KÜLALISESINEJA INGEL

Aurora:

Mu daamid ja härrad -- külalisesineja Ingel, kellel on midagi öelda. Statement loo lõpus.

Ingel:

Mingi paar päeva tagasi toimus mu kallite kursakaaslaste esimene näitus. Otsustasin, et võiks siis ikka ka minna õnne soovima -- noh ,välja kukkus vähe teisiti. Ja sellest shokiteraapiast ma nüüd räägingi, kuigi pean mainima, et see pole mul esimene hommik ärgata ja oma elu lugu teistelt kuulata vürtsikate noomitustega. Seda on juhtunud iga nädal viimased 7 aastat. Noh, vahest jääb nädal vahele.
Seekord aga on mul oma rock and roll imidzhist veits kopp ees. See ei toimi Eestis, kuna ma näen enamasti õhtu lõpuks välja nagu Velbaum.Aga tagasi tolle saatusliku päeva juurde. Hommikul käisin sõbrannade V ja Eg, keda ka Aurora tunneb, filmi tegemas aga kuna asi toimus õues lumehangedes ja napis rõivastuses oli vaja võtta külmarohtu milleks osutus valge 777. Sõbrantsidele ei tundund see eriti istuvat, noh V ei virisend aga võttis vist ikka nats vähem .. Edasi käisime poest läbi, 2 Kosmost kotti ja Woodstocki Rga kohtuma. Jõime ühe õltsi, kõik oli super lux. Siis Ekasse. Puumaja teel nägime ka Sd, kes pidi hiljem liituma, et minna avamisele 008 gallerysse. Jõime veits. Ma matsin oma haugi ka Eka hoovi lumehange, et säiliks ja meikisin end veits et ikka glam olla. Jõuame galeriisse (mäletan). Vaatan ringi, kõik on ok, võtan klaasi veini, siis on mälukas _____istun galerii ukse taga____mälukas___ärkan Ekas ja tuigerdan välja. Kaevan haugi lumehangest, astun ukse poole, Eka pisijumalast turvamees (kõige toredam) ütleb kurjalt “Ärge teinekord nii tuigerdage, ülemused vaatavad linte vahest." Ok, mis seal ikka, taarun koju. Hommik. Helistab V ja küsib ebalevalt, et mis sust sai ja kas ikka mäletad mis eile tegid. Südame alt võtab õõnsaks ja käed lähevad higiseks. Krt, jälle skandaalitsesin, kukkusin, keeg talutas jne . Küsin siis ,noh ,mis juhtus. Näitus algab, saabun umbjoobes ,kallistan kõiki,ka üht keskealist daami, vist galerii omanikku. Ahistan Kd oma jutuga ja vist ka füüsiliselt (vabandan, juhul kui loed), toetun kauni disainerlambi otsa. See kõigub hirmuäratavalt: nimelt erinevalt oma iidolist Courtney Love`ist olen ma temast 20kg raskem ja ei ole rikas rockstaar. Avakõne ajal ilmuvad kohale viisakad pinsaklipslased, kes tahavad ka avamisel oma sõna öelda, mida ma ei lase ,karjudes kuskilt seina tagant: “ Mis te arvate, et te olete must paremad või!?!” Edasi kaob tekst ära, kahman mõned veiniklaasid laualt, joon järjest ära ,ikka vist ei aita . Talutatakse taha ruumi magama, diivanile. Kukun maha, magan maas, pea toetub ilusale disainerlauajalale ja kaisus on mul nahkpadi. Siis ei tea ,mis juhtus. Vlt küsib hirmunud kursa õde, kas ta joobki nii palju vä ,millele V vastab: jah enamasti .. Finaal on see et istun galerii ukse taga ja V lahkub ja küsib :tahad kaasa tulla ma vastan, et jah, aga ei tõuse. V lahkub. Ma karjun üle linna kriiskaval häälel ,mis mul on( ma arvan et meenutasin paarituvat vaala) :EI EI EI EI……… See on kõik ,kui veel ära mainida et näitusel viibisid enamus minu õppejõududest. Lahe. Tegin ka ülla ja julge comebacki ,võtsin küll paar vene illegaalset rahustit, aga ei joonud tilkagi, aga sellest on Aurora juba rääkinud.
Aga nüüd statement. Mu elu on möödunud enamasti umbjoobe ja depressiooni vahel ja mulle aitab. Ma üritan mitte enam juua, aga ei anna neid lolle lubadusi, mida olen oma 7 joomaaasta jooksul andnud sadu kordi:et mina enam kunagi ei joo”. Eks tuleb ka uus imidzh välja mõelda, aga mis teha.
Drooge teen ikka.