"Skandaal"

Aurora:

Lühidalt toimus järgmine. EKL kutsus mind (või rühmitust) esinema loomeliitude peale. Teate küll: näitljejate liit, kunstnike, kirjanike, arhitektide, sisearhitektide jne jne ametiühingud. Pidu, mis tundub rohkem olevat suunatud keskmisele ja vanemale generatsioonile (arutasime eile A-ga, 99% keskealistest meestest näevad koledad välja....), toimus Salme Kultuurikeskuses. Pakkusin enda asemele performance`it tegema rühmitust Cnopt. Kuna ka Niinale ei meeldinud mõte, et jälle kutsutakse tüdrukud silmailu pakkuma. Neile keskealistele. Enamuses koledad. Ja Cnopt tundus sobivalt radikaalne . Ja kohati füüsiline. Ekl president oli nende suhtes vist natuke kahtlustav, aga rõhus selle peale, et mina soovitasin. Enivei. Üleeile õhtul see toimus. Pidu nimelt. Minu roll oli jagada publikule rahustavaid tabletikokteile väikestest plasttopsidest (nagu haiglafilmidest nähtud) ja peegelkandikult. Kandsin punast ja musta pesu (Merepuiestee kaubanduskeskus, made in Turkey, soovitan!) ja punaseid tikkkontsaga sukksaapaid (tänud, Tiiu Poom!) Rühmituse C liikmed kandsid vastavalt valget ja musta ja Ri maikal oli kiri: "Ma ei ole pilves. See on vatt". Lisaks olid nad endile kleepinud musti täppe . Nad olid toonud publiku ette vaiba, millel seistes lõid nad kordamööda üksteisele pudeleid pähe puruks. Viina-, veini- ja õllepudeleid. Peas olid neil lisaks mütsidele telliskivid. Klaasikillud lendasid suures kaares laiali ja tekitasid performantidele kergeid pindmisi lõikehaavu. Mina pakkusin jätkuvalt tablette (Validol, palderjan ja ainsa keemilise psühhotroopikumina Fenazepam. Kõik Vene päritolu -- eriti viimase ravimi järele oli peokülastajate poolt nõudmist) Ühel hetkel sekkus etendusse lüheldane täidlane noormees rinnasildiga "Meeskond" ja lohistas ühe esineja minema. Selle peale lõin mina teise esineja pähe puruks peegli. Mis tekitas esineja kätte natuke sügavama kui pindmise haava. Lisaks oli etendusse kaasatud kunstnik P, kes pidi taguma gongi, aga pealtvaatajate kinnitusel seda ei teinud. Siis oli perfokas läbi, küll aga jätkus jagelemine turvatöötajate , kultuurimaja juhataja ja arhitektide liidu poolse korraldajaga. Nõuti meie kohest lahkumist, lubades vastasel juhul peo ära lõpetada või alternatiivina politseid. Meeldejäänud vestluskatkeid:
Arh Liidu naisterahvas: "Ja teie olete nüüd siit kadunud ! Roojasite põranda ära! (Autori vahemärkus: põrand oli graniidist ja klaasikillud ei teinud midagi) Te lubasite 10 min enne oma etteastet, et klaasikilde ei tule!"
Mina : " See oleks nagu te kutsuksite siisa Meie Mehe, aga 10 min enne kontserti ütlete, et laulu "Sinine Vilkur" ei tule.
Kultuurimaja juhataja: "Meie Mees on meil siin esinenud küll."
Rühmituse C. liige V: "Selles ma ei kahtle. Aga räägiksime nüüd sisulistest asjadest. Mind tiriti minu enda perfokast ära."
Kultuurimaja: " Aga on ju mingid normaalse käitumise reeglid ....."
Mina: "Soovite validooli, palderjani, fenazepaami?"
Kultuurimaja: " Ei soovi. /vaiksemalt, omaette/ Narkomaanid kah veel.
Turvamees: "Teid kutsuti siia esinema . Nüüd te olete seda teinud ja võite lahkuda."
EKL president: "Nad on kutsutud külalised."
Arh Liidu naine: "Mingid inimsed süüdistavad mind oma gongi varastamises!"
JNE JNE JNE
Sündmustest ette rutates: politseid ei tulnud ja lahkusime alles tükk aega hiljem. Omal soovil. Isegi gong leiti ülesse.Aitasime koristajatel oma tööd teha. Ja inimestele meeldis, nagu tuli lõpuks ja kergelt vabandades ütlema isegi Arhitektide Liidu naine, kes, vaeseke, korraldas sellist pidu esimest korda.
Ja huvitava faktina lisaksin baari, kust pakuti väga korralikke õunamartiinisid, mille klaasides hõljus õunaviil sisselõigatud K-tähega. Mis ei tähendanud ei Kunstnike ega Kirjanike Liitu, vaid Keskerakonda (roheline Granny Smith ka veel). Kõik sõimasid vastavat parteid, aga kokteile jõid siiski.
Ja ametliku lisana /alternatiivse vaatenurgana/ üritusena performance`t sotsiaalpoliitilisse konteksti paigutada lisan selle sissekande lõppu EKL juhataja meile, mis on saadetud kõigile ürituse korraldajatele:

SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE

Tere, head esmaspäeva peolistele!
Selline tunne, et peaks paar selgitavat sõna ütlema. Eriti arvestades, et kõik me ei pruugi kursis olle nende kaasaegse kunsti praktikatega, mida
kunstinoorus harrastab .
Cport on üks paremaid NonGratast võrsunuid performereid, ka seekord olid nad sotsiaalselt liigagi täpsed, tellis/kantpeade vestlus oli selle
lajatamise kõrval mis parteide vahel väljaspool maja toimub ju küllatki taltsas.Kunstnikud arvestasid isegi liigagi bukvalistlikult ürituse motot,
põmmpeade vestlus oli ju adekvaatne kommentaar /edasiarendus ka inter-graatsiast inspireeritud poksimatsile. Kas "piirides vägivald" (
nagu poksimatshil päris-spordi nime all ) on õilsam-ohutum kui teistsuguste reeglite järgi lavastatud simuleeritud vägivald?
Maja traditsioone kultuurimajana arvestades, on need seinad analoogset ennemgi näinud.
Vaatajate reaktsioon, segatud tunded, olid ju? Järelikult töötas? See aga on nö. ebatraditsiooniliste väljendusvahendite puhul esmatähtis.
Ainuke etteheide, valearvestus: liig-libe põrand lõi killud ülikaugele, mingi meetrikõrgune kilest-plastikust piire oleks mänguruumi kohe alguses
piiritlenud. Kõik reality`st performansisse sisenenud tegelased, nagu turvad, administraatorid ja järelkoristamine oli tasemel ja tuleb
siinkohal lugeda projekti õnnestunud (mitteplaneeritud) osaks. Nii nagu Sandra Jõgeva laialijagatavad rahustavad tabletidki. Peaaegu oleks
täitunud ka iga noore kunstniku soov, et politsei oleks aktsiooni sekkunud ja asjaosalised areteerinud. Nii hästi ei läha enamasti.

Õnneks kestsid segadused kunsti ümber mitte eriti pikka aega ja
kohaletulnud said peagi oma kohaletuleku põhieesmärkide st tantsu ja
lõbustuste juurde asuda.

Lugupidamisega,
Jaan Elken
EKL
----- Original Message -----