Andrew Loog Oldham (Orchestra)

Aurora:

R-l on näituse avamine. Õigemini on tegu kuurortlinnas toimuva traditsioonilise j kunstifestivaliga ja R.-i näitus on osa sellest. Galeriis on uus, alternatiivne ja seda peab R.-i rühmitusekaaslane V. R.-i idee on tätoveerida kanu. Ta alustab sellega viimasel õhtul. Kaasas on on punt tüdrukuid. R.-i pruut K.kes näeb välja, nagu kergelt lõuna-või siis idamaine lapsmõrsja, kes on maalitud Rismski-Korsakovi poolt üles koos karja lammaste, hõbedast lauakraami ja muu väärtuslikuga. Lühidalt: R.-i 19-aastane pruut on ilus. Lisaks on kambas V. 20-aastane pruut P., kes tuletab meelde noort ja kergelt anorektilist Courtney Love`i. Maailma parimal viisil. Veel tüdrukuid: L. (minu igavene lemmik, võtnud oma sõnul alla 7 kilo!) ja P. sõbranna, kelle näiliselt põhjendamatu enesekindlus tuleneb faktist, et ta on ühe Tartu vana kooli punkari pruut. Nii, ja siis on kanad. Keda (mida) tuleks tätoveerida. L. joob ennast kähku purju (kohviliköör + illegaalselt hangitavad tööstusliku toimega Vene rahustid (vt ka: Loomeliitude peo perfoka kirjeldus + pildid), R. ise sööb neid mingi 6 lehte ja kui ma temalt hiljem suitsu küsin, küsib ta vahetuskaubana veel lehte rahusteid. Kanu on keeruline tätoveerida, kuna nahk on poorne, kergelt lõtv ja pude, see meetod: määri vaseliiniga ja nühi pärast ülearune tint ja vaseliin maha, ei tööta üldse, kanad jäävad piltide kohalt üsna tugevalt sinakad. Taon puruks A.-lt saadud (jõulukink!) väikse lõhnaõlipudeli, lootuses kange alkoholiga neid tindiplekke maha saada. See ei tööta ja Lancome`i parfüümist olen kah ilma. Üritan kanale puusakohale tätoveerida (nõelaga, sest ükski R.-i tätoveerimisaparaat ei hakka tööle) midagi romantilise tribali taolist, lisaks selgroole roosi ja tiivakohale tiiba. P. kirjutab oma kanale : Päris Hilton ja V.: Vagina valutab. Galeriis on külm. Vähemalt minul , kellel on mingi viirus, lakkamatu köha ja kerge palavik. Õhtu lõpul olen sunnitud enda juurde öömajale (see oli kokku lepitud ega ole mingi probleem) toimetama maani täis L.i ja R.-i (stoned out of his mind). Nende ühes kohas hoidmine , kuni takso saabub , on raske, sest mõlemad peavad segaseid monolooge ja tükivad autoteele või kukuvad lumehange pikali. Taksojuhile räägib R., et me oleme kõik rikkad ja kuulsad ja mina pealegi nende manager. Tee pealt võtame peale K. ja E. Öö jooksul ilmub R. mitu korda välja temale ja K.-le reserveeritud magamistoast ja nõuab veel viina, mida ta hoolitsev Tshetsheeni pruut talle ei anna. Hommikul helistab V. mulle, mitte R.-ile. Ja öösel näen ma unesnäos nr 1, kuidas minu Õhtu põigi korteris joob meiega viina Mick Jagger ja unenäos nr 2, kuidas R. on rahustite üledoosi tagajärjel surnud (ta rääkiski vahepeal, enne mu unenägu, kuidas ta sooviks surra sõprade keskel.Igatehes jääb näitus ära ja õmblusnõelaga ligeda külma kana torkimine oli täiesti ilmaasjata.) Hommikul teeb tema pruut mulle oma maitse järgi tupeeritud soengu (mu juuksed on mustad , aga Õhtu põigi korteris on ainult külma vett ja ma olen Jumala haige). Ja siis saabub hoopis teine päev. Vihje: kõige ilusamad plakatid olid Vene tsirkuse ja jõumeeste omad. Vihje 2: minu endine õppejõud ütleb mind nähes: "Staarkunstnik ka kohal !" , küsib, kuidas mul läheb ja väidab, et on rõõmus, kui ta endised õpilased aktiivsed on. Tutvustan talle V.-kes on parasjagu oma huuled punase läikega katnud, selle P.-ga suudeldes laiali ajanud (lisaks must silmapliiats ja üldine punk-extravaganza) ning ütleb J.-le (minu endine "guru"): "Me oleme kohtunud." Meenub: J. ei võtnud V.-t oma magistratuuri vastu. Veel on: üsna traditsioonilisi perfokaid ja Pärnu ärimehi, kes teevad välja. Ja palju plakatikunsti (vaata: vihje ülalpool).
Ja homme on jälle uus.(Päev.) Ja nüüd ma võtan veel neid Vene hobusearstimeid, sest mul on vaja öö ilma looma moodi köhimata mööda saata ja siis asju ajama hakata. Omi asju. Andrew Loog Oldham Orchestra, kui keegi vihjest aru saab.