neljapäev, jaanuar 11, 2007

Viimane sõna antud asjas

Aurora:

Ja edaspidi kavatseme samasuguse kirglikkuse, põhjalikkuse, intriigide ja illustratsioonide saatel kajastada omaenda tegemist. Eekõige rohkem fotosid, ma loodan.
JA NÜÜD
VIIMANE SÕNA (KOOS MINUPOOLSETE KOMMENTAARIDEGA)

From : Ville Karel
Sent : Thursday, January 11, 2007 10:39 AM
To : "Sandra Jõgeva" , jaan@eaa.ee
Subject : Re: Fw: SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE

Go to previous message|Go to next message|Delete|Inbox

lugupeetud ingrid ja teised

purju joodi ennat peale perfokat ja tänu sellele,et mingid jorsid vahele tulid.
pealtvaatajatele mitte mingisugust ohtu polnud, performandid koristasid koos koristajatädidga klaasikillud ära kümne minutiga. ja tants ja trall võis edasi minna.
ja narkootikume said ainult pealtvaatajad.
ja urmas latikase vaimustuse peale oskan ma vaid öelda et mina seds saasta vaatama ei jäänud.

..ja hulk joogiklaase purustatud? *oma manageri edasistest liikumistest pole mul aimugi **aga isiklikult ei näinud isegi terveid joogiklaase terve selle ürituse juures.


ja ühesõnaga makske kinni vähemalt Sandra jõgeva kuuesajakroonised trussikud*** , ülejäänu võite endale persse pista
,,


lugupidamisega. ville karel

Joonealused märkused:
* Pealtvaataja Aino Ingrid Superstari sõnul sai osa publikust perfokast innustust ja hakkas ise joogiklaase puruks taguma.
** See on vale. Lahkusime peolt koos. Kusjuures klaase-pudeleid mina isiklikult ei lõhkunud.
*** Vihje sellele , et Cnopti 5000-st veel kättesaamata jäänud honorarist investeeriti minu kui assistendi pesusse (kokku 600 krooni, Merekeskusest Mere puiesteelt, "trussikud" on parasjagu labane väljend musta kombinee ja punase neglizhee kohta. Ja isiklikult toetan hr Elkeni seisukohta , et see 5000 krooni pole kordumatu etteaste, selleks kulunud vaimse ja füüsilise töö, enemgi veel -- vaimsete ja füüsiliste kannatuste eest kuidagi liiga palju.

Joone-joonealused märkused:
Lahe! Ma tunnen end nagu kroonik või kunstiajaloo uurija. Nagu keegi , kes sorib Pärsimägi vanades kirjades. Veel enam --sorib iseenda vanades, auklikes, hajustes mäleestustes sellestsamast õnnetust Pärsimägist. NB! Keegi, kes on kunagi mainitud kunstniku loomingusse süübinud, ei peaks end kuidagi solvatuna tundma. Ausalt. See oli juhuslik nimi, sama hästi võiks see olla olla Elmar Kits (Kitse-uurijad , sorry!)
Ja veel. Mõnes mõttes pole see üldse lahe. Vaid nagu Tartu Kunstnike Liidu intriigid.

1 kommentaar:

Maris Palgi ütles ...

ei tea midagi.

Tartu Kunstnike Liidu intriige ei saa ka niisama lihtsalt kõigega võrrelda.

Neil on oma traditsioon, oma ajalugu, oma ähmane tulevik.

Tartu Kunstnike Liidu intriigid on väljakujunenud ja rangeid rituaalinõudeid järgivad, ulatuvad mitme põlvkonna taha ja susisevad ka siis edasi, kui Tartu linna enam maamunal pole, ammugi siis Tartu Kunstnike Liitu.
See on hulga tõsisem üritus ning väsinute asemele astuvad üha uued ja uued tulehoidjad.

Palun Tartu Kunstnike Liidu intriige mitte puutuda - see on meie rahvuslik uhkus!