidas siia saada. Kone katkes poole lause pealt ning rohkem neile helistada ei saanud. Tana sai J*** sonumi, et nad soitsid NYCi poole edasi, mis oligi loogiline ning A*** lennukit arvestades ka moistlik. Levi kadus lihtsalt seletamatul pohjusel ara. Natuke mystiline. Voi siis lihtsalt juhus, aga mine sa tea, kas mediteerivad hipid ei saa, mida nad tahavad --- naiteks mitte liiga palju yksteist tundvaid inimesi korraga. Siin on vaga vaikne ja rahulik, tohutu kontrast Miami intensiivsusele. Armas. Hipid kuulavad Velvet Undergroundi, rappi ja Queeni ja yks noormees raakis mulle, et ta soob ainult orgaaniliselt kasvatatud kanade liha, ulukeid. Ja auto alla jaanud loomi!
Enne orgaanilist taimetoiduohtusooki laatsedest, isekasvatatud spagetikorvitsadest ja riisist seisid koik noored inimesed, kes siin kas peatuvad korraks nagu meie voi siis tootavad, seisti katest kinni ringis ja igayks ytles, mille yle ta tanulik on sel paeval. Mina: koige eest, mis juhtus Miamis, siiasattumise eest. Lisasin oma vaiksesse nimekirja ka soojuse.
Siin on tydruk, kes on just tulnud rahuvalvajatoolt Tansaanias, kus ta on nainud palju koledaid asju, abiorganisatsioonide korruptsiooni, morvi ja noiakunsti. Ma soovitasin selle yles kirjutada ning soovitasin E** P******t, kes annab valja raamatuid inimeste kogemustest eri riikides ning on alustanud selle tegemist ka ingliskeelsete raamatutega. Tydruk ytles, et ta on raamatu peale moelnud, kirjutas seal, on koik alles hoidnud, aga kardab konkurentsi. Siis ma talle P****** P****ist raakisingi ning saatsin juba meilis kontaktid. Ta ytles, et on vaga tanulik julgustamise eest.
See maailm on tegelikult nii pisike. Ma peaksin tegelikult homme-ylehomme New Yorgis kohtuma paris paljude inimestega, aga vist ei joua sinna enne laupaeva keskpaeva. Voibolla on ka see hea. Eks jargmine kord jalle. C****i tahaks kyll naha, aga eks jouab akki. Lisaks on NYCis MoMa Queensi filiaalis perfokaajaloo naitus ja legendaarne reedeohtu Eesti Majas. Voibolla kusagile nimetatutest jouan. New Yorgis pidi juba lumi maas olema.
Iroonilisel kombel olete te ainsad inimesed, kellele mul seni kingitust pole.
Sandra
P.S. Mul pole kogu selle tripi ajal olnud aega, et kirjutada blogi, millest mul on vaga kahju. Selle asemel olen inimestele pikki kirju kirjutanud. Loodan, et sul pole midagi selle vastu, kui ka sulle kirjutatud kirjadest vahemalt loike avaldan. Nimed on loomulikult tsenseeritud, nagu ikka.
P.P.S. M***** (ja sina ja meie tripid Berliini ning Clevelandi) tuli mulle meelde, kui soitsime oosel autoga Miami Beachile, sauna olime just maha votnud, Sven Grynbergi laul Sad and Alone Hukkunud Alpinisti Hotelli soundtrackist oli pohjas, T**** oli purjus ja karjus mooda tanavaid jalutavatele latiinodele, et see mees on geenius ja nemad ei tea, millest nad ilma on jaanud. Eesti keeles, muidugi. Siin on selline komme kohalikel neegritel, et keerad rapi pohja ja kihutad mooda tanavaid. Kolarid on autol valjaspool.Gunnar Grapsi Grupp. T: "Ma armastan Gunnarit! Yeah!" Tal oli seljas eest lahti valge särk ning tume pintsak ning ees paikeseprillid. Ta nagi valja nagu yuppie, kes on Miami Beachil nadal aega jarjest joonud. Teiste stilistika tuletas pigem hipisid nende Magical Mystery Touril meelde. Ma ise olin viimastel päevadel, kui mu kingad tükkideks lagunenud olid, Miami tänavatel paljajalu käima. See oli meeldivam, kui olin seni arvanud. Ma mõistsin korraga Tallinna posthipist poetessi, kes seda enamuse osa aastast on teinud, ja vähemalt poole oma elust. Astusin endale küll aegajalt klaasikilde jalga...
Mulle tuli seal autos öises Miami Beachil, teel ookeani äärde, akki selline nostalgia peale. Chicago koos M****ga tuli meelde, piiritusejoomine bussis, M***** laulmas: On the road again.... In the ghetto.... Ma join pudeli pohja jaanud viina ara ja ei suutnud mitte avada endapoolset autoakent ning mitte hyyda foori taga rohelist tuld ootavale neegrile: Yo, motherfucker!
Ma kirjutan selle kah yles, juba blogi jaoks. Millegiparast on kergem kirjutada, moeldes yhele inimesele. Ja oma isale on sellisest asjast monevorra raskem raakida, naiteks.
Niisiis.
Ma pole kunagi yhes perfokas alasti olnud. Ma teatasin J*** T*****le aasta 2000 suvel, et kahte asja ma ei tee. Alasti end ei vota ja tuld ei tee. See oli loomulikult vihje perfokaajaloole, nii kaugemale kui lahemale, kus molemat elementi on tyytuseni kasutatud. No nii.
Sauna efekt oli loomulikult, lisaks sellele, et see juba arhitektuuriliselt uhke valja nagi, et see toimis sellisena. Interaktiivne perfokas, interaktiivne installatsioon. Inimesed on saunas, asi tootab pariselt. Votad sona otseses mottes tyki eesti saunakultuuri ning transpordid selle teisele poole Atlandi ookeani. Kuna see on ehitatud kasutatud akendest, on koik sona koige otsesemas mottes labipaistev. Ja soome tydrukud olid ka selleparast kaasas, et saunas oleks voimalikult palju inimesi.
Riias ma saunas ei kainud, tegin pilte yhel kohal seisva kaameraga. Poleks ka tahtnudki, see oli omamoodi paasetee.
Siin sellist voimalust ei olnud. Pidi veel labi messihoone, mis oli tais inimesi ja kunsti, teisele poole maja parkimisplatsile vooliku alla dushshi votma minema. Koikjal inimesed foto-ja videokaameratega. Palju dokumenteerijaid, rohkem kui kunagi muidu.
Esimesel ohtul join enne viina. Ega keegi ei teadnud, et mul sellise asjaga probleeme voiks olla. Ja ma ei raakinud ka, loomulikult. Hingasin sygavalt sisse, kui riided ara votsin ja tundsin, et yletan mingi suure piiri. Sealpool piiri oli parem.
Teisel ohtul olin taiesti kaine ning andsin Miami Baseli telegrupile intervjuu. Raakisin, et saunas alastiolek on Eestis taiesti loomulik, et see on omamoodi isoleeritud vaimne ruum. Koik kaivad lapsest saadik perekonniti voi sopradegvoi ka voorastega koos saunas, aga see suhtumine ei laiene mujale. Nudistide rand Pirital pandi ikka kinni ja yldsuse arvamus on, et tegemist on karja pervertidega, eks ole.
Kolmandal ohtul pidime parast messi ametlikku loppu sauna maha votma. Kellelegi tuli pahe, et votaks veel enne viimast korda leili ning siis ei panekski riideid selga, vaid hakkaks sauna kohe seestpoolt lahti votma. Vahepeal oli seltskonnaga liitunud ilmselgelt homoseksuaalne valgevene paritolu juut, kes jai saunalammutamise lopuni, filmis koike ning lopuks tabasin ta maas istumas, A******t, kes relakaga alasti torusid katki saagis, vaatamas ja ONANEERIMAS. Ytlesin valju haalega ja eesti keeles, et see pervert onaneerib. Viimane sai kohe mu reaktsioonist aru ja lopetas. Keegi teine seda ei marganud. Vihastasin ja lisasin kindluse mottes inglise keeles, et see pole sulle mingi kuradi pederand. Ta oli saunas teistele mingit naturistide biitshi soovitanud, kus, tuleb valja, kaivad peamiselt vanad homod. Tyyp solvus mu peale ilmselgelt ning pani kahku riided selga. Ta oli keskealine, kiilakas, kais ilmselgelt jousaalis ja rannas ning stilistika oli tal naeruvaarselt noorteparane. Ylejaanud tund aega voi nii hoidis ta A******le valgust nii selle lahedale kui voimalik. Viimase girlfriend oli pahane, aga A****** ei pannud midagi tahele enne kui ma talle nahtust raakisin.
Ultimate fantasy. Men at work. Ma ei kujuta ette, kuhu need fotod ja videod jouavad. Naturistide ajakirja, mis tutvustab koiki tegevusi, mida voib ilma riieteta labi viia. Homoorgiate taustale seinale kusagil seksiklubis. Kui paev hiljem looduskaitseala parklas keegi vuntsidega vanamees pildistas meie Virginia rendiauto numbrit, oeldes, et kogub selliseid fotosid, oli mu esimene mote, et jarjekordne fetishist...
Ja mis puudutab hotelliruumi, siis taheti minult selle reostamise eest lisatasu kysida. Panin nimelt silikoonvormi koos sinna jaanud tarretisetykkide ning vohava hallitusega vanni likku. A***, mu toanaaber, kais teiste tubades dushshi all. Mina piirdusin kahel paeval ookeni ja hotelli basseiniga. Lopuks haises kogu meie tuba tugevalt imalmagusa madanemise jarele, vann oli ummistunud, tais pruunikat loga ja kuna mul oli suur hirm, et umbhispaaniakeelne koristajatadi viskab mu mustadesse prygikottidesse pakitud plastikust kapslitykid ara, hoidsin ma ukselingi kyljes permanentselt punast silti, mis ytles: No Molesta! Ara sega. Kuna toas puudus prygikast, oli porand kaetud kilekottide ja paberitykkidega. Kui siin riigis midagi ostad, antakse ju vaga palju pakendirampsu kaasa.
OK, lopetan.
S*****
12. detsember, mitmele inimesele korraga
Tere,
eile joudsime oosel kell 2 siia linna tagasi. Soitsime labi imelikust kohast Pohja- ja Louna- Carolina piiril, Southern Border. Kitshipoed, mis imiteerivad Mehhikot.
Lisaks olid Pohja-Carolinas imelikud stripibaari ning pornopoe ristandid, lisaks baar ja restoran. Sealkandis myydi ka bensiinijaamades ainult pornoajakirju ja - videosid. Ja mitte mingit muud ajakirjandust peale kohalike lehtede. Veider, ma ei tea, mis vaba tsoon sealkandis on. Liikusime labi mandri jarjest kylmemasse kliimasse. Bensiinijaamapeatused olid ysnagi piinarikkad. Hipihostelis laks puu otsas olevas majas hommiku poole ood vaga kylmaks ning katus hakkas labi sadama.
Siin on ka ysna kylm ja tuuline. Kaisin hommikul C*****il Queensis kylas, kus tal on uus korter. Vaga valge, puhas ja vaikekodanlik rajoon. Tal oli eile synnipaev ning teisipaeval jouab ta uud eesti naine siia, hakkab ylikoolis filmiprodutsendiks oppima. Sai sisse, tundengiviisa, suure stipendiumi ning C*****on vaga onnelik. Seal koolis tootab professorina naiteks Spike Lee, kylalisoppejoud on naiteks Glenn Close ja Jon Voight ning uusi tudengeid hoiatatakse, et produtsendiks oppimine on koige karmim, pead olema valmis, et peale kooliylesannete, mis on otsapidi paris filmitegemises see, mitte millekski vaba aega ei jaa, nadalavahetusi ning puhkepaevi pole rohkem kui aasta peale kaks nadalat kokku ja arvestama peab kogu selle aja neljatunnise oounega.
Kaisime A***** ning M***ga K**** L****** juhitavas residentuuris ja galeriis P**** *, mis toimib alati olemasoleva NY korterina koigile, kes on korra siia yheks kuni kuueks kuukd residentuuri valitud. Konkurents on loomulikult suur. Eestist tulevad siia lahiajal M**** M****' ja seltskond, kes tegi Sygisballi. See pole koht ainult kunstnike jaoks, naiteks praegu on kohal mehhiko naitleja, prantsuse rindefotograaf ning islandi band R****.
Praegu olen J****i korteris ja laheme varsti Brooklyni galeriisse English Kills perfokaohtule, kus esineb ka J***. Ta kavatseb end loomaverega yle valada, katta ameerika lipuga ning votta oma tupest valja kirsse.
Muud eriti midagi.
Leidsin hommikul Brooklynis jalutades veekindlad soojad pika saarega saapad, mis maksid 40 dollarit. Kahjuks on raha otsas.
S*****
5. detsember, isale
Otse syndmuste tulipuktist.
On meie kunstimessi, Fountain Art Fairi avamine, ametlik.
Saun sai valmis, samuti tarretisnaine. Viimane on vahem kihiline, sest kihid tekivad sellest, et osa tarretub varem ja juurde kallatav kuum vedelik, tarretist motlen, tungib juba enamvahem kovade kihtide vahele.
Praegu tuli mu 130 - kilone naine natuke laialivalguva vormiga ning yhtlaselt vahavarvi. Koik votab siin kauem aega, 30 -kraadine kuumus vahemalt.
Kohalik tuletorje tahtis sauna ahju ara keelata, sest see on auto rehvide sisekummidest ja haiseb poledes mingil maaral, varvist, mis seal peal on.
Tuletorjuja ytles, et see on ohtlik ja kantserogeenne ja et vooraid inimesi ei tohi sisse lasta. Lopuks tuli kurja latiino asemel palju leebem paks neeger, kellele naeratasin nii palju, kui suutsin. Latiinole yritasin kah naeratada, aga see ytles, et mis sulle siin nalja teeb ja et kustutage see tuli ara. Suht kriitiline hetk oli. Palvetasin sona otseses mottes ning olukord lahenes. See tyyp tahtis lihtsalt oma voimu kasutada, ilmselgelt.
Ma ei ole kindel, kas me yldse Washingtoni laheme, sest meie galerist J*** tahab meid oma kulul viia mingisse hipikommuuni Georgias, kus saab oo veeta puu otsa ehitatud majades.
Ventilaatorid viis ta poodi tagasi, sain raha tagasi. Potte laheb ikka vaja.
S*****
K-le
Hasti laheb, saun on valmis, eile kaisime sees, palju inimesi, tahelepanu keskpunkt eilsel avamispeol.
Ja just nyyd ostis yks mees yhe jouluperfoka pildi ara. Saadud raha eest teeme grillimist.
Kaisime M**ga galeriides, jaime paduvihma katte.
K-le, endisele rühmitusekaaslasele
On jarjekordne ohtu Miami kunstimessil.
Saun koeb ja on tais riides ameeriklasi.
Mu tarretiseskulptuur hallitab porandal ja naeb jarjest huvitavam valja. K***** teaks, mis hallituseliigid, kohalikud, siin esindatud on. Naidatakse mu sydametatoveeringuvideot. Asendan meie galeristi, vastates inimeste, keda on kohutavalt palju, kysimustele. J*** kadus kusagile.
Saun on liiga kylm ja sinna on endal mottetu minna. Tunneks end nagu Eesti Draamateatri naitleja etenduses Saun. Teeskleks, et oleks nagu kuumas saunas.
Ma olen seletanud inimestele, mida tahendab valjend Liviko soe aluspesu. Smirnoff long underwear.
Mu video osteti peaaegu ara. A** C********i perfokafoto osteti 100 dollari eest pariselt ara.
Ma olin eile elus jumala esimest korda perfokas alasti. Saunas.
Nagin tana, kuidas krokodill ujus yle joe.
S*****
8. detsember, K-le, endisele rühmitusekaaslasele
Tunnistan, et see trip on paris palju P*** P***iga reisimeist meelde tuletanud. Isegi M*****t olen hasti meelde tuletanud. Soita oosel autoga Miami Beachile ja kuulata Hukkunud Alpinisti hotelli soundtracki on ikka lahe. Ja seda olen ka moelnud, et tegelikult on inimesed ikka vaga kaua noored. Ja kui sa oled pariselt noor, ma motlen mingi 25 -27 voi kui vanad me Clevelandis ja NYs ja Chicagos olimegi, siis tegelikult ei ole sa suure toenaosusega kunsti mottes veel paljudeks asjadeks valmis. Kuigi ma arvan, et palju sellest, mis me M******ga tegime, oli hea kyll. Aga see selleks, praegu on tegelikult spiraali jargmine aste, sest ma usun progressi.
Eile kaisime kohalikus rahvuspargis Everglades alligaatoreid, kilpkonni ja eksootilisi linde vaatamas, kes keegi ei kartnud inimesi absoluutselt. Kaid laudradadel ja voiksid teoreetiliselt magavat alligaatorit puudutada. Ma ei julgenud. Kyll aga viskasin yhele tykikese hamburgerikotletist koos riba peekoniga, sain teistelt soimata, et myrgitan looma, riskisin valvekaamera vaatevalja jaamisega ja 5000 taala trahviga. Alligaator aga hakkas ninaga ohku vedama ning keeras end aeglaselt ning soi selle lihatyki ara. Peekoni jattis, tosi kyll, jarele. Mu kaaslased, kes minu kallal oiendanud olid, dokumenteerisid seda koike hoolega fotosse ja videosse.
Viimane ohtu Miamis sel korral tahendas eile oosel koos J****i, selle hiinlannast assistendi, yhe soomlannaga, kes kaasas on, Jilli mehe ja T*****iga vaga kalliste ookeaniaarsete hotellide baarides kokteilide joomist. Yks hotell oli taidetud moodsa kunstiga, skulptuur, installatsioonid, maal, video. Tualetis leedu videokunst ning basseini aares suured monitorid, kust naidatakse NY tanavaid. Absurd.
Nyyd peame oma hotellist lahkuma, soidame labi Georgia hipihotelli NY-sse ja sealt 12ndal koju.
Oleks tore sind naha.
S*****
10. detsember, K-le, endisele rühmitusekaaslasele
Olen hetkel hipihotellis Georgias . Jaame siia veel yheks ooks. Nagu kellegi juures maamajas Eestis, aga lisaks kuivpeldikule (mille seintele on maalitud haldjad ning soovitus paasta planeet) on laudteed, eksootiliste puudega paks mets ning kuum vesi tuleb dushshist, mis on puu kylge kinnitatud. Suured majad, puust ja kytteta loomulikult, sest siin on soe. Eraldi klaasist seintega joogasaal. Kuhu kavatsen homme hommikul paikesetousu ajal minna. Koik on ise tehtud, yliokoloogiline, kena. Kasvatavad koike ise. Hipikommuun pigem, kui hotell. Jarv, tiik, elad sisuliselt puu otsas onnis. Pissid oues. Pahad tavalised, mitte looduses lahustuvad kemikaalid on keelatud, ma salaja ikka pesin pead mitte planeeti paastva seebi vaid Pantene Volumizing Shampoo ja palsamiga. Ja lasin oma madratsi ymber krokodillide kaitsealalt ostetud putukamyrki, sest siin on igal pool hiiglaslikud prussakad (hipid ytlevad, et nad on siin varem olnud kui meie) ja imelikud amblikud. Ja logismaod, aga neid on vahe. Everglades roomas meie auto eest yle tee vaiksemat sorti pyyton.
Eile kaisime Miami Beachil ning nagin vaikseid mookkalapoegi, vaiksemat haid ning pelikaniparvi. Koik see eksootika tekitab minus jatkuvalt lapsikut vaimustust.
Need hipid selles kommuunis ei taha, et korraga tuleb yle 5 inimese, sest yhe grupi energia domineerivat liiga palju. J*** oli selle yle ysnagi mures, kuna ta on siin varemgi kainud ega tahtnud hotellipidajatega mingit jama. Arusaadav. Naljakas on see, et pidime hoiatusest hoolimata siia kahe auto ning kokku 11 inimesega tulema. Mina tulin ainsana Jilli autosse. Soomlanna A****, kes peab ylehomme parastlounal New Yorgi lennujaamas olema, tahtis ka tulla, aga motles viimasel hetkel ymber.
Vahetult enne siia joudmist (kuhu viib kitsas kruusatee paksus metsas), helistasin
T****ile, kes juhtis teist autot, kus olid ylejaanud ega teadnud instruktsioone, kuidas siia saada. Kone katkes poole lause pealt ning rohkem neile helistada ei saanud. Tana sai J*** sonumi, et nad soitsid NYCi poole edasi, mis oligi loogiline ning A*** lennukit arvestades ka moistlik. Levi kadus lihtsalt seletamatul pohjusel ara. Natuke mystiline. Voi siis lihtsalt juhus, aga mine sa tea, kas mediteerivad hipid ei saa, mida nad tahavad --- naiteks mitte liiga palju yksteist tundvaid inimesi korraga. Siin on vaga vaikne ja rahulik, tohutu kontrast Miami intensiivsusele. Armas. Hipid kuulavad Velvet Undergroundi, rappi ja Queeni ja yks noormees raakis mulle, et ta soob ainult orgaaniliselt kasvatatud kanade liha, ulukeid. Ja auto alla jaanud loomi!
Enne orgaanilist taimetoiduohtusooki laatsedest, isekasvatatud spagetikorvitsadest ja riisist seisid koik noored inimesed, kes siin kas peatuvad korraks nagu meie voi siis tootavad, seisti katest kinni ringis ja igayks ytles, mille yle ta tanulik on sel paeval. Mina: koige eest, mis juhtus Miamis, siiasattumise eest. Lisasin oma vaiksesse nimekirja ka soojuse.
Siin on tydruk, kes on just tulnud rahuvalvajatoolt Tansaanias, kus ta on nainud palju koledaid asju, abiorganisatsioonide korruptsiooni, morvi ja noiakunsti. Ma soovitasin selle yles kirjutada ning soovitasin E** P******t, kes annab valja raamatuid inimeste kogemustest eri riikides ning on alustanud selle tegemist ka ingliskeelsete raamatutega. Tydruk ytles, et ta on raamatu peale moelnud, kirjutas seal, on koik alles hoidnud, aga kardab konkurentsi. Siis ma talle P****** P****ist raakisingi ning saatsin juba meilis kontaktid. Ta ytles, et on vaga tanulik julgustamise eest.
See maailm on tegelikult nii pisike. Ma peaksin tegelikult homme-ylehomme New Yorgis kohtuma paris paljude inimestega, aga vist ei joua sinna enne laupaeva keskpaeva. Voibolla on ka see hea. Eks jargmine kord jalle. C****i tahaks kyll naha, aga eks jouab akki. Lisaks on NYCis MoMa Queensi filiaalis perfokaajaloo naitus ja legendaarne reedeohtu Eesti Majas. Voibolla kusagile nimetatutest jouan. New Yorgis pidi juba lumi maas olema.
Iroonilisel kombel olete te ainsad inimesed, kellele mul seni kingitust pole.
Sandra
P.S. Mul pole kogu selle tripi ajal olnud aega, et kirjutada blogi, millest mul on vaga kahju. Selle asemel olen inimestele pikki kirju kirjutanud. Loodan, et sul pole midagi selle vastu, kui ka sulle kirjutatud kirjadest vahemalt loike avaldan. Nimed on loomulikult tsenseeritud, nagu ikka.
P.P.S. M***** (ja sina ja meie tripid Berliini ning Clevelandi) tuli mulle meelde, kui soitsime oosel autoga Miami Beachile, sauna olime just maha votnud, Sven Grynbergi laul Sad and Alone Hukkunud Alpinisti Hotelli soundtrackist oli pohjas, T**** oli purjus ja karjus mooda tanavaid jalutavatele latiinodele, et see mees on geenius ja nemad ei tea, millest nad ilma on jaanud. Eesti keeles, muidugi. Siin on selline komme kohalikel neegritel, et keerad rapi pohja ja kihutad mooda tanavaid. Kolarid on autol valjaspool.Gunnar Grapsi Grupp. T: "Ma armastan Gunnarit! Yeah!" Tal oli seljas eest lahti valge särk ning tume pintsak ning ees paikeseprillid. Ta nagi valja nagu yuppie, kes on Miami Beachil nadal aega jarjest joonud. Teiste stilistika tuletas pigem hipisid nende Magical Mystery Touril meelde. Ma ise olin viimastel päevadel, kui mu kingad tükkideks lagunenud olid, Miami tänavatel paljajalu käima. See oli meeldivam, kui olin seni arvanud. Ma mõistsin korraga Tallinna posthipist poetessi, kes seda enamuse osa aastast on teinud, ja vähemalt poole oma elust. Astusin endale küll aegajalt klaasikilde jalga...
Mulle tuli seal autos öises Miami Beachil, teel ookeani äärde, akki selline nostalgia peale. Chicago koos M****ga tuli meelde, piiritusejoomine bussis, M***** laulmas: On the road again.... In the ghetto.... Ma join pudeli pohja jaanud viina ara ja ei suutnud mitte avada endapoolset autoakent ning mitte hyyda foori taga rohelist tuld ootavale neegrile: Yo, motherfucker!
Ma kirjutan selle kah yles, juba blogi jaoks. Millegiparast on kergem kirjutada, moeldes yhele inimesele. Ja oma isale on sellisest asjast monevorra raskem raakida, naiteks.
Niisiis.
Ma pole kunagi yhes perfokas alasti olnud. Ma teatasin J*** T*****le aasta 2000 suvel, et kahte asja ma ei tee. Alasti end ei vota ja tuld ei tee. See oli loomulikult vihje perfokaajaloole, nii kaugemale kui lahemale, kus molemat elementi on tyytuseni kasutatud. No nii.
Sauna efekt oli loomulikult, lisaks sellele, et see juba arhitektuuriliselt uhke valja nagi, et see toimis sellisena. Interaktiivne perfokas, interaktiivne installatsioon. Inimesed on saunas, asi tootab pariselt. Votad sona otseses mottes tyki eesti saunakultuuri ning transpordid selle teisele poole Atlandi ookeani. Kuna see on ehitatud kasutatud akendest, on koik sona koige otsesemas mottes labipaistev. Ja soome tydrukud olid ka selleparast kaasas, et saunas oleks voimalikult palju inimesi.
Riias ma saunas ei kainud, tegin pilte yhel kohal seisva kaameraga. Poleks ka tahtnudki, see oli omamoodi paasetee.
Siin sellist voimalust ei olnud. Pidi veel labi messihoone, mis oli tais inimesi ja kunsti, teisele poole maja parkimisplatsile vooliku alla dushshi votma minema. Koikjal inimesed foto-ja videokaameratega. Palju dokumenteerijaid, rohkem kui kunagi muidu.
Esimesel ohtul join enne viina. Ega keegi ei teadnud, et mul sellise asjaga probleeme voiks olla. Ja ma ei raakinud ka, loomulikult. Hingasin sygavalt sisse, kui riided ara votsin ja tundsin, et yletan mingi suure piiri. Sealpool piiri oli parem.
Teisel ohtul olin taiesti kaine ning andsin Miami Baseli telegrupile intervjuu. Raakisin, et saunas alastiolek on Eestis taiesti loomulik, et see on omamoodi isoleeritud vaimne ruum. Koik kaivad lapsest saadik perekonniti voi sopradegvoi ka voorastega koos saunas, aga see suhtumine ei laiene mujale. Nudistide rand Pirital pandi ikka kinni ja yldsuse arvamus on, et tegemist on karja pervertidega, eks ole.
Kolmandal ohtul pidime parast messi ametlikku loppu sauna maha votma. Kellelegi tuli pahe, et votaks veel enne viimast korda leili ning siis ei panekski riideid selga, vaid hakkaks sauna kohe seestpoolt lahti votma. Vahepeal oli seltskonnaga liitunud ilmselgelt homoseksuaalne valgevene paritolu juut, kes jai saunalammutamise lopuni, filmis koike ning lopuks tabasin ta maas istumas, A******t, kes relakaga alasti torusid katki saagis, vaatamas ja ONANEERIMAS. Ytlesin valju haalega ja eesti keeles, et see pervert onaneerib. Viimane sai kohe mu reaktsioonist aru ja lopetas. Keegi teine seda ei marganud. Vihastasin ja lisasin kindluse mottes inglise keeles, et see pole sulle mingi kuradi pederand. Ta oli saunas teistele mingit naturistide biitshi soovitanud, kus, tuleb valja, kaivad peamiselt vanad homod. Tyyp solvus mu peale ilmselgelt ning pani kahku riided selga. Ta oli keskealine, kiilakas, kais ilmselgelt jousaalis ja rannas ning stilistika oli tal naeruvaarselt noorteparane. Ylejaanud tund aega voi nii hoidis ta A******le valgust nii selle lahedale kui voimalik. Viimase girlfriend oli pahane, aga A****** ei pannud midagi tahele enne kui ma talle nahtust raakisin.
Ultimate fantasy. Men at work. Ma ei kujuta ette, kuhu need fotod ja videod jouavad. Naturistide ajakirja, mis tutvustab koiki tegevusi, mida voib ilma riieteta labi viia. Homoorgiate taustale seinale kusagil seksiklubis. Kui paev hiljem looduskaitseala parklas keegi vuntsidega vanamees pildistas meie Virginia rendiauto numbrit, oeldes, et kogub selliseid fotosid, oli mu esimene mote, et jarjekordne fetishist...
Ja mis puudutab hotelliruumi, siis taheti minult selle reostamise eest lisatasu kysida. Panin nimelt silikoonvormi koos sinna jaanud tarretisetykkide ning vohava hallitusega vanni likku. A***, mu toanaaber, kais teiste tubades dushshi all. Mina piirdusin kahel paeval ookeni ja hotelli basseiniga. Lopuks haises kogu meie tuba tugevalt imalmagusa madanemise jarele, vann oli ummistunud, tais pruunikat loga ja kuna mul oli suur hirm, et umbhispaaniakeelne koristajatadi viskab mu mustadesse prygikottidesse pakitud plastikust kapslitykid ara, hoidsin ma ukselingi kyljes permanentselt punast silti, mis ytles: No Molesta! Ara sega. Kuna toas puudus prygikast, oli porand kaetud kilekottide ja paberitykkidega. Kui siin riigis midagi ostad, antakse ju vaga palju pakendirampsu kaasa.
OK, lopetan.
S*****
12. detsember, mitmele inimesele korraga
Tere,
eile joudsime oosel kell 2 siia linna tagasi. Soitsime labi imelikust kohast Pohja- ja Louna- Carolina piiril, Southern Border. Kitshipoed, mis imiteerivad Mehhikot.
Lisaks olid Pohja-Carolinas imelikud stripibaari ning pornopoe ristandid, lisaks baar ja restoran. Sealkandis myydi ka bensiinijaamades ainult pornoajakirju ja - videosid. Ja mitte mingit muud ajakirjandust peale kohalike lehtede. Veider, ma ei tea, mis vaba tsoon sealkandis on. Liikusime labi mandri jarjest kylmemasse kliimasse. Bensiinijaamapeatused olid ysnagi piinarikkad. Hipihostelis laks puu otsas olevas majas hommiku poole ood vaga kylmaks ning katus hakkas labi sadama.
Siin on ka ysna kylm ja tuuline. Kaisin hommikul C*****il Queensis kylas, kus tal on uus korter. Vaga valge, puhas ja vaikekodanlik rajoon. Tal oli eile synnipaev ning teisipaeval jouab ta uud eesti naine siia, hakkab ylikoolis filmiprodutsendiks oppima. Sai sisse, tundengiviisa, suure stipendiumi ning C*****on vaga onnelik. Seal koolis tootab professorina naiteks Spike Lee, kylalisoppejoud on naiteks Glenn Close ja Jon Voight ning uusi tudengeid hoiatatakse, et produtsendiks oppimine on koige karmim, pead olema valmis, et peale kooliylesannete, mis on otsapidi paris filmitegemises see, mitte millekski vaba aega ei jaa, nadalavahetusi ning puhkepaevi pole rohkem kui aasta peale kaks nadalat kokku ja arvestama peab kogu selle aja neljatunnise oounega.
Kaisime A***** ning M***ga K**** L****** juhitavas residentuuris ja galeriis P**** *, mis toimib alati olemasoleva NY korterina koigile, kes on korra siia yheks kuni kuueks kuukd residentuuri valitud. Konkurents on loomulikult suur. Eestist tulevad siia lahiajal M**** M****' ja seltskond, kes tegi Sygisballi. See pole koht ainult kunstnike jaoks, naiteks praegu on kohal mehhiko naitleja, prantsuse rindefotograaf ning islandi band R****.
Praegu olen J****i korteris ja laheme varsti Brooklyni galeriisse English Kills perfokaohtule, kus esineb ka J***. Ta kavatseb end loomaverega yle valada, katta ameerika lipuga ning votta oma tupest valja kirsse.
Muud eriti midagi.
Leidsin hommikul Brooklynis jalutades veekindlad soojad pika saarega saapad, mis maksid 40 dollarit. Kahjuks on raha otsas.
S*****
Kirjad koju (New York-Miami-Georgia-New York)
Kõik nimed on tsenseeritud. Natuke olen toimetanud.
I
26. november, isale
Onnelikult kohal. Vasinud.
Katsume yleval olla nii kaua kui voimalik, et uue rytmiga kohanduda.
Homme on siin Thanksgiving, teeme uhke ohtusoogi omavahel. Voin sulle hiljem raporteerida, kes mida tegi.
Tuttavas kohas, jalle. Jill on oma perekonna juures, yks vaiksetest koertest jai suvel auto alla, asemel on teine.
Siin on M****, iirlannast filmirezhissoor,kes on Eestis ka käinud.
28. asume rendiautoga Miami poole teele.
S*****
Hommik New Yorgis.
Osad laksid Manhattanile, mina ei viitsinud. 10 kraadi on. Pilvine. Nad laksid mingit tanupyhaparaadi vaatama ja jalutama. Motlen, magan veel. See korter on vist enamuse ajast rahvast tais, lisaks iirlannast filmitegijale M****le, kes on Eestis N** G**** videofestivalil kainud ja meile on siin veel hiinlannast kunstimanager V***, kes lendas kodumaalt siia Jillile appi Miami kunstimessil aitama.
Ma just raakisin V***le sinu suhtest hiina koogiga.
Nii et jah, tana on Thanksgiving. Rohkem polegi kirjutada midagi.
S*****
28. november, K-le
Tere,
tana on olnud rahulik paev, kaisime mitmekesi Brooklynis jalutamas. Kaisime M**ga shoppamas, selles kaltsuka, kust sa oma jaki ja CK kleidi said ja Conways. Sulle on kingitus.
Nyyd tulin yksinda linna peale. Kaisin MoMas, sest iiri filmirezhissooril on tasuta kunstnikukaart, millega saab seal kaia. Kahjuks oli samal ajal yleyldine ilma piletita paev, nii et muuseumi kuuel korrusel oli nii tohutult inimesi nagu Times Squarel voi metroos tipptunnil. Vaatasin klassikuid ja uut disaini. Tahtsin ka legendaarsele Eesti Maja reedeohtule minna, aga see on, tuleb valja, Thanksgivingu tottu kinni. Mu ohtu plaanid on mones mottes rikutud. Eile oli Thanksgivingu dinner party ja J**** voi A*** kysis T****i kaest: Onko viski ruokajuoma?
Muud midagi. Ilm on jatkuvalt eesti parem sygis, vist yle kymne kraadi. Tuult pole. Mul on piisavalt soojad riided, nii et yksinda Manhattanil jalutada oli meeldiv. Homme ohtul soidame Miami poole.
S*****
30. november, mitmele inimesele korraga
Tere M****, V****, H*****, A*** ja I**,
Ma ei varjagi, et kirjutan teile yhe kirja. Pole aegagi eraldi, jarjekord ootab arvuti taga.
Oleme Miamis, road trip laks hasti. Olime kahes autos, oo ja paev soideti, kokku 26 tundi.
Nagime tanupyhaadalavahetuse ummikuid.
Eile oosel 2 30 joudsime kohale ja messipaika.
Elame hotellis.
Siin on palmid, paike, 30 kraadi sooja.
S*****
Samadele inimestele, pool päeva hiljem
OK, eelmise lopetamisega laks aarmiselt kiireks, ei joudnud isegi oma nime alla kirjutada.
Kaisime just oisel Miami Beachil. Ise paris ujuuma ei lainud, kuigi vesi oli soe. Kuu oli otse meie pea kohal ja selle ymber oli tumedam lai rongas. Siis ilmus kuu ymber vaike ymmargune heledam laik. Mida need mulle seninagematud ilmastikunahtused tahendavad, ei tea.
See on vaga eriline linn, mina midagi taolist nainud veel ei olnud. Soitsime yyriautoga linna, mooda ookenivaatega korrusmajadest ja vaikestest funkvilladest, palmialleedest ja rikkuse, turvalisuse ning kerge dekadentliku ylbuse atmosfaarist.
Muidu tunduvad enamus teenindajatest, kellega kokku puutud, olevat mustad voi pigem latiinod. Suur osa hispaaniakeelsed.
Messipaik --neid samaaegselt toimuvaid messe on siin mitu, mis koik kokku moodustavadki Miami Art Fairi -- see on tyhi laohoone. Esmapilgul, kui kohale olime joudnud, tundus ysna oudne. Aga ma olin vasinud ka. Mis oli oudne -- suur hulk kahtlase kvaliteediga vaikseformaadilist maali, mis on tihedalt yksteise korvale riputatud. Ilmselgelt tahavad kohalikud vaesepoolsed kunstnikud kahku yyriraha saada, lootes, et moni Miamisse pidutsema sattunud turist tema teose kaasa haarab.
Aga on ka vaarikamalt mojuvaid galeriide ekspositsioone, kuigi mitte midagi toeliselt huvitavat. Maal, graafika, joonistus.... Igav, halvemal juhul veel amatoorlik, paremal juhul korralikult teostatud ja eksponeeritud, aga mittemidagiytlev.
Usun, et saun saab silmapaistev hitt olema. Meil on fotosid ka kaasas, kas ka neid selle pudipadi hulgas eksponeerida tahab, ei tea.
Tarretisnaise teen ka.
Tana ei ole saanud palju midagi teha, homme on palju tood, mess avatakse pressile neljapaeva hommikul ja ylejaanud publikule reedel. Pyhapaeval voetakse koik maha.
Tahaks muust ka ylevaate saada, kirjutan vist K****.**-le sellest yritusest.
S*****
1. detsember, K-le
Olen messipaigas, kohe hakkan vormi kokku panema ja kaasavoetud silikooniga auke lappima.
Jatkuvalt soe, nagu eesti juuli.
Kaisin tydrukutega supermarketist tarretise keetmiseks potte ostmas, samuti elektripliiti. Olen materjalide peale kulutanud yle 100 dollari siiani, on nork lootus, et J*** maksab osagi tagasi. Ta magab praegu hotellis, teised on ehituspoes saunamaterjale otsimas. Summa, mida J*** on nous sauna eest valja kaima, on hetkel 300 dollarit. Seda ta eile T*****le ytles. Vahetult enne reisi oli see 1500, veel enne,suvel,langes korraks 100 peale. Panused nagu borsil. Aga muidu on meeleolu pigem positiivne ning ka J*** heas tujus.
S*****
2. detsember, K-le
Tana on koigil toopaev alles alanud, kell on varsti 8 ohtul. Saunamaterjal on peaagu koos, paev labi on ringi soidetud, nyyd on ohtu ja jahedam. Paevane uinak venis koigil palju pikemaks, kui kavatsetud. Mina paikan oma silikoonvormi, M***e saatsin uue markeri jargi, niikuinii laks ehituspoodi.
Messiruumis on akki meeleolu pallju asjalikumaks muutunud kui varem, kui siin H*** ja teised toomehed midagi natuke tegid ja muidu niisama joid.
Elevus on ohus, ja sagin. Inimesi on akki jube palju siin. Varvivad, ehitavad, riputavad asju seintele.
S*****
Isale
Siin gripihysteeriat pole, on kyll Tamiflu reklaame ja yhe kaubamaja juures oli silt, et seal saab gripivaktsineerimist teha. Kysisin selle kohta, motlesin, et kui palju ei maksa, voiks ara teha. Tutkit. Seda maksab kinni valitsus, eraisik osta ei saa ning peab minema arsti juurde ja votma toendi, et tootad haiglas ning puutud paljude haigete inimestega kokku voi siis on sul mingi krooniline haigus, millega seagripp voib saatuslikuks saada. Mina olen pealegi valismaalane.
Olen messipaigas, kell on kaheksa ohtul, teeme veel kaua tood. Paeval magasime.
Sagin, palju sebivaid inimesi, kes koik ehitavad, varvivad, riputavad midagi... elevus ohus. Meeleolu on kuidagi asjalikuks lainud, J*** on heas tujus ja saunamaterjale kokku ostnud, st maksnud.
S*****
A-le
Teeme messipaigas tood, kell on kaheksa ohtul. Tehakse sauna, M**** on ehituspoes, mina tegelen M** abil oma skulptuuriga.
Homme hakkan tarretist keetma.
Sain sulle kohalikust second handist Donna Karani sargi. Vaga shikk, uus, hasti tumeroheline, imekergelt, mitte vulgaarselt laikiv. Sobib su autoga ning doktorikraadiga.
S*****
3. detsember, K-le
Actionit on palju olnud, keevitusmasin, mille E*** rentis, ei tootanud yldse, mingi jama oli.
Nad soitsid tana 6 tundi mooda laenutuskohti ja poode, ei leidnud midagi. Lootusetu tundus. Siis leidis M** tanavalt keevitava latiino, kes oma perfektselt tootavat aparaati laenas.
Saun valmib, tarretise lopetasin, mure on. Siin on 25 kraadi sooja ja mul on ventilaatorite asemel 3 soojapuhurit, nagu just avastasin.
Peab midagi valja motlema.
S*****
K-le, endisele rühmitusekaaslasele
Tere K*****,
olen Miami Art Fairil,homme on avamine.
Valan uut tarretisnaist, L**** P***, endine EPL-i arvamustoimetaja oli modell, ca 135 kg. Voimas figuur.
Teised teevad A** C********i sauna. Just juhtus vaike ime: neile renditi keevitusaparaat, mis mingil pohjusel ei toiminud. Mingi jama, taiesti arusaamatu. Koik seisis selle taga, materjalide hankimisega oli just hea onn olnud. Nad veetsid 6 tundi, soites mooda kohti, kust aparaati rentida voi osta. Miski ei sobinud, nagu sein oli ees. Tundus, et jaabki ara -- homme kl 11 on pressiavamine.
Ja just siis, kui koik tundus lootusetu, leidis meie galeristi sober, kunstnik M** mingi kolumbialase tanaval keevitamast. See oli nous oma asju 150 taala eest laenama. Irooniline on, et viimane kord, olen kuulnud, kui T**** seda iirlast kohtas, pidi neil fyysiliseks kismaks minema. Ei maksa purjus peaga iirlasele oelda, et nende rahvas on luuserid ja mitte midagi, kuna neil pole isegi oma keelt.
OK, M** joudis just poest tagasi, toi piima, kuna tarretis on muidu liiga kollane.
OK, teen tood edasi. Motle meie peale, koige valmissaamine, samuti see, et naine ikka tarretub, on ysna piiri peal.
S*****
Saunaga on nyyd koik korras, valmib. Tarretisnaise valasin kah ara.
Ma ei tea, mis tast saab.
R-le, I-le
Tere,
olen Miamis ja hakkan kohe tarretist keetma.
Ei suuda kuidagi leida mahu arvutamise valemit netist, keegi teist just saatis selle mulle suvel. Et moodad kyljed yle ja saad mahu liitrites. Akki saadate uuesti selle lehekylje vihje, olen ise guugeldanud, kirjavahetused teiega yle vaadanud, ei leia.
Appi!
S*****
P.S. Siin on kl 1 paeval, mess avatakse pressile homme kl 11 hommikul. On 30 kr sooja, ma tahaks zhelatiini max palju panna, aga pole kindel, mitu liitrit see uus vorm on. On muide vaga kompaktne, arvutus ei peaks nii puusse minema , kui eelmine kord.
See oli nyyd kyll kaval. Olen mootnud, arvutanud inche sentimeetriteks ja kasutanud mingit mahuvalemit, mis eelmine kord andis tulemuseks 120 liitrit, aga oli 80.
Praegu lihtsalt teen, pannes samapalju zhelatiini vedeliku kohta kui eelmine kord (150 gr/1) ja loodan, et jagub. Kavatsen ventilaatoreid ka osta, kuna siin on 25 kraadi sooja, meeldivalt jahedavoitu siinse kliima kohta.
Teised keevitavad sauna kokku.
Homme on avamine.
S*****
P.S. M**** ei kaalu kindlasti mitte 80 kilo, vaid 100 vahemalt. Ja mul pole siin ca 130-140 kg naisest mitte taisvorm, vaid torso. See mahu arvutamine tundub jatkuvalt mystika. Mul peaks olema 90 l siin. Loodan, et klapib ja homme kl 11 ymber keerates ei oota mind halb yllatus.
P.P.S. Miami on suureparane, kui toode valmissaamisega seotud stress ning vahene uneaeg valja arvata.
Valemid sakivad. 160 asemel tuli 90 liitrit.
Zhelatiini jagus, nyyd on probleem ainult selles, kuidas see ara tarretub. Ma ei tea tegelikult, mis ajal see eelmine kovaks laks.
See vodisemine oli petlik.
Nyyd on kell 7 ja homme hommikul peaks olema kl 10 kuni 10 valmis ymber keeramiseks.
S****
Need ruumala arvutused ei klapi kuidagi.
Selle jargi tuli 160 liitrit, tegelikult laks 90.
Inimene pole valem.
Suurem probleem on, et ma olen siin skulptuurimaterjalide peale kulutanud 300 dollarit vahemalt. J***, tundub, tagasi ei maksa. Rikka inimese asi, talle ei joua kohale, et mul on raha otsas ja rohkem ei ole. Otse sellist asja, st raha kysida oleks piinlik.
Ei osanud selliste valjaminekutega arvestada. Elektripliit, hunnik potte, kilet, Pina Coladat, piima, suhkrut jne.
Kruvid.
Teip.
Mis iganes.
B**** A****i preemia on otsas, just avastasin.
S*****
Vaatasin oma kontoseisu praegu, peaks kyll raha jarel olema.
Ma ei tea, mis jama siin mu kaardi ja automaatidega on, proovin veel.
Ja skulptuurimaterjalide kohta mainiks, et kui Eestisse saabun, on mul heal juhul kaasa veel 3 ventilaatorit-soojapuhurit, sest ostsin need eile meeleheitehoos, kui tarretis ei tahtnud kovaks minna. Kas ta seda lopuks teeb, ei tea. 60 kg jaad sai kah toodud ja talle ymber massitud. 90 liiitrit vodisevat massi ning 32-33 kraadi sooja.
Pind taheneb jarjest, see pydel vedel mass, selle kiht pohjas jaab jarjest ohemaks. Millega see lopeb, ei tea, kas hakkab enne haisema voi saan enne eksponeerida kah. See vormi sees tarretis naeb nii monus valja ka sellisena, et on keset J****i galerii ekspositsioonipinda. Ootan ponevusega.
Saun valmib ka.
S*****
4. detsember, isale
Tere,
tana on esimest paeva mess avatud, pressipaev.
Palavus segab kyll, nimelt tarretisekuju valmimist.
Vahepeal oli kriitiline, kuna keevitusparaat, mille nad rentisid, ei sulatanud metalli yldse. Vist oli elektroodide viga, aga tapselt ei tuvastatud. Voi oli generaator liiga vahe voimas, ei tea. Siis, kui koik oli lootusetu ning osad olid eile kuus tundi mooda tehnikalaenutusi soitnud, juhtus ime. J****i sober M** iirlasest kunstnik, otsustas, et vaja on lihtsalt autoga ringi soita ja vaadata ringi. Leidiski mingi kolumbialase keevitamas oma hoovi peal, kes oli nous oma vaga korralikku aparaati 150 dollari eest yyrima, andes ka paki elektroode kaasa. Nyyd on koik kontrolli all. Saun on ilus.
J*** on saunamaterjale kinni maksnud, valja arvatud keevitusaparaadi rendi teine osa. Ma ise olen ka yritanud talle vihjata, et mul on oma kujuga siin taitsa suured kulutused, 300 dollarit, aga voimalik, et hetked on valed olnud. Ta on rikas ja ei saa tegelikult sisimas yldse aru, mis on rahapuudus. Pakkusin talle elektripliiti, mille olin sunnitud ostma, et akki tahab endale. ytles, et nad viskavad selle lihtsalt ara. Motlen, et sllisel juhul katsun oma neljas kohvris selle kaasa votta, 20 kg ara kasutatud zhelatiini koht on neis ju nyyd vaba. Ja ei tohi unustad 3 soojapuhurit-ventilaatorit.
Muidu saan rahaga tagasihoidlikult elades hakkama, ma loodan. Jumal onnistagu B**** A*****it.
Teile on pakk Starbucksi kohvi, joulueri. Kunagi mainisid, et huvitaks. Lisaks on Starbucksi joulu-CD. Tasuta. Kohv oli ysna kallis, nii et muid kingitusi ei tule. Enjoy. Nad olid vaga viisakad ja jahvatasid oad varskelt minu jaoks ara.
A***** sain kohalikust kaltsukast 10 dollari eest Donna Karani tumerohelise pluusi.
Nyyd sai pikalt, eile oli nii kiire tarretise ja muuga. Kahe paeva eest ja akki ka kolmandale ette. Netti siin pole enam naitusepaigas voimalik minna, staap vabade arvutitega on ara koristatud ja inimesed kasutavad oma laptope. Galeristid on end yles loonud ja yritavad midagi kellelegi maha myya voi kasulikke kontakte luua.
Taeva all tiirutavad kotkad.
S*****
I
26. november, isale
Onnelikult kohal. Vasinud.
Katsume yleval olla nii kaua kui voimalik, et uue rytmiga kohanduda.
Homme on siin Thanksgiving, teeme uhke ohtusoogi omavahel. Voin sulle hiljem raporteerida, kes mida tegi.
Tuttavas kohas, jalle. Jill on oma perekonna juures, yks vaiksetest koertest jai suvel auto alla, asemel on teine.
Siin on M****, iirlannast filmirezhissoor,kes on Eestis ka käinud.
28. asume rendiautoga Miami poole teele.
S*****
Hommik New Yorgis.
Osad laksid Manhattanile, mina ei viitsinud. 10 kraadi on. Pilvine. Nad laksid mingit tanupyhaparaadi vaatama ja jalutama. Motlen, magan veel. See korter on vist enamuse ajast rahvast tais, lisaks iirlannast filmitegijale M****le, kes on Eestis N** G**** videofestivalil kainud ja meile on siin veel hiinlannast kunstimanager V***, kes lendas kodumaalt siia Jillile appi Miami kunstimessil aitama.
Ma just raakisin V***le sinu suhtest hiina koogiga.
Nii et jah, tana on Thanksgiving. Rohkem polegi kirjutada midagi.
S*****
28. november, K-le
Tere,
tana on olnud rahulik paev, kaisime mitmekesi Brooklynis jalutamas. Kaisime M**ga shoppamas, selles kaltsuka, kust sa oma jaki ja CK kleidi said ja Conways. Sulle on kingitus.
Nyyd tulin yksinda linna peale. Kaisin MoMas, sest iiri filmirezhissooril on tasuta kunstnikukaart, millega saab seal kaia. Kahjuks oli samal ajal yleyldine ilma piletita paev, nii et muuseumi kuuel korrusel oli nii tohutult inimesi nagu Times Squarel voi metroos tipptunnil. Vaatasin klassikuid ja uut disaini. Tahtsin ka legendaarsele Eesti Maja reedeohtule minna, aga see on, tuleb valja, Thanksgivingu tottu kinni. Mu ohtu plaanid on mones mottes rikutud. Eile oli Thanksgivingu dinner party ja J**** voi A*** kysis T****i kaest: Onko viski ruokajuoma?
Muud midagi. Ilm on jatkuvalt eesti parem sygis, vist yle kymne kraadi. Tuult pole. Mul on piisavalt soojad riided, nii et yksinda Manhattanil jalutada oli meeldiv. Homme ohtul soidame Miami poole.
S*****
30. november, mitmele inimesele korraga
Tere M****, V****, H*****, A*** ja I**,
Ma ei varjagi, et kirjutan teile yhe kirja. Pole aegagi eraldi, jarjekord ootab arvuti taga.
Oleme Miamis, road trip laks hasti. Olime kahes autos, oo ja paev soideti, kokku 26 tundi.
Nagime tanupyhaadalavahetuse ummikuid.
Eile oosel 2 30 joudsime kohale ja messipaika.
Elame hotellis.
Siin on palmid, paike, 30 kraadi sooja.
S*****
Samadele inimestele, pool päeva hiljem
OK, eelmise lopetamisega laks aarmiselt kiireks, ei joudnud isegi oma nime alla kirjutada.
Kaisime just oisel Miami Beachil. Ise paris ujuuma ei lainud, kuigi vesi oli soe. Kuu oli otse meie pea kohal ja selle ymber oli tumedam lai rongas. Siis ilmus kuu ymber vaike ymmargune heledam laik. Mida need mulle seninagematud ilmastikunahtused tahendavad, ei tea.
See on vaga eriline linn, mina midagi taolist nainud veel ei olnud. Soitsime yyriautoga linna, mooda ookenivaatega korrusmajadest ja vaikestest funkvilladest, palmialleedest ja rikkuse, turvalisuse ning kerge dekadentliku ylbuse atmosfaarist.
Muidu tunduvad enamus teenindajatest, kellega kokku puutud, olevat mustad voi pigem latiinod. Suur osa hispaaniakeelsed.
Messipaik --neid samaaegselt toimuvaid messe on siin mitu, mis koik kokku moodustavadki Miami Art Fairi -- see on tyhi laohoone. Esmapilgul, kui kohale olime joudnud, tundus ysna oudne. Aga ma olin vasinud ka. Mis oli oudne -- suur hulk kahtlase kvaliteediga vaikseformaadilist maali, mis on tihedalt yksteise korvale riputatud. Ilmselgelt tahavad kohalikud vaesepoolsed kunstnikud kahku yyriraha saada, lootes, et moni Miamisse pidutsema sattunud turist tema teose kaasa haarab.
Aga on ka vaarikamalt mojuvaid galeriide ekspositsioone, kuigi mitte midagi toeliselt huvitavat. Maal, graafika, joonistus.... Igav, halvemal juhul veel amatoorlik, paremal juhul korralikult teostatud ja eksponeeritud, aga mittemidagiytlev.
Usun, et saun saab silmapaistev hitt olema. Meil on fotosid ka kaasas, kas ka neid selle pudipadi hulgas eksponeerida tahab, ei tea.
Tarretisnaise teen ka.
Tana ei ole saanud palju midagi teha, homme on palju tood, mess avatakse pressile neljapaeva hommikul ja ylejaanud publikule reedel. Pyhapaeval voetakse koik maha.
Tahaks muust ka ylevaate saada, kirjutan vist K****.**-le sellest yritusest.
S*****
1. detsember, K-le
Olen messipaigas, kohe hakkan vormi kokku panema ja kaasavoetud silikooniga auke lappima.
Jatkuvalt soe, nagu eesti juuli.
Kaisin tydrukutega supermarketist tarretise keetmiseks potte ostmas, samuti elektripliiti. Olen materjalide peale kulutanud yle 100 dollari siiani, on nork lootus, et J*** maksab osagi tagasi. Ta magab praegu hotellis, teised on ehituspoes saunamaterjale otsimas. Summa, mida J*** on nous sauna eest valja kaima, on hetkel 300 dollarit. Seda ta eile T*****le ytles. Vahetult enne reisi oli see 1500, veel enne,suvel,langes korraks 100 peale. Panused nagu borsil. Aga muidu on meeleolu pigem positiivne ning ka J*** heas tujus.
S*****
2. detsember, K-le
Tana on koigil toopaev alles alanud, kell on varsti 8 ohtul. Saunamaterjal on peaagu koos, paev labi on ringi soidetud, nyyd on ohtu ja jahedam. Paevane uinak venis koigil palju pikemaks, kui kavatsetud. Mina paikan oma silikoonvormi, M***e saatsin uue markeri jargi, niikuinii laks ehituspoodi.
Messiruumis on akki meeleolu pallju asjalikumaks muutunud kui varem, kui siin H*** ja teised toomehed midagi natuke tegid ja muidu niisama joid.
Elevus on ohus, ja sagin. Inimesi on akki jube palju siin. Varvivad, ehitavad, riputavad asju seintele.
S*****
Isale
Siin gripihysteeriat pole, on kyll Tamiflu reklaame ja yhe kaubamaja juures oli silt, et seal saab gripivaktsineerimist teha. Kysisin selle kohta, motlesin, et kui palju ei maksa, voiks ara teha. Tutkit. Seda maksab kinni valitsus, eraisik osta ei saa ning peab minema arsti juurde ja votma toendi, et tootad haiglas ning puutud paljude haigete inimestega kokku voi siis on sul mingi krooniline haigus, millega seagripp voib saatuslikuks saada. Mina olen pealegi valismaalane.
Olen messipaigas, kell on kaheksa ohtul, teeme veel kaua tood. Paeval magasime.
Sagin, palju sebivaid inimesi, kes koik ehitavad, varvivad, riputavad midagi... elevus ohus. Meeleolu on kuidagi asjalikuks lainud, J*** on heas tujus ja saunamaterjale kokku ostnud, st maksnud.
S*****
A-le
Teeme messipaigas tood, kell on kaheksa ohtul. Tehakse sauna, M**** on ehituspoes, mina tegelen M** abil oma skulptuuriga.
Homme hakkan tarretist keetma.
Sain sulle kohalikust second handist Donna Karani sargi. Vaga shikk, uus, hasti tumeroheline, imekergelt, mitte vulgaarselt laikiv. Sobib su autoga ning doktorikraadiga.
S*****
3. detsember, K-le
Actionit on palju olnud, keevitusmasin, mille E*** rentis, ei tootanud yldse, mingi jama oli.
Nad soitsid tana 6 tundi mooda laenutuskohti ja poode, ei leidnud midagi. Lootusetu tundus. Siis leidis M** tanavalt keevitava latiino, kes oma perfektselt tootavat aparaati laenas.
Saun valmib, tarretise lopetasin, mure on. Siin on 25 kraadi sooja ja mul on ventilaatorite asemel 3 soojapuhurit, nagu just avastasin.
Peab midagi valja motlema.
S*****
K-le, endisele rühmitusekaaslasele
Tere K*****,
olen Miami Art Fairil,homme on avamine.
Valan uut tarretisnaist, L**** P***, endine EPL-i arvamustoimetaja oli modell, ca 135 kg. Voimas figuur.
Teised teevad A** C********i sauna. Just juhtus vaike ime: neile renditi keevitusaparaat, mis mingil pohjusel ei toiminud. Mingi jama, taiesti arusaamatu. Koik seisis selle taga, materjalide hankimisega oli just hea onn olnud. Nad veetsid 6 tundi, soites mooda kohti, kust aparaati rentida voi osta. Miski ei sobinud, nagu sein oli ees. Tundus, et jaabki ara -- homme kl 11 on pressiavamine.
Ja just siis, kui koik tundus lootusetu, leidis meie galeristi sober, kunstnik M** mingi kolumbialase tanaval keevitamast. See oli nous oma asju 150 taala eest laenama. Irooniline on, et viimane kord, olen kuulnud, kui T**** seda iirlast kohtas, pidi neil fyysiliseks kismaks minema. Ei maksa purjus peaga iirlasele oelda, et nende rahvas on luuserid ja mitte midagi, kuna neil pole isegi oma keelt.
OK, M** joudis just poest tagasi, toi piima, kuna tarretis on muidu liiga kollane.
OK, teen tood edasi. Motle meie peale, koige valmissaamine, samuti see, et naine ikka tarretub, on ysna piiri peal.
S*****
Saunaga on nyyd koik korras, valmib. Tarretisnaise valasin kah ara.
Ma ei tea, mis tast saab.
R-le, I-le
Tere,
olen Miamis ja hakkan kohe tarretist keetma.
Ei suuda kuidagi leida mahu arvutamise valemit netist, keegi teist just saatis selle mulle suvel. Et moodad kyljed yle ja saad mahu liitrites. Akki saadate uuesti selle lehekylje vihje, olen ise guugeldanud, kirjavahetused teiega yle vaadanud, ei leia.
Appi!
S*****
P.S. Siin on kl 1 paeval, mess avatakse pressile homme kl 11 hommikul. On 30 kr sooja, ma tahaks zhelatiini max palju panna, aga pole kindel, mitu liitrit see uus vorm on. On muide vaga kompaktne, arvutus ei peaks nii puusse minema , kui eelmine kord.
See oli nyyd kyll kaval. Olen mootnud, arvutanud inche sentimeetriteks ja kasutanud mingit mahuvalemit, mis eelmine kord andis tulemuseks 120 liitrit, aga oli 80.
Praegu lihtsalt teen, pannes samapalju zhelatiini vedeliku kohta kui eelmine kord (150 gr/1) ja loodan, et jagub. Kavatsen ventilaatoreid ka osta, kuna siin on 25 kraadi sooja, meeldivalt jahedavoitu siinse kliima kohta.
Teised keevitavad sauna kokku.
Homme on avamine.
S*****
P.S. M**** ei kaalu kindlasti mitte 80 kilo, vaid 100 vahemalt. Ja mul pole siin ca 130-140 kg naisest mitte taisvorm, vaid torso. See mahu arvutamine tundub jatkuvalt mystika. Mul peaks olema 90 l siin. Loodan, et klapib ja homme kl 11 ymber keerates ei oota mind halb yllatus.
P.P.S. Miami on suureparane, kui toode valmissaamisega seotud stress ning vahene uneaeg valja arvata.
Valemid sakivad. 160 asemel tuli 90 liitrit.
Zhelatiini jagus, nyyd on probleem ainult selles, kuidas see ara tarretub. Ma ei tea tegelikult, mis ajal see eelmine kovaks laks.
See vodisemine oli petlik.
Nyyd on kell 7 ja homme hommikul peaks olema kl 10 kuni 10 valmis ymber keeramiseks.
S****
Need ruumala arvutused ei klapi kuidagi.
Selle jargi tuli 160 liitrit, tegelikult laks 90.
Inimene pole valem.
Suurem probleem on, et ma olen siin skulptuurimaterjalide peale kulutanud 300 dollarit vahemalt. J***, tundub, tagasi ei maksa. Rikka inimese asi, talle ei joua kohale, et mul on raha otsas ja rohkem ei ole. Otse sellist asja, st raha kysida oleks piinlik.
Ei osanud selliste valjaminekutega arvestada. Elektripliit, hunnik potte, kilet, Pina Coladat, piima, suhkrut jne.
Kruvid.
Teip.
Mis iganes.
B**** A****i preemia on otsas, just avastasin.
S*****
Vaatasin oma kontoseisu praegu, peaks kyll raha jarel olema.
Ma ei tea, mis jama siin mu kaardi ja automaatidega on, proovin veel.
Ja skulptuurimaterjalide kohta mainiks, et kui Eestisse saabun, on mul heal juhul kaasa veel 3 ventilaatorit-soojapuhurit, sest ostsin need eile meeleheitehoos, kui tarretis ei tahtnud kovaks minna. Kas ta seda lopuks teeb, ei tea. 60 kg jaad sai kah toodud ja talle ymber massitud. 90 liiitrit vodisevat massi ning 32-33 kraadi sooja.
Pind taheneb jarjest, see pydel vedel mass, selle kiht pohjas jaab jarjest ohemaks. Millega see lopeb, ei tea, kas hakkab enne haisema voi saan enne eksponeerida kah. See vormi sees tarretis naeb nii monus valja ka sellisena, et on keset J****i galerii ekspositsioonipinda. Ootan ponevusega.
Saun valmib ka.
S*****
4. detsember, isale
Tere,
tana on esimest paeva mess avatud, pressipaev.
Palavus segab kyll, nimelt tarretisekuju valmimist.
Vahepeal oli kriitiline, kuna keevitusparaat, mille nad rentisid, ei sulatanud metalli yldse. Vist oli elektroodide viga, aga tapselt ei tuvastatud. Voi oli generaator liiga vahe voimas, ei tea. Siis, kui koik oli lootusetu ning osad olid eile kuus tundi mooda tehnikalaenutusi soitnud, juhtus ime. J****i sober M** iirlasest kunstnik, otsustas, et vaja on lihtsalt autoga ringi soita ja vaadata ringi. Leidiski mingi kolumbialase keevitamas oma hoovi peal, kes oli nous oma vaga korralikku aparaati 150 dollari eest yyrima, andes ka paki elektroode kaasa. Nyyd on koik kontrolli all. Saun on ilus.
J*** on saunamaterjale kinni maksnud, valja arvatud keevitusaparaadi rendi teine osa. Ma ise olen ka yritanud talle vihjata, et mul on oma kujuga siin taitsa suured kulutused, 300 dollarit, aga voimalik, et hetked on valed olnud. Ta on rikas ja ei saa tegelikult sisimas yldse aru, mis on rahapuudus. Pakkusin talle elektripliiti, mille olin sunnitud ostma, et akki tahab endale. ytles, et nad viskavad selle lihtsalt ara. Motlen, et sllisel juhul katsun oma neljas kohvris selle kaasa votta, 20 kg ara kasutatud zhelatiini koht on neis ju nyyd vaba. Ja ei tohi unustad 3 soojapuhurit-ventilaatorit.
Muidu saan rahaga tagasihoidlikult elades hakkama, ma loodan. Jumal onnistagu B**** A*****it.
Teile on pakk Starbucksi kohvi, joulueri. Kunagi mainisid, et huvitaks. Lisaks on Starbucksi joulu-CD. Tasuta. Kohv oli ysna kallis, nii et muid kingitusi ei tule. Enjoy. Nad olid vaga viisakad ja jahvatasid oad varskelt minu jaoks ara.
A***** sain kohalikust kaltsukast 10 dollari eest Donna Karani tumerohelise pluusi.
Nyyd sai pikalt, eile oli nii kiire tarretise ja muuga. Kahe paeva eest ja akki ka kolmandale ette. Netti siin pole enam naitusepaigas voimalik minna, staap vabade arvutitega on ara koristatud ja inimesed kasutavad oma laptope. Galeristid on end yles loonud ja yritavad midagi kellelegi maha myya voi kasulikke kontakte luua.
Taeva all tiirutavad kotkad.
S*****
Tagasi Vanas Maailmas
Tagasi vaadates oli Miami piisavalt veider, et seal kiiresti kohaneda. Ja praegu on mul esimest korda elus Ameerikast koju tuleku järel raske olla. Eile läksin lennujaamast otse P sünnipäevale, milleks ta oli reserveerinud teatri. Mul oli pikem vestlus P mehega, kes on kuuba muusika suur austaja ning kasutab oma ingliskeelse jutu sees põhimõtteliselt sõna "Miami" hispaaniakeelset hääldust ning nimekuju "Nueva York". Ja soome kunstiakadeemias töötava P sõbrannaga, kes lubas oma tudengitele meie residentuuri edaspidi soovitama hakata ning võttis minu käest kõikvõimalikke andmeid ja kontakte.
Edasi käisin sealsamas vanalinnas E-l tema butiigis külas. P-le viisin kingituseks pudeli guatemaala rummi ja M poolt puu otsast alla toodud kookospähkli, E-le pornovideo pealkirjaga "Black Monster Cocks". Viimase olid andnud mulle tantsuperfokat teinud noored New Yorgi kunstnikud, kelle jõulukriitikat/suhtedraamat/põrandal püherdamist ma olin seal viimasel õhtul seganud. Ma arvan, et perfoka ajal mulle selle video ulatamine oli nende poolt omamoodi irooniline akt. Ma olin juua täis. Ma olin etenduse ajal eesti keeles seletanud, et lõpetatagu see tsirkus ära, aitab materjalide kasutamisest, mis maksavad alla 50 dollari, astunud jalaga nende jõululambikesi katki, valanud nende eggnogg`ikausi ümber ja loopinud neid erinevate esemetega. See oli väike perfokafestival ühes Brooklyni galeriis, kus mulle J perfokas tema naturaalse kohmakuse, mitte näideldud, vaid ehtsa meeleheitliku koduperenaise olekuga ning ta tupest välja tõmmatud kokteilikirsside asetamisega Rose Lee Goldbergi asendava kumminuku omasse täiesti üllatavalt meeldis. Tema isiksus kandis kõik selle suurepäraselt välja ning ühtlasi meeldis mulle, kuidas ta rikkus reeglit, mille kohaselt esineja peaks olema külmavereline, enesekindel ja autonoomne. J oli kohmakas ja käitus perfokat tehes täpselt nii, nagu võõrustaks oma külalisi kokteilipeol. Kuna olin linna peal käies ning J korteris külma õhkava konditsioneeri kõrval magades alajahtunud ja mulle tundus, et ma jään nüüd kohe haigeks pärast sooja Miamit, alustasin kohe üritusele jõudes külmarohuga. Nad jagasid nimelt Jim Beami shotte tasuta. Pärast kolme viimast tundusid mulle enamike kunstnike perfokad äärmiselt pikad, igavad ja tüütud. Nad olidki seda, vähwmalt mingil määral. Lisaks ei meeldinud mulle pühadehooaja üle ironiseerimine ja ameerika naistesaadete paroodia. Jõin end seal linnas selle korra viimasel õhtul sihikindlalt ja kiiresti täis ning käitusin enda kohta standartselt halvasti. Ainus uus asi on, et pärast kirjanduspreemia saamist olen hakanud end purjus peaga Jaan Krossiga võrdlema. Ja mulle tundub ka, et inimesed, kes esinevad mu juttudes kirjanduslike kangelastena, võiksid päris elus mu suhtes suuremat respekti üles näidata ning ma norin nendega seetõttu ennetavalt tüli. Aga ka selles ei ole mitte midagi uut...
Igal juhul ei jõudnud ma tänu sellele viimasele õhtule järgmisel hommikul tagasi kingapoodi Graham Avenuel. Kuhu jäidki maha lume-ja veekindlad, aga selle juures üllatavalt ilusad saapad. 39 dollarit ning firma Totes. Mul on neist jätkuvalt kahju.
Edasi käisin sealsamas vanalinnas E-l tema butiigis külas. P-le viisin kingituseks pudeli guatemaala rummi ja M poolt puu otsast alla toodud kookospähkli, E-le pornovideo pealkirjaga "Black Monster Cocks". Viimase olid andnud mulle tantsuperfokat teinud noored New Yorgi kunstnikud, kelle jõulukriitikat/suhtedraamat/põrandal püherdamist ma olin seal viimasel õhtul seganud. Ma arvan, et perfoka ajal mulle selle video ulatamine oli nende poolt omamoodi irooniline akt. Ma olin juua täis. Ma olin etenduse ajal eesti keeles seletanud, et lõpetatagu see tsirkus ära, aitab materjalide kasutamisest, mis maksavad alla 50 dollari, astunud jalaga nende jõululambikesi katki, valanud nende eggnogg`ikausi ümber ja loopinud neid erinevate esemetega. See oli väike perfokafestival ühes Brooklyni galeriis, kus mulle J perfokas tema naturaalse kohmakuse, mitte näideldud, vaid ehtsa meeleheitliku koduperenaise olekuga ning ta tupest välja tõmmatud kokteilikirsside asetamisega Rose Lee Goldbergi asendava kumminuku omasse täiesti üllatavalt meeldis. Tema isiksus kandis kõik selle suurepäraselt välja ning ühtlasi meeldis mulle, kuidas ta rikkus reeglit, mille kohaselt esineja peaks olema külmavereline, enesekindel ja autonoomne. J oli kohmakas ja käitus perfokat tehes täpselt nii, nagu võõrustaks oma külalisi kokteilipeol. Kuna olin linna peal käies ning J korteris külma õhkava konditsioneeri kõrval magades alajahtunud ja mulle tundus, et ma jään nüüd kohe haigeks pärast sooja Miamit, alustasin kohe üritusele jõudes külmarohuga. Nad jagasid nimelt Jim Beami shotte tasuta. Pärast kolme viimast tundusid mulle enamike kunstnike perfokad äärmiselt pikad, igavad ja tüütud. Nad olidki seda, vähwmalt mingil määral. Lisaks ei meeldinud mulle pühadehooaja üle ironiseerimine ja ameerika naistesaadete paroodia. Jõin end seal linnas selle korra viimasel õhtul sihikindlalt ja kiiresti täis ning käitusin enda kohta standartselt halvasti. Ainus uus asi on, et pärast kirjanduspreemia saamist olen hakanud end purjus peaga Jaan Krossiga võrdlema. Ja mulle tundub ka, et inimesed, kes esinevad mu juttudes kirjanduslike kangelastena, võiksid päris elus mu suhtes suuremat respekti üles näidata ning ma norin nendega seetõttu ennetavalt tüli. Aga ka selles ei ole mitte midagi uut...
Igal juhul ei jõudnud ma tänu sellele viimasele õhtule järgmisel hommikul tagasi kingapoodi Graham Avenuel. Kuhu jäidki maha lume-ja veekindlad, aga selle juures üllatavalt ilusad saapad. 39 dollarit ning firma Totes. Mul on neist jätkuvalt kahju.
neljapäev, detsember 10, 2009
Uudiseid
Kuna paevikut pidada ega blogi pole olnud ei aega ei voimalust, kaalun motet avaldada siin katkendeid meilidest koju.
Aga sellega ei tegele ma enne jargmist esmaspaeva.
Vastus kysimusele: laheb hasti. Miamis laks, kui see koik toesti maksimaalselt lyhidalt kokku votta, vaga hasti. Praegu olen teist ood hipikommuuni hotellis sygaval Georgia metsas. Aga ka sellest natuke hiljem ja pikemalt. Tana varahommikul jatkub road trip tagasi New Yorgi poole ning lennuk laheb sealt linnast laupaeva parastlounal. Pyhapaeval lahen otse lennujaamast synnipaevabrunchile.
Ja kui praeguse asukoha olemus kokku votta: vaikne, rahulik, soe, eksootiline, new age, okoloogiline, luksuslikult looduslahedane....
Aga sellega ei tegele ma enne jargmist esmaspaeva.
Vastus kysimusele: laheb hasti. Miamis laks, kui see koik toesti maksimaalselt lyhidalt kokku votta, vaga hasti. Praegu olen teist ood hipikommuuni hotellis sygaval Georgia metsas. Aga ka sellest natuke hiljem ja pikemalt. Tana varahommikul jatkub road trip tagasi New Yorgi poole ning lennuk laheb sealt linnast laupaeva parastlounal. Pyhapaeval lahen otse lennujaamast synnipaevabrunchile.
Ja kui praeguse asukoha olemus kokku votta: vaikne, rahulik, soe, eksootiline, new age, okoloogiline, luksuslikult looduslahedane....
teisipäev, detsember 01, 2009
Miami
29. novembri esimesed tunnid oises Miamis. Olen joudnud koos galerist J, M ja hiinlanna V-ga messipaika. Teised (T, E, M, J, A) peaksid paari tunni parast samasse sihtpaika joudma.
Ma olen surmvasinud, 26-tunnise autosoidu jooksul voibolla 2 tundi kokku maganud ja kui ma silmad kinni panen, naen varvilisi psyhedeelseid mustreid.
Ma leian vorkkiige, kuhu ara kustuda. Aga enne seda kuulen, kuidas inimesed, kes on soitnud messi yles panema ja siia ehitama ning kes joovad olut ja viskit, omavahel raagivad. Otsetolge.
Esimene mees : Me peaksime siia lahedale swingers-klubisse minema! Motle, mees, sa lahed sinna majja sisse, seal on sellised naised... Kepid, keda tahad.
Teine mees: Lahme! Aga enne voiks jooki juurde tuua.
Esimene: Sa oled suureparane kunstnik!
Teine: Aitah. Ma hindan seda.
Ja enne kui ma pariselt ara vajun, motlen, et peaks selle artikli, mida yhe lehe arvamustoimetaja mult ammu on valja raakida yritanud, ikka ara tegema.
Uued, pehmed mehelikud vaartused.
Aga muidu on siinkandis tapselt nagu filmides nahtud. Niisiis ei vaari need palmid, soojus, rand, kohati stiilne ja kohati karjuvalt maitsetu arhitektuur, kergelt snooblik orna dekadentsi varvinguga atmosfaar ega oine Miami Beach pikemat kirjeldust. Ma hakkan oma tarretisevormi kokku panema ning silkoonvormi rebendeid lappima.
Ma olen surmvasinud, 26-tunnise autosoidu jooksul voibolla 2 tundi kokku maganud ja kui ma silmad kinni panen, naen varvilisi psyhedeelseid mustreid.
Ma leian vorkkiige, kuhu ara kustuda. Aga enne seda kuulen, kuidas inimesed, kes on soitnud messi yles panema ja siia ehitama ning kes joovad olut ja viskit, omavahel raagivad. Otsetolge.
Esimene mees : Me peaksime siia lahedale swingers-klubisse minema! Motle, mees, sa lahed sinna majja sisse, seal on sellised naised... Kepid, keda tahad.
Teine mees: Lahme! Aga enne voiks jooki juurde tuua.
Esimene: Sa oled suureparane kunstnik!
Teine: Aitah. Ma hindan seda.
Ja enne kui ma pariselt ara vajun, motlen, et peaks selle artikli, mida yhe lehe arvamustoimetaja mult ammu on valja raakida yritanud, ikka ara tegema.
Uued, pehmed mehelikud vaartused.
Aga muidu on siinkandis tapselt nagu filmides nahtud. Niisiis ei vaari need palmid, soojus, rand, kohati stiilne ja kohati karjuvalt maitsetu arhitektuur, kergelt snooblik orna dekadentsi varvinguga atmosfaar ega oine Miami Beach pikemat kirjeldust. Ma hakkan oma tarretisevormi kokku panema ning silkoonvormi rebendeid lappima.
Tellimine:
Postitused (Atom)