Esmaspäev, jaanuar 15, 2007

Minu orkester

Õigemini Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Ma rääkisin nad ära ! Nad teevad vähem kui nädala pärast Pärnus seda, mida mina (meie) tahame, aga nende peadirigent Mihhail Gertz ei tahtnud mitte. Ta nimetas seda üleinimlikuks. Kena peente näojoontega juudi noormees, pruunid silmad kavalalt säramas. (Mu emal oli nooruses mitu sellist peikat, ma tean; võimalik , et tegu on alateadliku rassismiga -- siirdub ju rahvus juutidel naisliini pidi (et iga pogromm, lõhkumiste-ja vägistamiste laine ei saaks arvepidamist sassi lüüa -- ja minu ema isa-isa oli juut. Ja seda oli noore Malle nina-ja silmade kujus kergelt aimata. Väga noorena tuletas veidi meelde Anne Franki -- kes ju väga nooreks jäigi. Aga see selleks.)
Igal juhul see Gertz ei olnud mu plaaniga eriti nõus. "Sa vaata seda!", ütles ta rõhutatud dramaatikaga. Vaatasin. Mingi noodileht. "Vabandage, ma ei tunne noodikirja." "Te vaadake seda!" "Palju noote...", kostsin mõtlikult. "Schönberg! Meie koor on praegu nagu silmaklappidega hobused, valmistunud selleks kontserdiks päevad läbi. Me valmistume hüppeks! Ja teie tahate, et nad teeksid enne seda ei tea mida!" --"Vabandage, ma olen natuke ratsutamist õppinud. Aegajalt lastakse ka maneezhis hobustel minna, kuhu ise tahavad..."
Igal juhul. Meie vestlus jätkus samas vaimus (dramaatika, metofoorid, minupoolne otsene naljaga pooleks palumine), kuni hakkasime mõlemad naerma. Surusime käsi . Leppisime kokku. Saavutasime kompromissi. "Gescheft!" , lisasin ühe vähese jidishikeelse sõna (tähendab "äri"), mida teadsin , aga Mihhail Gertz ei kuulnud seda või tegi, nagu ei saaks ta sellest aru.
Tundsin end hästiläinud tehingust suurepäraselt (hoolimata jätkuvast köhast ja külmetusest), ajasin muid perfokaga seotud asju (nende hulgas fotosessioon, fotograafi ning modelli kiirkorras kohale organiseerimine ja meigi tegemine), leppisin intervjuu kokku ning premeerisin end siisjärgnevate asjadega:
--eriti efektse mustriga võrksukad
--- eriti ilusa mustriga San Pellegrino sukad (50 % alla)
---- türkiissinised pitssukad
-----heleoranzhid pitssukad (mõlemad väga odavad)
-----köharohi (olude sunnil)
-----juustehooldusvahend (Schwartzkopf)
Siis olin sunnitud fotostuudiosse taksoga sõitma ja veel meigieemaldusasju ostma ja siis sai konto tühjaks. Nagu mu ema alati ütleb: "Kuidas sul küll selle juudi rändkaupmehe geenidest midagi ei ole? Koguaeg on sul raha otsas." Ja veel ütleb ta: "Juudi jõulupuu."

Kommentaare ei ole: