Niina:
Kui füüsilisel kehal pole midagi viga, siis:
1. Loll rokk raadio Maniast
2. Musta Belõi Aisti võltsing Säästumarketist
3. Üksindus ("pluss selts": joodikutest naabrid seina taga, joovad, joovad, joovad...)
4. Kirjutamine
5. Töö
teisipäev, jaanuar 30, 2007
Haiguste ravi
Aurora:
Üksindus pluss selts (kõrbehiir Ahmedi näol, kes teeb jooksurattas trenni ja närib, närib, närib....).
Asjaajamine telefoni või meili teel või paluda näiteks ajakirja A. fotograafil autoga järgi tulla.
Citrosept.
Islandisambliku tee.
Briti Vogue.
C-vitamiin.
Külmetamise vältimine.
Positiivsed uudised meili teel.
Eile alanud videovõtted.
Veel paar toredat ideed.
Just nüüd telefonikõne Niinaga.
Maria Callas.
2 eurot maksnud CD muusikaga, mis väidetavalt oma sagedusega muudab ajulainete sagedust ja aitab kaasa paranemisprotsessidele (Seppäläst, suvel).
Kõike seda korraga ja palju .
Ja ei tohi unustada antibakteriaalset ravimit Berlocid, mille illegaalset vene analoogi Biseptol saab turult. Mis ravib näiteks bronhiiti. Kui ei ole haigekassakaarti. Nagu näiteks mul.
Üksindus pluss selts (kõrbehiir Ahmedi näol, kes teeb jooksurattas trenni ja närib, närib, närib....).
Asjaajamine telefoni või meili teel või paluda näiteks ajakirja A. fotograafil autoga järgi tulla.
Citrosept.
Islandisambliku tee.
Briti Vogue.
C-vitamiin.
Külmetamise vältimine.
Positiivsed uudised meili teel.
Eile alanud videovõtted.
Veel paar toredat ideed.
Just nüüd telefonikõne Niinaga.
Maria Callas.
2 eurot maksnud CD muusikaga, mis väidetavalt oma sagedusega muudab ajulainete sagedust ja aitab kaasa paranemisprotsessidele (Seppäläst, suvel).
Kõike seda korraga ja palju .
Ja ei tohi unustada antibakteriaalset ravimit Berlocid, mille illegaalset vene analoogi Biseptol saab turult. Mis ravib näiteks bronhiiti. Kui ei ole haigekassakaarti. Nagu näiteks mul.
esmaspäev, jaanuar 29, 2007
KÜLALISESINEJA INGEL
Aurora:
Mu daamid ja härrad -- külalisesineja Ingel, kellel on midagi öelda. Statement loo lõpus.
Ingel:
Mingi paar päeva tagasi toimus mu kallite kursakaaslaste esimene näitus. Otsustasin, et võiks siis ikka ka minna õnne soovima -- noh ,välja kukkus vähe teisiti. Ja sellest shokiteraapiast ma nüüd räägingi, kuigi pean mainima, et see pole mul esimene hommik ärgata ja oma elu lugu teistelt kuulata vürtsikate noomitustega. Seda on juhtunud iga nädal viimased 7 aastat. Noh, vahest jääb nädal vahele.
Seekord aga on mul oma rock and roll imidzhist veits kopp ees. See ei toimi Eestis, kuna ma näen enamasti õhtu lõpuks välja nagu Velbaum.Aga tagasi tolle saatusliku päeva juurde. Hommikul käisin sõbrannade V ja Eg, keda ka Aurora tunneb, filmi tegemas aga kuna asi toimus õues lumehangedes ja napis rõivastuses oli vaja võtta külmarohtu milleks osutus valge 777. Sõbrantsidele ei tundund see eriti istuvat, noh V ei virisend aga võttis vist ikka nats vähem .. Edasi käisime poest läbi, 2 Kosmost kotti ja Woodstocki Rga kohtuma. Jõime ühe õltsi, kõik oli super lux. Siis Ekasse. Puumaja teel nägime ka Sd, kes pidi hiljem liituma, et minna avamisele 008 gallerysse. Jõime veits. Ma matsin oma haugi ka Eka hoovi lumehange, et säiliks ja meikisin end veits et ikka glam olla. Jõuame galeriisse (mäletan). Vaatan ringi, kõik on ok, võtan klaasi veini, siis on mälukas _____istun galerii ukse taga____mälukas___ärkan Ekas ja tuigerdan välja. Kaevan haugi lumehangest, astun ukse poole, Eka pisijumalast turvamees (kõige toredam) ütleb kurjalt “Ärge teinekord nii tuigerdage, ülemused vaatavad linte vahest." Ok, mis seal ikka, taarun koju. Hommik. Helistab V ja küsib ebalevalt, et mis sust sai ja kas ikka mäletad mis eile tegid. Südame alt võtab õõnsaks ja käed lähevad higiseks. Krt, jälle skandaalitsesin, kukkusin, keeg talutas jne . Küsin siis ,noh ,mis juhtus. Näitus algab, saabun umbjoobes ,kallistan kõiki,ka üht keskealist daami, vist galerii omanikku. Ahistan Kd oma jutuga ja vist ka füüsiliselt (vabandan, juhul kui loed), toetun kauni disainerlambi otsa. See kõigub hirmuäratavalt: nimelt erinevalt oma iidolist Courtney Love`ist olen ma temast 20kg raskem ja ei ole rikas rockstaar. Avakõne ajal ilmuvad kohale viisakad pinsaklipslased, kes tahavad ka avamisel oma sõna öelda, mida ma ei lase ,karjudes kuskilt seina tagant: “ Mis te arvate, et te olete must paremad või!?!” Edasi kaob tekst ära, kahman mõned veiniklaasid laualt, joon järjest ära ,ikka vist ei aita . Talutatakse taha ruumi magama, diivanile. Kukun maha, magan maas, pea toetub ilusale disainerlauajalale ja kaisus on mul nahkpadi. Siis ei tea ,mis juhtus. Vlt küsib hirmunud kursa õde, kas ta joobki nii palju vä ,millele V vastab: jah enamasti .. Finaal on see et istun galerii ukse taga ja V lahkub ja küsib :tahad kaasa tulla ma vastan, et jah, aga ei tõuse. V lahkub. Ma karjun üle linna kriiskaval häälel ,mis mul on( ma arvan et meenutasin paarituvat vaala) :EI EI EI EI……… See on kõik ,kui veel ära mainida et näitusel viibisid enamus minu õppejõududest. Lahe. Tegin ka ülla ja julge comebacki ,võtsin küll paar vene illegaalset rahustit, aga ei joonud tilkagi, aga sellest on Aurora juba rääkinud.
Aga nüüd statement. Mu elu on möödunud enamasti umbjoobe ja depressiooni vahel ja mulle aitab. Ma üritan mitte enam juua, aga ei anna neid lolle lubadusi, mida olen oma 7 joomaaasta jooksul andnud sadu kordi:et mina enam kunagi ei joo”. Eks tuleb ka uus imidzh välja mõelda, aga mis teha.
Drooge teen ikka.
Mu daamid ja härrad -- külalisesineja Ingel, kellel on midagi öelda. Statement loo lõpus.
Ingel:
Mingi paar päeva tagasi toimus mu kallite kursakaaslaste esimene näitus. Otsustasin, et võiks siis ikka ka minna õnne soovima -- noh ,välja kukkus vähe teisiti. Ja sellest shokiteraapiast ma nüüd räägingi, kuigi pean mainima, et see pole mul esimene hommik ärgata ja oma elu lugu teistelt kuulata vürtsikate noomitustega. Seda on juhtunud iga nädal viimased 7 aastat. Noh, vahest jääb nädal vahele.
Seekord aga on mul oma rock and roll imidzhist veits kopp ees. See ei toimi Eestis, kuna ma näen enamasti õhtu lõpuks välja nagu Velbaum.Aga tagasi tolle saatusliku päeva juurde. Hommikul käisin sõbrannade V ja Eg, keda ka Aurora tunneb, filmi tegemas aga kuna asi toimus õues lumehangedes ja napis rõivastuses oli vaja võtta külmarohtu milleks osutus valge 777. Sõbrantsidele ei tundund see eriti istuvat, noh V ei virisend aga võttis vist ikka nats vähem .. Edasi käisime poest läbi, 2 Kosmost kotti ja Woodstocki Rga kohtuma. Jõime ühe õltsi, kõik oli super lux. Siis Ekasse. Puumaja teel nägime ka Sd, kes pidi hiljem liituma, et minna avamisele 008 gallerysse. Jõime veits. Ma matsin oma haugi ka Eka hoovi lumehange, et säiliks ja meikisin end veits et ikka glam olla. Jõuame galeriisse (mäletan). Vaatan ringi, kõik on ok, võtan klaasi veini, siis on mälukas _____istun galerii ukse taga____mälukas___ärkan Ekas ja tuigerdan välja. Kaevan haugi lumehangest, astun ukse poole, Eka pisijumalast turvamees (kõige toredam) ütleb kurjalt “Ärge teinekord nii tuigerdage, ülemused vaatavad linte vahest." Ok, mis seal ikka, taarun koju. Hommik. Helistab V ja küsib ebalevalt, et mis sust sai ja kas ikka mäletad mis eile tegid. Südame alt võtab õõnsaks ja käed lähevad higiseks. Krt, jälle skandaalitsesin, kukkusin, keeg talutas jne . Küsin siis ,noh ,mis juhtus. Näitus algab, saabun umbjoobes ,kallistan kõiki,ka üht keskealist daami, vist galerii omanikku. Ahistan Kd oma jutuga ja vist ka füüsiliselt (vabandan, juhul kui loed), toetun kauni disainerlambi otsa. See kõigub hirmuäratavalt: nimelt erinevalt oma iidolist Courtney Love`ist olen ma temast 20kg raskem ja ei ole rikas rockstaar. Avakõne ajal ilmuvad kohale viisakad pinsaklipslased, kes tahavad ka avamisel oma sõna öelda, mida ma ei lase ,karjudes kuskilt seina tagant: “ Mis te arvate, et te olete must paremad või!?!” Edasi kaob tekst ära, kahman mõned veiniklaasid laualt, joon järjest ära ,ikka vist ei aita . Talutatakse taha ruumi magama, diivanile. Kukun maha, magan maas, pea toetub ilusale disainerlauajalale ja kaisus on mul nahkpadi. Siis ei tea ,mis juhtus. Vlt küsib hirmunud kursa õde, kas ta joobki nii palju vä ,millele V vastab: jah enamasti .. Finaal on see et istun galerii ukse taga ja V lahkub ja küsib :tahad kaasa tulla ma vastan, et jah, aga ei tõuse. V lahkub. Ma karjun üle linna kriiskaval häälel ,mis mul on( ma arvan et meenutasin paarituvat vaala) :EI EI EI EI……… See on kõik ,kui veel ära mainida et näitusel viibisid enamus minu õppejõududest. Lahe. Tegin ka ülla ja julge comebacki ,võtsin küll paar vene illegaalset rahustit, aga ei joonud tilkagi, aga sellest on Aurora juba rääkinud.
Aga nüüd statement. Mu elu on möödunud enamasti umbjoobe ja depressiooni vahel ja mulle aitab. Ma üritan mitte enam juua, aga ei anna neid lolle lubadusi, mida olen oma 7 joomaaasta jooksul andnud sadu kordi:et mina enam kunagi ei joo”. Eks tuleb ka uus imidzh välja mõelda, aga mis teha.
Drooge teen ikka.
pühapäev, jaanuar 28, 2007
"Jumala ja passatskite vastu ei saa"
Aurora:
Tartu.
Esimene katse.
Apteegis hirmutatakse mind põhjalikult ära.
Arutame Kga asju. Käin külas Ml. Meid on valesti informeeritud Cs toimuva festivali tähtajast. On võimalik, et LõunaPrantsusmaa dekadentlik väikelinn mahub ikka plaani.
Kui ma ikka sellest viirusest terveks saan.
Tartu.
Esimene katse.
Apteegis hirmutatakse mind põhjalikult ära.
Arutame Kga asju. Käin külas Ml. Meid on valesti informeeritud Cs toimuva festivali tähtajast. On võimalik, et LõunaPrantsusmaa dekadentlik väikelinn mahub ikka plaani.
Kui ma ikka sellest viirusest terveks saan.
laupäev, jaanuar 27, 2007
Elutõde ja kunstitõde
Niina:
Mitmetunnise kütmise järel on mul toas kraadid tõusnud kuuest kolmeteistkümneni. Positiivne. Hobusepea galerii alumises saalis, kus lamab minu "alter ego", on palav ja prožektorid kärssavad läbi. Negatiivne.
Mitmetunnise kütmise järel on mul toas kraadid tõusnud kuuest kolmeteistkümneni. Positiivne. Hobusepea galerii alumises saalis, kus lamab minu "alter ego", on palav ja prožektorid kärssavad läbi. Negatiivne.
Yesterday`s papers
See päevikuasi hakkab meeldima.
Niisiis.
Eile.
Päeva esimse poole ajasin asju oma projektidega seoses, saavutasin muuhulgas selle, et helitehnika (st lindistamiseks, mitte mahamängimiseks) tuli ise minu juurde koos toreda poisiga. A. saatis. Siis tuli mulle külla Ingel, kes varsti teeb siia oma esimese sissekande külalisena. Minu kutsel, erandkorras.Mäletate seda süsteemi, millega siia kirjutajad omale pseudonüümid valivad-- nime viimane täht saab esimeseks ... Temaga oli eelmisel õhtul juhtunud midagi hirmsat ja selle tagajärjel oli ta esimest päeva kaine. Läksime koos linna näituseid vaatama. Niina oma Hobusepeas oli ilus. Ingel tuli kaasa . Vaatasime seda näitust niikaua, et magasin maha ühe ametiasutuse lahtioleku aja. Siis tegi Ingel oma tagasituleku seltskonda pärast eelmise õhtu skandaali (jah, tõesti, kõige kuuldu põhjal oli see hirmus) , Linnagalerii tüdrukuteduo avamisel. Sain tagasisidet teleesinemise kohta -- positiivset. Ainult osadele inimestele ei meeldinud R särk. "Lapsik", kuulsin. "Aga üks mu tuttav, 40-aastane produtsent, naine, muide, tahtis seda ära osta", vastasin. Tegelikult plaanis R kanda musta ülikonda, aga minu ja V arust oli oli steitment-särk parem. Tuletan meelde: olen väga tundlik kunst-inimene, imege mu munni.
Siis kutsus H kaasa ühes kultuuritehases olevale meediakunstnike ühingu sünnipäevale, autos oli kaks vaba kohta. Otsustasin, et erinevate alternatiividega kunsti teha tuleb kursis ja läksime koos Ingliga. Seal oli alguses vaikne ja tasane, arvutiga oma kunsti tegevad inimesed ja helikunstnikud kipuvad sellised introvertsed olema, aga seal oli ka veini ja pärast oli täitsa tore. Mu SUUR LUBADUS sai esimese kinnituse oma õigsuse kohta, peol olnud moekunstnik K kiitis KOGU mu garderoobi ja need olid äsjastest ostudest kõige casualimad. Välja arvatud kasukas.
Nüüd ei saa kursiivi maha.
Igal juhul. Edasi: Kuku, kuhu olid siirdunud I ja I (ilma lapseta õhtu väljas) koos näituse avajatega. Ja siis: karaokebaar Korea baaris Coca-Cola Plaza all. See avatakse (karaoke nimelt) pärast seda , kui kino kinni pannakse. I laulis, samuti mina ja Ingel. Nagu RAM, üksteisele bäkki. Aga sümbioos oli suurepärane, mida süvendas fakt, et akadeemilises mõttes viisi me ei pidanud keegi. Maakeeli: laulsime kõvasti ja valesti ja läksime koguaeg tekstist ette, mida parandasimes teksti üle laulmise või improvisatsiooniga. Ülejäänud publik ja kaaslauljad olid vene rahvusest, laulsid omi laule ja oskasid seda ka teha. Tavamõttes. Tegin oma elu esimese Rolling Stonesi coveri: As Tears Go By ja siis ühe Culture Clubi coveri --- Do you really want to hurt me?, millel on minu (ja ka Niina jaoks, muide) väga eriline tähendus. Selle saatel tegime JT magistratuuris esimesel poolaastal perfoka Muusikaakadeemias, meie õppejõud JT nägi seda ja otsustas, et tema korraldataval kunstifestivalil võiksid ta tudengid ka oma töödega esineda, mitte ainult abitööjõuna. The rest is history.
Aga tagasi Korea karaokebaari. I ja I otsustasid minna edasi Krahli, samuti vist kaasas olnud MK , meie laulsime Ingliga veel ja mina otsustasin minna koju magama (sest ravin jätkuvalt oma bronhiiti ), aga kuna ma eriti unine ei olnud, võtsin oma plaani kindlustamiseks sisse paar-kolm Vene illegaalset rahustit ("Kui magada tahate, võtke 3-4", oli öelnud müüja.) Ingel hoiatas, et need mõjuvad ruttu, aga ma ei kuulanud teda. Mõjusid küll, eriti koos alkoholiga . Uus lugeja võib siinkohal vaadata varasemaid sissekandeid pealkirjadega "Skandaal" ja Andrew Loog Oldham (Orchestra).
Reede õhtu finaal: Ingel (kaine) talutab mu koju ja laidab maha taksos äkki tekkinud plaani minna Nokust läbi. Ma arvan, et talle teeb head aegajalt vaadata asju teise nurga alt.... Tänud igal juhul.
Ja E pakub võimalust teha näitust Lõuna-Pmaal, mingis väikelinnas, mille lähedal tal on maamaja. Kui ise kohal olla, ei pea valvuritädile 7.50 tunnist maksma ja talle müügist 30 % andma. Paraku plaanin sel ajal olla suurlinnas N riigis A.
Niisiis.
Eile.
Päeva esimse poole ajasin asju oma projektidega seoses, saavutasin muuhulgas selle, et helitehnika (st lindistamiseks, mitte mahamängimiseks) tuli ise minu juurde koos toreda poisiga. A. saatis. Siis tuli mulle külla Ingel, kes varsti teeb siia oma esimese sissekande külalisena. Minu kutsel, erandkorras.Mäletate seda süsteemi, millega siia kirjutajad omale pseudonüümid valivad-- nime viimane täht saab esimeseks ... Temaga oli eelmisel õhtul juhtunud midagi hirmsat ja selle tagajärjel oli ta esimest päeva kaine. Läksime koos linna näituseid vaatama. Niina oma Hobusepeas oli ilus. Ingel tuli kaasa . Vaatasime seda näitust niikaua, et magasin maha ühe ametiasutuse lahtioleku aja. Siis tegi Ingel oma tagasituleku seltskonda pärast eelmise õhtu skandaali (jah, tõesti, kõige kuuldu põhjal oli see hirmus) , Linnagalerii tüdrukuteduo avamisel. Sain tagasisidet teleesinemise kohta -- positiivset. Ainult osadele inimestele ei meeldinud R särk. "Lapsik", kuulsin. "Aga üks mu tuttav, 40-aastane produtsent, naine, muide, tahtis seda ära osta", vastasin. Tegelikult plaanis R kanda musta ülikonda, aga minu ja V arust oli oli steitment-särk parem. Tuletan meelde: olen väga tundlik kunst-inimene, imege mu munni.
Siis kutsus H kaasa ühes kultuuritehases olevale meediakunstnike ühingu sünnipäevale, autos oli kaks vaba kohta. Otsustasin, et erinevate alternatiividega kunsti teha tuleb kursis ja läksime koos Ingliga. Seal oli alguses vaikne ja tasane, arvutiga oma kunsti tegevad inimesed ja helikunstnikud kipuvad sellised introvertsed olema, aga seal oli ka veini ja pärast oli täitsa tore. Mu SUUR LUBADUS sai esimese kinnituse oma õigsuse kohta, peol olnud moekunstnik K kiitis KOGU mu garderoobi ja need olid äsjastest ostudest kõige casualimad. Välja arvatud kasukas.
Nüüd ei saa kursiivi maha.
Igal juhul. Edasi: Kuku, kuhu olid siirdunud I ja I (ilma lapseta õhtu väljas) koos näituse avajatega. Ja siis: karaokebaar Korea baaris Coca-Cola Plaza all. See avatakse (karaoke nimelt) pärast seda , kui kino kinni pannakse. I laulis, samuti mina ja Ingel. Nagu RAM, üksteisele bäkki. Aga sümbioos oli suurepärane, mida süvendas fakt, et akadeemilises mõttes viisi me ei pidanud keegi. Maakeeli: laulsime kõvasti ja valesti ja läksime koguaeg tekstist ette, mida parandasimes teksti üle laulmise või improvisatsiooniga. Ülejäänud publik ja kaaslauljad olid vene rahvusest, laulsid omi laule ja oskasid seda ka teha. Tavamõttes. Tegin oma elu esimese Rolling Stonesi coveri: As Tears Go By ja siis ühe Culture Clubi coveri --- Do you really want to hurt me?, millel on minu (ja ka Niina jaoks, muide) väga eriline tähendus. Selle saatel tegime JT magistratuuris esimesel poolaastal perfoka Muusikaakadeemias, meie õppejõud JT nägi seda ja otsustas, et tema korraldataval kunstifestivalil võiksid ta tudengid ka oma töödega esineda, mitte ainult abitööjõuna. The rest is history.
Aga tagasi Korea karaokebaari. I ja I otsustasid minna edasi Krahli, samuti vist kaasas olnud MK , meie laulsime Ingliga veel ja mina otsustasin minna koju magama (sest ravin jätkuvalt oma bronhiiti ), aga kuna ma eriti unine ei olnud, võtsin oma plaani kindlustamiseks sisse paar-kolm Vene illegaalset rahustit ("Kui magada tahate, võtke 3-4", oli öelnud müüja.) Ingel hoiatas, et need mõjuvad ruttu, aga ma ei kuulanud teda. Mõjusid küll, eriti koos alkoholiga . Uus lugeja võib siinkohal vaadata varasemaid sissekandeid pealkirjadega "Skandaal" ja Andrew Loog Oldham (Orchestra).
Reede õhtu finaal: Ingel (kaine) talutab mu koju ja laidab maha taksos äkki tekkinud plaani minna Nokust läbi. Ma arvan, et talle teeb head aegajalt vaadata asju teise nurga alt.... Tänud igal juhul.
Ja E pakub võimalust teha näitust Lõuna-Pmaal, mingis väikelinnas, mille lähedal tal on maamaja. Kui ise kohal olla, ei pea valvuritädile 7.50 tunnist maksma ja talle müügist 30 % andma. Paraku plaanin sel ajal olla suurlinnas N riigis A.
reede, jaanuar 26, 2007
Lubadus Universumile
Aurora:
Üks asi veel. Ma andsin SUURE LUBADUSE. Selline loobumis-tüüpi asi. Üks inimene katsetab sel aastal mitte juua, teine mitte suitsetada, kolmas oma füüsilist vormi parandada, neljas lõpuks ometi alla võtta. Mina olen viies. Ja see on karm . 24. jaanuaril otsustasin, et EI OSTA ÜHTEGI UUT RIIDEESET (Ka mitte kingi, pesu ega sukki, viimane on eriti karm, sest need raisad lähevad ju katki) POOL AASTAT st kuni 24. JUULINI!
Kui ma selle ära teen, on mul sitaks tahtejõudu. Ja ma teen selle ära.
Aga . Ma võtan vastu kingitusi. Ja kui tuleb mõni näituseavamine, näiteks: 2. veebruar, Kunstihoones, LITS, kus osalen ja teil on mingigi kavatsus mulle midagi tuua, siis võtan vastu küll. Eriti sukki. Suurus 3-4. Punaseid oleks eriti vaja. Vohh.
Üks asi veel. Ma andsin SUURE LUBADUSE. Selline loobumis-tüüpi asi. Üks inimene katsetab sel aastal mitte juua, teine mitte suitsetada, kolmas oma füüsilist vormi parandada, neljas lõpuks ometi alla võtta. Mina olen viies. Ja see on karm . 24. jaanuaril otsustasin, et EI OSTA ÜHTEGI UUT RIIDEESET (Ka mitte kingi, pesu ega sukki, viimane on eriti karm, sest need raisad lähevad ju katki) POOL AASTAT st kuni 24. JUULINI!
Kui ma selle ära teen, on mul sitaks tahtejõudu. Ja ma teen selle ära.
Aga . Ma võtan vastu kingitusi. Ja kui tuleb mõni näituseavamine, näiteks: 2. veebruar, Kunstihoones, LITS, kus osalen ja teil on mingigi kavatsus mulle midagi tuua, siis võtan vastu küll. Eriti sukki. Suurus 3-4. Punaseid oleks eriti vaja. Vohh.
15 minutit
Aurora:
Saade K.
Toimetaja: "Ega teil midagi kaasas ei ole , millest me peaksime teadma? Telliskivi?"
Grimmitoas. Mina jumestajale: "Ma tahaksin suitsuseid silmi, punaseid huuli (vaadake mu saapaid). Põsepuna. Tiba rohkem silmadele. Aitäh. Nii on palju parem." V mulle : " Ära sa end liiga ilusaks tee, pole usutav." Solvun. Siseneb väga tuttav vanem härrasmees. Ütlen tere. Siis saan aru: E , kurikuulus poliitik. V grimeerijale, samal ajal, kui R-le musti silmi pähe joonistatakse ja ES teises toolis on : "Tehke talle samamoodi." Ei tehta. Grimeerija pihustab ES-le lakki pähe, ajades ta juuksed kergelt turri. Siseneb HV, kellel on silmatorkavalt tugev pruun jumestus või siis on ta samasugune solaariumisõltlane nagu mees, kes räägib parajasti ruumis olevast telekast: "Ma võtsin unerohtu ja ja jäin sinna tundideks lamama". HV räägib uskumatult rahvamehelikku juttu, et publik on loll ja küll tema seda juba teab, olles olnud kümme aastat õhtujuhi ametis. Namedropping : kui me eelmisel nädalal EK-ga (kuulus ja rikas dirigent).....
V ES-le (see kuulus ja vihatud poliitik): "Nagu plakatil." E reageerib nagu populistlikule poliitikule kohane: " Jah, ainult lips on teine!" Tema intervjuu on enne meid, kui oleme juba stuudios, niisiis kuuleme televaatajate küsimust talle : miks ES on plakatitel 20 - 30 noorem kui päris elus? ES väidab, et ta näeb hea välja ja palub selle kinnituseks close-upi oma näost. Ei kommenteeri. Aga ta teeb ühe laheda statementi, midagi sellist nagu: "Kunagi ei ole Eesti poliitikat ilma ESta!" Paraku ta langeb mu silmis selle saate jooksul tugevalt oma bloginaljadega ja üldse. Enne arvasin, et lahe teflonist vanamees, tõeline ellujääja ja ise uhke ka selle üle.
ES läheb talle planeeritust eetriajast 12 minutit üle, varastades sellega osa meie 15 minutist. Aga meile leitakse 2 juurde...
Kõige asjalikum jutt toimub meie kõigi vahel (HV, R, V ja RAMi esindaja IU) reklaamipausi ajal.
Telefonist leian kaks sõnumit, üks U-lt: " Sa näed sitaks hea välja!" ja teine TP-lt: "Mutt-lahedad saapad sul!". Ise ta need muuseas laenas. Helistab U, kes analüüsib põhjalikult meie esinemist. Ja siis mu ema: "Tubli! Ja poisid olid nii toredalt meigitud! Ainult see lakkumise-T-särk mulle ei meeldinud..." R-l oli seljas valge T-särk kirjaga : MA OLEN VÄGA TUNDLIK KUNST-INIMENE , IMEGE MU MUNNI.
Aftekas on mu vanemate juures. Üllatuskülalistena. Teen hõõgveini.
Pärast otsin netist saate kohta kommentaare. Ei mittään. Olen pettunud. Nagu ka iga kord, kui teie, armsad lugejad, siin blogis midagi ei ütle.Enamasti mitte. Ei mingit tagasisidet. Kurb, väga kurb.
Ja nüüd otsin ES blogi üles. Äkki mainib meid.
Saade K.
Toimetaja: "Ega teil midagi kaasas ei ole , millest me peaksime teadma? Telliskivi?"
Grimmitoas. Mina jumestajale: "Ma tahaksin suitsuseid silmi, punaseid huuli (vaadake mu saapaid). Põsepuna. Tiba rohkem silmadele. Aitäh. Nii on palju parem." V mulle : " Ära sa end liiga ilusaks tee, pole usutav." Solvun. Siseneb väga tuttav vanem härrasmees. Ütlen tere. Siis saan aru: E , kurikuulus poliitik. V grimeerijale, samal ajal, kui R-le musti silmi pähe joonistatakse ja ES teises toolis on : "Tehke talle samamoodi." Ei tehta. Grimeerija pihustab ES-le lakki pähe, ajades ta juuksed kergelt turri. Siseneb HV, kellel on silmatorkavalt tugev pruun jumestus või siis on ta samasugune solaariumisõltlane nagu mees, kes räägib parajasti ruumis olevast telekast: "Ma võtsin unerohtu ja ja jäin sinna tundideks lamama". HV räägib uskumatult rahvamehelikku juttu, et publik on loll ja küll tema seda juba teab, olles olnud kümme aastat õhtujuhi ametis. Namedropping : kui me eelmisel nädalal EK-ga (kuulus ja rikas dirigent).....
V ES-le (see kuulus ja vihatud poliitik): "Nagu plakatil." E reageerib nagu populistlikule poliitikule kohane: " Jah, ainult lips on teine!" Tema intervjuu on enne meid, kui oleme juba stuudios, niisiis kuuleme televaatajate küsimust talle : miks ES on plakatitel 20 - 30 noorem kui päris elus? ES väidab, et ta näeb hea välja ja palub selle kinnituseks close-upi oma näost. Ei kommenteeri. Aga ta teeb ühe laheda statementi, midagi sellist nagu: "Kunagi ei ole Eesti poliitikat ilma ESta!" Paraku ta langeb mu silmis selle saate jooksul tugevalt oma bloginaljadega ja üldse. Enne arvasin, et lahe teflonist vanamees, tõeline ellujääja ja ise uhke ka selle üle.
ES läheb talle planeeritust eetriajast 12 minutit üle, varastades sellega osa meie 15 minutist. Aga meile leitakse 2 juurde...
Kõige asjalikum jutt toimub meie kõigi vahel (HV, R, V ja RAMi esindaja IU) reklaamipausi ajal.
Telefonist leian kaks sõnumit, üks U-lt: " Sa näed sitaks hea välja!" ja teine TP-lt: "Mutt-lahedad saapad sul!". Ise ta need muuseas laenas. Helistab U, kes analüüsib põhjalikult meie esinemist. Ja siis mu ema: "Tubli! Ja poisid olid nii toredalt meigitud! Ainult see lakkumise-T-särk mulle ei meeldinud..." R-l oli seljas valge T-särk kirjaga : MA OLEN VÄGA TUNDLIK KUNST-INIMENE , IMEGE MU MUNNI.
Aftekas on mu vanemate juures. Üllatuskülalistena. Teen hõõgveini.
Pärast otsin netist saate kohta kommentaare. Ei mittään. Olen pettunud. Nagu ka iga kord, kui teie, armsad lugejad, siin blogis midagi ei ütle.Enamasti mitte. Ei mingit tagasisidet. Kurb, väga kurb.
Ja nüüd otsin ES blogi üles. Äkki mainib meid.
neljapäev, jaanuar 25, 2007
Butterfly on the Wheels
Aurora:
WOULD YOU LET YOUR DAUGHTER MARRY A CNOPT?
Vähemalt K saab aru. Ja IK.
WOULD YOU LET YOUR DAUGHTER MARRY A CNOPT?
Vähemalt K saab aru. Ja IK.
kolmapäev, jaanuar 24, 2007
Vive le sport et l`amour!
Aurora:
Niisiis. Mis juhtus vahepeal.Olen haige ja tuli tahtmine päevikuvormi harrastada.
Reedel käisin Kiasmas, aeglase laevaga loomulikult ja hirmus tüütu oli. Spetsiaalselt, et jõuaks enne Pärnusse minekut Ars Fennica ja eriti MK (siin ja edaspidi: õiged initsiaalid, väljaarvatud juhul , kui inimese identiteeti on vaja mõne sündmuse tõttu laiema avalikkuse eest kaitsta.) -- see, kes oma installatsioonidega võitis. Õige kah. Üks viimastest, millest TM oli PR juures kokteilipeol rääkinud, tuletas meie endi installatsiooni Tartus meelde. Et su pea kohal (temal küll laes, sisse ehitatud) on mingi pimedas välja valgustatud liikumine (MKl Kiasma tolm, meil akvaariumi mullid ja kala, kes aegajalt ilmus). Lisaks meeldisid mõned üksikud EB fotod, need kõige väiksemad ja väga sinised merevaated. Ja veelkord sai kinnitust mu sügav veendumus, et maalikunst on maailma kõige subjektiivsem ala, kus igaüks võib olla geenius... Ostsin LC raamatu.
Laupäeval oli BIG PERFORMANCE Pärnus. Meie (PP) perfokas tegeles publikuga, kleepisime igale vaatajale laubale kolmanda silma( modell: LL, meik: mina, fotograaf: R V-T) ja AIS oli valges ja õnnistas inimesi elektriga. Ja RAM tegi OMMMMMM. Mina ja Niina sulandusime korraliku kontserdipubliku hulka, kandes musta sametit. Kuna meie tegevus ei toimunud ainsana laval /areenil, mida publik rõdult vaatas ja dokumenteerimine toimus all, on kergeid probleeme jäädvustusega. Aga mitte ületamatuid -- juba võtsin ühendust Pärnu Postimehe fotograafiga ja JK oli ju ka kohal. Inimesed olid rõõmsad, et said kolmanda silma, millega mõista muud toimuvat. Mis neid nii väga ei rõõmustanud. Kõike varjutas niikuinii rühmituse C pudeliga-pähe-RAM-lavalt-minema-kõigis ajalehtedes-sees-korraldajatelt-tohutu- summa- sissenõudmine-15 -minutit-kuulsust -draama ja sellest ning ülejäänud esinejatest pean kirjutama mujal, niisiis sellel praegu pikemalt ei peatu. Veel meeldejäänud kommentaare: Niina: "Ega sellest ei piisa, et oled VH (aka AJ) ja sul on on tuldpurskav türa." Ja eriti kõnekana on mul meeles MK pilk, kui meie kõrval istuv HT kommenteeris areenil olevat EA inim-installatsiooni kellelegi: "Tegelikult on sel kõigel sügav sisu." Ma enam ei mäleta täpselt, aga MK vihkas vist seda laadi kunsti ka, nagu üldse paljusid asju.
Aftekas oli minu juures. Seal oli tohutult inimesi, kellest osasid ma ei tundnud ega kõiki näinudki, sest olin sunnitud peo esimesed 2,5 tundi eemal viibima. Kui tagasi jõudsin, ei kestnud enam väga pikalt. Ise läksin väiksema seltskonnaga edasi N baari, kuhu, selgus eile Tallinna jõudes, jäi minu võtmekimp.
Pühapäeval valmistasin minu juures ööbinud RR-le, KS-le, KP-le klassikalise inglise hommikusöögi, kuhu kutsusime ka MS. Tarbisime ära viimased maagilised seened, mis olin XZ käest saanud, Inglismaalt tõi ja mis olid teinud kaasa augustikuise Venemaa- reisi. Mäletan, kuidas pimedalt bussipõrandalt neid koos K-ga taga ajasime, kartes, et muidu jõuab mõni laps ette. Sest need seened olid assortiikommi vormis. Enne kui seened mõjuma hakkasid, helistas mulle Eesti kontserdi asedirektor, kes tahtis teada, mis siis ikkagi juhtus. Seletasin, olin viisakas, andsin toru RR-le. Soovisime head päeva ja "No ootame meedia ära." Ja siis muutus mu vanaema korter paleeks ja ma sain aru, mis värvi on MS habe tegelikult (selles on tuhandeid värve, aga domineerivad tumepunane ja roheline). Mõistsin kui täiuslik on maailm, täis armastust ja ilu. Kõik annavad oma parima. Isegi, kui nad seda hetkel ei tea. See tavaline arusaam psilobiini mõjul. KS kahetses, et seeni ei proovinud, MS kindlasti mitte. Kuulasime Raadio Elmarit , mille iga kõll tundus mulle terve sümfooniana, mida segasid kusagilt läbi udu (tegelikult teisest toast teki alt ) kostvad RR-i röögatused : "Vahetage jaama!" Kui seened olid oma mõju kaotanud, kuulasime Klassikaraadiot, kust pidi tulema meie intervjuu. Aga enne seda oli otseülekanne koorimuusika auhinnagaalalt ja vaene RAMi dirigent MG ei saanud mingit auhinda. Olin väga pettunud, aga mu mõte talle helistada ja kaastunnet ja nördimust avaldada laideti maha.
Esmaspäeval helistas AP, kes vajas veel meestööjõudu MS masina maha võtmiseks. KS aitas raskeid asju tassida ja mina kergemaid ja muidu koristada. Koos TT, VKV , TK ja AKga, kellest viimane on õigupoolest SCH seltsi juhatuse liige ja ürituse üks korraldajatest. Meil pidi olema work-shop -- kunagi olin sellest totaalselt valesti aru saanud ja ainsa osavõtjana registreerunud. Mingid naljaobjektid ja pseudo-kontsert nendega. Aga mina olin arvanud, et käsutusse antakse Endla teatri näitlejad..... Selle asemel pesin Kontserdimaja WC-s kätepesuseebiga perfokas osalenud panni searasvast puhtaks. Mingit heli see tekitas.Vähemalt olen nüüd nüüdismuusika suhtes haritum ja tean, kes on Maurizio Kagel. Kavatsen seda nime mõnikord jutu sees kasutada. AP ja AK ga koos veedetud aja jooksul helistasid AP -le 4 telesaate toimetajad, kellele kõigile öeldi ära. Välja arvatud saade K, kuhu lähen mina koos C-ga. Lisaks helistas ajakiri A, kes tahtis intervjuud minu kuulsa ema teemadel. Sel nädalal elan tähtede varjus!
Teisipäeval tegin suure kaltsukatuuri, sest laupäeval koos AIS-ga tehtud leiud (näide 1: minu Versace kampsun 29 krooniga; näide 2 : AIS leitud oranzh Kenzo kostüüm, jakk 39 ja seelik 9 (!!!) krooni) innustas jätkama. Sõitsin hommikul spetsiaalselt uusrajooni Humanasse, kust leidsin A-le kaks pluusi korvamaks bensiiniraha (üritus oli eelarveta), millest üks oli Marimekko. Oma emale leidsin Gerry Veberi kuldse kampsuni, endale muu hulgas MaxMara seeliku ja mitu ilusat pluusi. Ja Rüütli tänava poodidest tuli lisa : põhiliselt pintsakute (imeilusad, keskmise hinnaklassi firmad) näol. Ja järjest haigem olin ka, mistõttu alustasin Berlocidi võtmist. A-le leidsin sünnipäevakingitused. A-ga läks hiljem, kui olin juba Tallinnasse jõudmas, natuke pahasti. Minu idee oli ta autoga vastu kutsuda, et ma saaks ateljeessse oma suurte kottidega (perfokasjad+ ostud), tema oma asjad kätte ja kõike näha ja muljetada. Tema aga süüdistas mind ära kasutamises. Et ta olevat taksojuht või mis ja et see ei olevat esimene kord. Minu arvepidamise järgi küll alles teine. Igal juhul ta tuli, aga üsna hilja, mul oli kohutavalt külm -- Pärnus oli küll külmakraade rohkem, aga siin see-eest lõikav tuul. Mille tagajärjel tunnen end mitu kraadi haigemana. Ja oleks ma teadnud, siis, et mu võtmed on ikka veel Nurga baaris Pärnus, oleksin ma muidugi takso võtnud ja oma vanemate juurde sõitnud. Tühjast tüli, otseses ja kaudses mõttes. Nõ-me.
Kolmapäeval, st täna on lisaks eelnevatel sümptomitele (bronhiit), veel hääl ära (mis teles mõjub a) seksikalt või b) ärajoonuna ja erakordselt sitt ja väsinud enesetunne. Kaalun antibiootikumidega alustamist, aga K sõnul peab enne vähemalt paar päeva teist rohtu võtma, kui mõjuma hakkab. Ma kardan, et mul on kopsupõletik. Lohutuseks: ma mõtlen iga kord, kui haige olen võimaluse peale surra.....
Niisiis. Mis juhtus vahepeal.Olen haige ja tuli tahtmine päevikuvormi harrastada.
Reedel käisin Kiasmas, aeglase laevaga loomulikult ja hirmus tüütu oli. Spetsiaalselt, et jõuaks enne Pärnusse minekut Ars Fennica ja eriti MK (siin ja edaspidi: õiged initsiaalid, väljaarvatud juhul , kui inimese identiteeti on vaja mõne sündmuse tõttu laiema avalikkuse eest kaitsta.) -- see, kes oma installatsioonidega võitis. Õige kah. Üks viimastest, millest TM oli PR juures kokteilipeol rääkinud, tuletas meie endi installatsiooni Tartus meelde. Et su pea kohal (temal küll laes, sisse ehitatud) on mingi pimedas välja valgustatud liikumine (MKl Kiasma tolm, meil akvaariumi mullid ja kala, kes aegajalt ilmus). Lisaks meeldisid mõned üksikud EB fotod, need kõige väiksemad ja väga sinised merevaated. Ja veelkord sai kinnitust mu sügav veendumus, et maalikunst on maailma kõige subjektiivsem ala, kus igaüks võib olla geenius... Ostsin LC raamatu.
Laupäeval oli BIG PERFORMANCE Pärnus. Meie (PP) perfokas tegeles publikuga, kleepisime igale vaatajale laubale kolmanda silma( modell: LL, meik: mina, fotograaf: R V-T) ja AIS oli valges ja õnnistas inimesi elektriga. Ja RAM tegi OMMMMMM. Mina ja Niina sulandusime korraliku kontserdipubliku hulka, kandes musta sametit. Kuna meie tegevus ei toimunud ainsana laval /areenil, mida publik rõdult vaatas ja dokumenteerimine toimus all, on kergeid probleeme jäädvustusega. Aga mitte ületamatuid -- juba võtsin ühendust Pärnu Postimehe fotograafiga ja JK oli ju ka kohal. Inimesed olid rõõmsad, et said kolmanda silma, millega mõista muud toimuvat. Mis neid nii väga ei rõõmustanud. Kõike varjutas niikuinii rühmituse C pudeliga-pähe-RAM-lavalt-minema-kõigis ajalehtedes-sees-korraldajatelt-tohutu- summa- sissenõudmine-15 -minutit-kuulsust -draama ja sellest ning ülejäänud esinejatest pean kirjutama mujal, niisiis sellel praegu pikemalt ei peatu. Veel meeldejäänud kommentaare: Niina: "Ega sellest ei piisa, et oled VH (aka AJ) ja sul on on tuldpurskav türa." Ja eriti kõnekana on mul meeles MK pilk, kui meie kõrval istuv HT kommenteeris areenil olevat EA inim-installatsiooni kellelegi: "Tegelikult on sel kõigel sügav sisu." Ma enam ei mäleta täpselt, aga MK vihkas vist seda laadi kunsti ka, nagu üldse paljusid asju.
Aftekas oli minu juures. Seal oli tohutult inimesi, kellest osasid ma ei tundnud ega kõiki näinudki, sest olin sunnitud peo esimesed 2,5 tundi eemal viibima. Kui tagasi jõudsin, ei kestnud enam väga pikalt. Ise läksin väiksema seltskonnaga edasi N baari, kuhu, selgus eile Tallinna jõudes, jäi minu võtmekimp.
Pühapäeval valmistasin minu juures ööbinud RR-le, KS-le, KP-le klassikalise inglise hommikusöögi, kuhu kutsusime ka MS. Tarbisime ära viimased maagilised seened, mis olin XZ käest saanud, Inglismaalt tõi ja mis olid teinud kaasa augustikuise Venemaa- reisi. Mäletan, kuidas pimedalt bussipõrandalt neid koos K-ga taga ajasime, kartes, et muidu jõuab mõni laps ette. Sest need seened olid assortiikommi vormis. Enne kui seened mõjuma hakkasid, helistas mulle Eesti kontserdi asedirektor, kes tahtis teada, mis siis ikkagi juhtus. Seletasin, olin viisakas, andsin toru RR-le. Soovisime head päeva ja "No ootame meedia ära." Ja siis muutus mu vanaema korter paleeks ja ma sain aru, mis värvi on MS habe tegelikult (selles on tuhandeid värve, aga domineerivad tumepunane ja roheline). Mõistsin kui täiuslik on maailm, täis armastust ja ilu. Kõik annavad oma parima. Isegi, kui nad seda hetkel ei tea. See tavaline arusaam psilobiini mõjul. KS kahetses, et seeni ei proovinud, MS kindlasti mitte. Kuulasime Raadio Elmarit , mille iga kõll tundus mulle terve sümfooniana, mida segasid kusagilt läbi udu (tegelikult teisest toast teki alt ) kostvad RR-i röögatused : "Vahetage jaama!" Kui seened olid oma mõju kaotanud, kuulasime Klassikaraadiot, kust pidi tulema meie intervjuu. Aga enne seda oli otseülekanne koorimuusika auhinnagaalalt ja vaene RAMi dirigent MG ei saanud mingit auhinda. Olin väga pettunud, aga mu mõte talle helistada ja kaastunnet ja nördimust avaldada laideti maha.
Esmaspäeval helistas AP, kes vajas veel meestööjõudu MS masina maha võtmiseks. KS aitas raskeid asju tassida ja mina kergemaid ja muidu koristada. Koos TT, VKV , TK ja AKga, kellest viimane on õigupoolest SCH seltsi juhatuse liige ja ürituse üks korraldajatest. Meil pidi olema work-shop -- kunagi olin sellest totaalselt valesti aru saanud ja ainsa osavõtjana registreerunud. Mingid naljaobjektid ja pseudo-kontsert nendega. Aga mina olin arvanud, et käsutusse antakse Endla teatri näitlejad..... Selle asemel pesin Kontserdimaja WC-s kätepesuseebiga perfokas osalenud panni searasvast puhtaks. Mingit heli see tekitas.Vähemalt olen nüüd nüüdismuusika suhtes haritum ja tean, kes on Maurizio Kagel. Kavatsen seda nime mõnikord jutu sees kasutada. AP ja AK ga koos veedetud aja jooksul helistasid AP -le 4 telesaate toimetajad, kellele kõigile öeldi ära. Välja arvatud saade K, kuhu lähen mina koos C-ga. Lisaks helistas ajakiri A, kes tahtis intervjuud minu kuulsa ema teemadel. Sel nädalal elan tähtede varjus!
Teisipäeval tegin suure kaltsukatuuri, sest laupäeval koos AIS-ga tehtud leiud (näide 1: minu Versace kampsun 29 krooniga; näide 2 : AIS leitud oranzh Kenzo kostüüm, jakk 39 ja seelik 9 (!!!) krooni) innustas jätkama. Sõitsin hommikul spetsiaalselt uusrajooni Humanasse, kust leidsin A-le kaks pluusi korvamaks bensiiniraha (üritus oli eelarveta), millest üks oli Marimekko. Oma emale leidsin Gerry Veberi kuldse kampsuni, endale muu hulgas MaxMara seeliku ja mitu ilusat pluusi. Ja Rüütli tänava poodidest tuli lisa : põhiliselt pintsakute (imeilusad, keskmise hinnaklassi firmad) näol. Ja järjest haigem olin ka, mistõttu alustasin Berlocidi võtmist. A-le leidsin sünnipäevakingitused. A-ga läks hiljem, kui olin juba Tallinnasse jõudmas, natuke pahasti. Minu idee oli ta autoga vastu kutsuda, et ma saaks ateljeessse oma suurte kottidega (perfokasjad+ ostud), tema oma asjad kätte ja kõike näha ja muljetada. Tema aga süüdistas mind ära kasutamises. Et ta olevat taksojuht või mis ja et see ei olevat esimene kord. Minu arvepidamise järgi küll alles teine. Igal juhul ta tuli, aga üsna hilja, mul oli kohutavalt külm -- Pärnus oli küll külmakraade rohkem, aga siin see-eest lõikav tuul. Mille tagajärjel tunnen end mitu kraadi haigemana. Ja oleks ma teadnud, siis, et mu võtmed on ikka veel Nurga baaris Pärnus, oleksin ma muidugi takso võtnud ja oma vanemate juurde sõitnud. Tühjast tüli, otseses ja kaudses mõttes. Nõ-me.
Kolmapäeval, st täna on lisaks eelnevatel sümptomitele (bronhiit), veel hääl ära (mis teles mõjub a) seksikalt või b) ärajoonuna ja erakordselt sitt ja väsinud enesetunne. Kaalun antibiootikumidega alustamist, aga K sõnul peab enne vähemalt paar päeva teist rohtu võtma, kui mõjuma hakkab. Ma kardan, et mul on kopsupõletik. Lohutuseks: ma mõtlen iga kord, kui haige olen võimaluse peale surra.....
neljapäev, jaanuar 18, 2007
Lendas üle käopesa (väga hale variant)
Aurora:
Meie rühmituse teadlasest liikme venna ex-pruut avastas äkki, et on K-sse armunud. Ja mis on parim vahend oma armastuse kinnitamiseks? Üks väike enesetapukatse! Aga milleks neelata tablette, lõigata läbi veene või teha midagi muud suhteliselt turvalist ja tagasipööratavat! Piisab kui kutsuda kiirabi ja VÄITA , et oled midagi sisse söönud! Viiakse Tartu Seevaldisse, määratakse raviarst, armastuse objekt käib haiglas vaatamas .... ja helistab mulle, et kas me saame äkki ilma temata hakkama? Ilma tema kõrgtehnoloogilise vidinata! *
Inimesed, kui te tahate ennast tappa, siis tehke seda korralikult (näiteks veene tuleb läbi lõigata PIKKUPIDI ja randmekoht pole üldse suurem asi, sihtige rohkem küünarveeni ja vajadusel kasutage zhgutti (Kalamaja apteegist veel saab , alla 25 krooni.) Ja paratsetamool on küllaltki mürgine suures koguses. Maksakahjustuse võite saada. Ja ilma maksata ei ela! JA VEEL : PURK KOFEIINITABLETTE AJAB ASJA ÄRA -- IGAST APTEEGIST ; MINGI 70 KROONI! Ajuinfarkt, ajukahjustus, südameinfarkt, invaliidsus. JA KUI TE SELLE SODI ENDALE SISSE SÖÖTE, SIIS MINGE KUHUGI, KUST TEID MINGI KRIITILINE AEG EI LEITA ! Soovitan: suvila talvel, mets, inimtühjad kohad.
Ja kui te ei taha surra, vaid ARMASTUST AVALDADA , siis KIRJUTAGE OMA IHALDUSOBJEKTILE KIRI VÕI HELISTAGE TALLE!!!
OK?
* Muidugi tegin K-le selgeks , et ilma temata ei saa.
Ja rühmitusega C käisime täna raadiointervjuud andmas. kunst.er Klassikaraadios. Millal tuleb, ei mäleta.
Meie rühmituse teadlasest liikme venna ex-pruut avastas äkki, et on K-sse armunud. Ja mis on parim vahend oma armastuse kinnitamiseks? Üks väike enesetapukatse! Aga milleks neelata tablette, lõigata läbi veene või teha midagi muud suhteliselt turvalist ja tagasipööratavat! Piisab kui kutsuda kiirabi ja VÄITA , et oled midagi sisse söönud! Viiakse Tartu Seevaldisse, määratakse raviarst, armastuse objekt käib haiglas vaatamas .... ja helistab mulle, et kas me saame äkki ilma temata hakkama? Ilma tema kõrgtehnoloogilise vidinata! *
Inimesed, kui te tahate ennast tappa, siis tehke seda korralikult (näiteks veene tuleb läbi lõigata PIKKUPIDI ja randmekoht pole üldse suurem asi, sihtige rohkem küünarveeni ja vajadusel kasutage zhgutti (Kalamaja apteegist veel saab , alla 25 krooni.) Ja paratsetamool on küllaltki mürgine suures koguses. Maksakahjustuse võite saada. Ja ilma maksata ei ela! JA VEEL : PURK KOFEIINITABLETTE AJAB ASJA ÄRA -- IGAST APTEEGIST ; MINGI 70 KROONI! Ajuinfarkt, ajukahjustus, südameinfarkt, invaliidsus. JA KUI TE SELLE SODI ENDALE SISSE SÖÖTE, SIIS MINGE KUHUGI, KUST TEID MINGI KRIITILINE AEG EI LEITA ! Soovitan: suvila talvel, mets, inimtühjad kohad.
Ja kui te ei taha surra, vaid ARMASTUST AVALDADA , siis KIRJUTAGE OMA IHALDUSOBJEKTILE KIRI VÕI HELISTAGE TALLE!!!
OK?
* Muidugi tegin K-le selgeks , et ilma temata ei saa.
Ja rühmitusega C käisime täna raadiointervjuud andmas. kunst.er Klassikaraadios. Millal tuleb, ei mäleta.
kolmapäev, jaanuar 17, 2007
teisipäev, jaanuar 16, 2007
Trivia
Aurora:
1.Teen järjekordset (st teist) sentimentaalset kaastööd ajakirjale OMA HOBU.
2.Mind intervjueerib (kui kuulsat kunstnikku!!!) keskkooliõpilane Renaata.
3.Tülitsen emaga domina-tegevuse pärast.
4.Arstide streigi tõttu üritan vältida kopsupõletikku.
5.Mulle kirjutas ainus self-declared fan, 83-aastane Bob Lewis Kansasest. Ta peab mind ikka aeg-ajalt meeles. Seekord uhkeldab oma 27-aastase lapselapsega, kes on eduka koori liige. Ütlesin Bobile, et ta lapselaps näeb kena välja ega valetanud üldse mitte.
6.Lähen kohe piitsasid ostma (laenates selleks isalt raha).
7.Ja päeva moto võiks olla , ma tean küll, et see kõlab pahaendeliselt ja mõnede arvates kahtlemata tobedalt, aga siiski:
YOU ALL ARE STILL IN THE CIRCUS; WHILE I WILL BE LAUGHING IN MY GRAVE!
Mick Jagger
1.Teen järjekordset (st teist) sentimentaalset kaastööd ajakirjale OMA HOBU.
2.Mind intervjueerib (kui kuulsat kunstnikku!!!) keskkooliõpilane Renaata.
3.Tülitsen emaga domina-tegevuse pärast.
4.Arstide streigi tõttu üritan vältida kopsupõletikku.
5.Mulle kirjutas ainus self-declared fan, 83-aastane Bob Lewis Kansasest. Ta peab mind ikka aeg-ajalt meeles. Seekord uhkeldab oma 27-aastase lapselapsega, kes on eduka koori liige. Ütlesin Bobile, et ta lapselaps näeb kena välja ega valetanud üldse mitte.
6.Lähen kohe piitsasid ostma (laenates selleks isalt raha).
7.Ja päeva moto võiks olla , ma tean küll, et see kõlab pahaendeliselt ja mõnede arvates kahtlemata tobedalt, aga siiski:
YOU ALL ARE STILL IN THE CIRCUS; WHILE I WILL BE LAUGHING IN MY GRAVE!
Mick Jagger
esmaspäev, jaanuar 15, 2007
Ülestõusmine
Niina:
Tõusin eile õhtul peaaegu surnuist ja ajan personaalnäituse asju. Olen tänulik iga positiivse mõtte eest, mille mõelda suudan. Tõsine basic eluvorm. Sellistes tingimustes ja oma raha eest näitus valmis teha on tõeline perse kaudu hamba väljatõmbamine, tsiteerides popkunsti elavat klassikut. Aga on hullemaidki asju. Homme külastan jälle haiglas oma isa, seekord Keilas. Maailmal on Plaan, olen hetkeks jälle selle skeemile pihta saanud. Tänud.
Tõusin eile õhtul peaaegu surnuist ja ajan personaalnäituse asju. Olen tänulik iga positiivse mõtte eest, mille mõelda suudan. Tõsine basic eluvorm. Sellistes tingimustes ja oma raha eest näitus valmis teha on tõeline perse kaudu hamba väljatõmbamine, tsiteerides popkunsti elavat klassikut. Aga on hullemaidki asju. Homme külastan jälle haiglas oma isa, seekord Keilas. Maailmal on Plaan, olen hetkeks jälle selle skeemile pihta saanud. Tänud.
Minu orkester
Õigemini Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Ma rääkisin nad ära ! Nad teevad vähem kui nädala pärast Pärnus seda, mida mina (meie) tahame, aga nende peadirigent Mihhail Gertz ei tahtnud mitte. Ta nimetas seda üleinimlikuks. Kena peente näojoontega juudi noormees, pruunid silmad kavalalt säramas. (Mu emal oli nooruses mitu sellist peikat, ma tean; võimalik , et tegu on alateadliku rassismiga -- siirdub ju rahvus juutidel naisliini pidi (et iga pogromm, lõhkumiste-ja vägistamiste laine ei saaks arvepidamist sassi lüüa -- ja minu ema isa-isa oli juut. Ja seda oli noore Malle nina-ja silmade kujus kergelt aimata. Väga noorena tuletas veidi meelde Anne Franki -- kes ju väga nooreks jäigi. Aga see selleks.)
Igal juhul see Gertz ei olnud mu plaaniga eriti nõus. "Sa vaata seda!", ütles ta rõhutatud dramaatikaga. Vaatasin. Mingi noodileht. "Vabandage, ma ei tunne noodikirja." "Te vaadake seda!" "Palju noote...", kostsin mõtlikult. "Schönberg! Meie koor on praegu nagu silmaklappidega hobused, valmistunud selleks kontserdiks päevad läbi. Me valmistume hüppeks! Ja teie tahate, et nad teeksid enne seda ei tea mida!" --"Vabandage, ma olen natuke ratsutamist õppinud. Aegajalt lastakse ka maneezhis hobustel minna, kuhu ise tahavad..."
Igal juhul. Meie vestlus jätkus samas vaimus (dramaatika, metofoorid, minupoolne otsene naljaga pooleks palumine), kuni hakkasime mõlemad naerma. Surusime käsi . Leppisime kokku. Saavutasime kompromissi. "Gescheft!" , lisasin ühe vähese jidishikeelse sõna (tähendab "äri"), mida teadsin , aga Mihhail Gertz ei kuulnud seda või tegi, nagu ei saaks ta sellest aru.
Tundsin end hästiläinud tehingust suurepäraselt (hoolimata jätkuvast köhast ja külmetusest), ajasin muid perfokaga seotud asju (nende hulgas fotosessioon, fotograafi ning modelli kiirkorras kohale organiseerimine ja meigi tegemine), leppisin intervjuu kokku ning premeerisin end siisjärgnevate asjadega:
--eriti efektse mustriga võrksukad
--- eriti ilusa mustriga San Pellegrino sukad (50 % alla)
---- türkiissinised pitssukad
-----heleoranzhid pitssukad (mõlemad väga odavad)
-----köharohi (olude sunnil)
-----juustehooldusvahend (Schwartzkopf)
Siis olin sunnitud fotostuudiosse taksoga sõitma ja veel meigieemaldusasju ostma ja siis sai konto tühjaks. Nagu mu ema alati ütleb: "Kuidas sul küll selle juudi rändkaupmehe geenidest midagi ei ole? Koguaeg on sul raha otsas." Ja veel ütleb ta: "Juudi jõulupuu."
Igal juhul see Gertz ei olnud mu plaaniga eriti nõus. "Sa vaata seda!", ütles ta rõhutatud dramaatikaga. Vaatasin. Mingi noodileht. "Vabandage, ma ei tunne noodikirja." "Te vaadake seda!" "Palju noote...", kostsin mõtlikult. "Schönberg! Meie koor on praegu nagu silmaklappidega hobused, valmistunud selleks kontserdiks päevad läbi. Me valmistume hüppeks! Ja teie tahate, et nad teeksid enne seda ei tea mida!" --"Vabandage, ma olen natuke ratsutamist õppinud. Aegajalt lastakse ka maneezhis hobustel minna, kuhu ise tahavad..."
Igal juhul. Meie vestlus jätkus samas vaimus (dramaatika, metofoorid, minupoolne otsene naljaga pooleks palumine), kuni hakkasime mõlemad naerma. Surusime käsi . Leppisime kokku. Saavutasime kompromissi. "Gescheft!" , lisasin ühe vähese jidishikeelse sõna (tähendab "äri"), mida teadsin , aga Mihhail Gertz ei kuulnud seda või tegi, nagu ei saaks ta sellest aru.
Tundsin end hästiläinud tehingust suurepäraselt (hoolimata jätkuvast köhast ja külmetusest), ajasin muid perfokaga seotud asju (nende hulgas fotosessioon, fotograafi ning modelli kiirkorras kohale organiseerimine ja meigi tegemine), leppisin intervjuu kokku ning premeerisin end siisjärgnevate asjadega:
--eriti efektse mustriga võrksukad
--- eriti ilusa mustriga San Pellegrino sukad (50 % alla)
---- türkiissinised pitssukad
-----heleoranzhid pitssukad (mõlemad väga odavad)
-----köharohi (olude sunnil)
-----juustehooldusvahend (Schwartzkopf)
Siis olin sunnitud fotostuudiosse taksoga sõitma ja veel meigieemaldusasju ostma ja siis sai konto tühjaks. Nagu mu ema alati ütleb: "Kuidas sul küll selle juudi rändkaupmehe geenidest midagi ei ole? Koguaeg on sul raha otsas." Ja veel ütleb ta: "Juudi jõulupuu."
pühapäev, jaanuar 14, 2007
Vabandan
Aurora:
vabandan Rimski -Korsakovi pärast. Kes oli teadupärast helilooja ja mitte maalikunstnik. Tema asemele lugeda, palun, suvaline kahenimeline Vene 19. sajandi kunstiklassik.
Ja eksitavate hooletuskirjavigade pärast vabandan ka. Haigus ja unerohi (st vene illegaalne staff, mida saab ühe kesklinna kaunanduskeskuse lihaletist).
vabandan Rimski -Korsakovi pärast. Kes oli teadupärast helilooja ja mitte maalikunstnik. Tema asemele lugeda, palun, suvaline kahenimeline Vene 19. sajandi kunstiklassik.
Ja eksitavate hooletuskirjavigade pärast vabandan ka. Haigus ja unerohi (st vene illegaalne staff, mida saab ühe kesklinna kaunanduskeskuse lihaletist).
laupäev, jaanuar 13, 2007
Andrew Loog Oldham (Orchestra)
Aurora:
R-l on näituse avamine. Õigemini on tegu kuurortlinnas toimuva traditsioonilise j kunstifestivaliga ja R.-i näitus on osa sellest. Galeriis on uus, alternatiivne ja seda peab R.-i rühmitusekaaslane V. R.-i idee on tätoveerida kanu. Ta alustab sellega viimasel õhtul. Kaasas on on punt tüdrukuid. R.-i pruut K.kes näeb välja, nagu kergelt lõuna-või siis idamaine lapsmõrsja, kes on maalitud Rismski-Korsakovi poolt üles koos karja lammaste, hõbedast lauakraami ja muu väärtuslikuga. Lühidalt: R.-i 19-aastane pruut on ilus. Lisaks on kambas V. 20-aastane pruut P., kes tuletab meelde noort ja kergelt anorektilist Courtney Love`i. Maailma parimal viisil. Veel tüdrukuid: L. (minu igavene lemmik, võtnud oma sõnul alla 7 kilo!) ja P. sõbranna, kelle näiliselt põhjendamatu enesekindlus tuleneb faktist, et ta on ühe Tartu vana kooli punkari pruut. Nii, ja siis on kanad. Keda (mida) tuleks tätoveerida. L. joob ennast kähku purju (kohviliköör + illegaalselt hangitavad tööstusliku toimega Vene rahustid (vt ka: Loomeliitude peo perfoka kirjeldus + pildid), R. ise sööb neid mingi 6 lehte ja kui ma temalt hiljem suitsu küsin, küsib ta vahetuskaubana veel lehte rahusteid. Kanu on keeruline tätoveerida, kuna nahk on poorne, kergelt lõtv ja pude, see meetod: määri vaseliiniga ja nühi pärast ülearune tint ja vaseliin maha, ei tööta üldse, kanad jäävad piltide kohalt üsna tugevalt sinakad. Taon puruks A.-lt saadud (jõulukink!) väikse lõhnaõlipudeli, lootuses kange alkoholiga neid tindiplekke maha saada. See ei tööta ja Lancome`i parfüümist olen kah ilma. Üritan kanale puusakohale tätoveerida (nõelaga, sest ükski R.-i tätoveerimisaparaat ei hakka tööle) midagi romantilise tribali taolist, lisaks selgroole roosi ja tiivakohale tiiba. P. kirjutab oma kanale : Päris Hilton ja V.: Vagina valutab. Galeriis on külm. Vähemalt minul , kellel on mingi viirus, lakkamatu köha ja kerge palavik. Õhtu lõpul olen sunnitud enda juurde öömajale (see oli kokku lepitud ega ole mingi probleem) toimetama maani täis L.i ja R.-i (stoned out of his mind). Nende ühes kohas hoidmine , kuni takso saabub , on raske, sest mõlemad peavad segaseid monolooge ja tükivad autoteele või kukuvad lumehange pikali. Taksojuhile räägib R., et me oleme kõik rikkad ja kuulsad ja mina pealegi nende manager. Tee pealt võtame peale K. ja E. Öö jooksul ilmub R. mitu korda välja temale ja K.-le reserveeritud magamistoast ja nõuab veel viina, mida ta hoolitsev Tshetsheeni pruut talle ei anna. Hommikul helistab V. mulle, mitte R.-ile. Ja öösel näen ma unesnäos nr 1, kuidas minu Õhtu põigi korteris joob meiega viina Mick Jagger ja unenäos nr 2, kuidas R. on rahustite üledoosi tagajärjel surnud (ta rääkiski vahepeal, enne mu unenägu, kuidas ta sooviks surra sõprade keskel.Igatehes jääb näitus ära ja õmblusnõelaga ligeda külma kana torkimine oli täiesti ilmaasjata.) Hommikul teeb tema pruut mulle oma maitse järgi tupeeritud soengu (mu juuksed on mustad , aga Õhtu põigi korteris on ainult külma vett ja ma olen Jumala haige). Ja siis saabub hoopis teine päev. Vihje: kõige ilusamad plakatid olid Vene tsirkuse ja jõumeeste omad. Vihje 2: minu endine õppejõud ütleb mind nähes: "Staarkunstnik ka kohal !" , küsib, kuidas mul läheb ja väidab, et on rõõmus, kui ta endised õpilased aktiivsed on. Tutvustan talle V.-kes on parasjagu oma huuled punase läikega katnud, selle P.-ga suudeldes laiali ajanud (lisaks must silmapliiats ja üldine punk-extravaganza) ning ütleb J.-le (minu endine "guru"): "Me oleme kohtunud." Meenub: J. ei võtnud V.-t oma magistratuuri vastu. Veel on: üsna traditsioonilisi perfokaid ja Pärnu ärimehi, kes teevad välja. Ja palju plakatikunsti (vaata: vihje ülalpool).
Ja homme on jälle uus.(Päev.) Ja nüüd ma võtan veel neid Vene hobusearstimeid, sest mul on vaja öö ilma looma moodi köhimata mööda saata ja siis asju ajama hakata. Omi asju. Andrew Loog Oldham Orchestra, kui keegi vihjest aru saab.
R-l on näituse avamine. Õigemini on tegu kuurortlinnas toimuva traditsioonilise j kunstifestivaliga ja R.-i näitus on osa sellest. Galeriis on uus, alternatiivne ja seda peab R.-i rühmitusekaaslane V. R.-i idee on tätoveerida kanu. Ta alustab sellega viimasel õhtul. Kaasas on on punt tüdrukuid. R.-i pruut K.kes näeb välja, nagu kergelt lõuna-või siis idamaine lapsmõrsja, kes on maalitud Rismski-Korsakovi poolt üles koos karja lammaste, hõbedast lauakraami ja muu väärtuslikuga. Lühidalt: R.-i 19-aastane pruut on ilus. Lisaks on kambas V. 20-aastane pruut P., kes tuletab meelde noort ja kergelt anorektilist Courtney Love`i. Maailma parimal viisil. Veel tüdrukuid: L. (minu igavene lemmik, võtnud oma sõnul alla 7 kilo!) ja P. sõbranna, kelle näiliselt põhjendamatu enesekindlus tuleneb faktist, et ta on ühe Tartu vana kooli punkari pruut. Nii, ja siis on kanad. Keda (mida) tuleks tätoveerida. L. joob ennast kähku purju (kohviliköör + illegaalselt hangitavad tööstusliku toimega Vene rahustid (vt ka: Loomeliitude peo perfoka kirjeldus + pildid), R. ise sööb neid mingi 6 lehte ja kui ma temalt hiljem suitsu küsin, küsib ta vahetuskaubana veel lehte rahusteid. Kanu on keeruline tätoveerida, kuna nahk on poorne, kergelt lõtv ja pude, see meetod: määri vaseliiniga ja nühi pärast ülearune tint ja vaseliin maha, ei tööta üldse, kanad jäävad piltide kohalt üsna tugevalt sinakad. Taon puruks A.-lt saadud (jõulukink!) väikse lõhnaõlipudeli, lootuses kange alkoholiga neid tindiplekke maha saada. See ei tööta ja Lancome`i parfüümist olen kah ilma. Üritan kanale puusakohale tätoveerida (nõelaga, sest ükski R.-i tätoveerimisaparaat ei hakka tööle) midagi romantilise tribali taolist, lisaks selgroole roosi ja tiivakohale tiiba. P. kirjutab oma kanale : Päris Hilton ja V.: Vagina valutab. Galeriis on külm. Vähemalt minul , kellel on mingi viirus, lakkamatu köha ja kerge palavik. Õhtu lõpul olen sunnitud enda juurde öömajale (see oli kokku lepitud ega ole mingi probleem) toimetama maani täis L.i ja R.-i (stoned out of his mind). Nende ühes kohas hoidmine , kuni takso saabub , on raske, sest mõlemad peavad segaseid monolooge ja tükivad autoteele või kukuvad lumehange pikali. Taksojuhile räägib R., et me oleme kõik rikkad ja kuulsad ja mina pealegi nende manager. Tee pealt võtame peale K. ja E. Öö jooksul ilmub R. mitu korda välja temale ja K.-le reserveeritud magamistoast ja nõuab veel viina, mida ta hoolitsev Tshetsheeni pruut talle ei anna. Hommikul helistab V. mulle, mitte R.-ile. Ja öösel näen ma unesnäos nr 1, kuidas minu Õhtu põigi korteris joob meiega viina Mick Jagger ja unenäos nr 2, kuidas R. on rahustite üledoosi tagajärjel surnud (ta rääkiski vahepeal, enne mu unenägu, kuidas ta sooviks surra sõprade keskel.Igatehes jääb näitus ära ja õmblusnõelaga ligeda külma kana torkimine oli täiesti ilmaasjata.) Hommikul teeb tema pruut mulle oma maitse järgi tupeeritud soengu (mu juuksed on mustad , aga Õhtu põigi korteris on ainult külma vett ja ma olen Jumala haige). Ja siis saabub hoopis teine päev. Vihje: kõige ilusamad plakatid olid Vene tsirkuse ja jõumeeste omad. Vihje 2: minu endine õppejõud ütleb mind nähes: "Staarkunstnik ka kohal !" , küsib, kuidas mul läheb ja väidab, et on rõõmus, kui ta endised õpilased aktiivsed on. Tutvustan talle V.-kes on parasjagu oma huuled punase läikega katnud, selle P.-ga suudeldes laiali ajanud (lisaks must silmapliiats ja üldine punk-extravaganza) ning ütleb J.-le (minu endine "guru"): "Me oleme kohtunud." Meenub: J. ei võtnud V.-t oma magistratuuri vastu. Veel on: üsna traditsioonilisi perfokaid ja Pärnu ärimehi, kes teevad välja. Ja palju plakatikunsti (vaata: vihje ülalpool).
Ja homme on jälle uus.(Päev.) Ja nüüd ma võtan veel neid Vene hobusearstimeid, sest mul on vaja öö ilma looma moodi köhimata mööda saata ja siis asju ajama hakata. Omi asju. Andrew Loog Oldham Orchestra, kui keegi vihjest aru saab.
neljapäev, jaanuar 11, 2007
Viimane sõna antud asjas
Aurora:
Ja edaspidi kavatseme samasuguse kirglikkuse, põhjalikkuse, intriigide ja illustratsioonide saatel kajastada omaenda tegemist. Eekõige rohkem fotosid, ma loodan.
JA NÜÜD
VIIMANE SÕNA (KOOS MINUPOOLSETE KOMMENTAARIDEGA)
lugupeetud ingrid ja teised
purju joodi ennat peale perfokat ja tänu sellele,et mingid jorsid vahele tulid.
pealtvaatajatele mitte mingisugust ohtu polnud, performandid koristasid koos koristajatädidga klaasikillud ära kümne minutiga. ja tants ja trall võis edasi minna.
ja narkootikume said ainult pealtvaatajad.
ja urmas latikase vaimustuse peale oskan ma vaid öelda et mina seds saasta vaatama ei jäänud.
..ja hulk joogiklaase purustatud? *oma manageri edasistest liikumistest pole mul aimugi **aga isiklikult ei näinud isegi terveid joogiklaase terve selle ürituse juures.
ja ühesõnaga makske kinni vähemalt Sandra jõgeva kuuesajakroonised trussikud*** , ülejäänu võite endale persse pista
,,
lugupidamisega. ville karel
Joonealused märkused:
* Pealtvaataja Aino Ingrid Superstari sõnul sai osa publikust perfokast innustust ja hakkas ise joogiklaase puruks taguma.
** See on vale. Lahkusime peolt koos. Kusjuures klaase-pudeleid mina isiklikult ei lõhkunud.
*** Vihje sellele , et Cnopti 5000-st veel kättesaamata jäänud honorarist investeeriti minu kui assistendi pesusse (kokku 600 krooni, Merekeskusest Mere puiesteelt, "trussikud" on parasjagu labane väljend musta kombinee ja punase neglizhee kohta. Ja isiklikult toetan hr Elkeni seisukohta , et see 5000 krooni pole kordumatu etteaste, selleks kulunud vaimse ja füüsilise töö, enemgi veel -- vaimsete ja füüsiliste kannatuste eest kuidagi liiga palju.
Joone-joonealused märkused:
Lahe! Ma tunnen end nagu kroonik või kunstiajaloo uurija. Nagu keegi , kes sorib Pärsimägi vanades kirjades. Veel enam --sorib iseenda vanades, auklikes, hajustes mäleestustes sellestsamast õnnetust Pärsimägist. NB! Keegi, kes on kunagi mainitud kunstniku loomingusse süübinud, ei peaks end kuidagi solvatuna tundma. Ausalt. See oli juhuslik nimi, sama hästi võiks see olla olla Elmar Kits (Kitse-uurijad , sorry!)
Ja veel. Mõnes mõttes pole see üldse lahe. Vaid nagu Tartu Kunstnike Liidu intriigid.
Ja edaspidi kavatseme samasuguse kirglikkuse, põhjalikkuse, intriigide ja illustratsioonide saatel kajastada omaenda tegemist. Eekõige rohkem fotosid, ma loodan.
JA NÜÜD
VIIMANE SÕNA (KOOS MINUPOOLSETE KOMMENTAARIDEGA)
|
|
Inboxpurju joodi ennat peale perfokat ja tänu sellele,et mingid jorsid vahele tulid.
pealtvaatajatele mitte mingisugust ohtu polnud, performandid koristasid koos koristajatädidga klaasikillud ära kümne minutiga. ja tants ja trall võis edasi minna.
ja narkootikume said ainult pealtvaatajad.
ja urmas latikase vaimustuse peale oskan ma vaid öelda et mina seds saasta vaatama ei jäänud.
..ja hulk joogiklaase purustatud? *oma manageri edasistest liikumistest pole mul aimugi **aga isiklikult ei näinud isegi terveid joogiklaase terve selle ürituse juures.
ja ühesõnaga makske kinni vähemalt Sandra jõgeva kuuesajakroonised trussikud*** , ülejäänu võite endale persse pista
,,
lugupidamisega. ville karel
Joonealused märkused:
* Pealtvaataja Aino Ingrid Superstari sõnul sai osa publikust perfokast innustust ja hakkas ise joogiklaase puruks taguma.
** See on vale. Lahkusime peolt koos. Kusjuures klaase-pudeleid mina isiklikult ei lõhkunud.
*** Vihje sellele , et Cnopti 5000-st veel kättesaamata jäänud honorarist investeeriti minu kui assistendi pesusse (kokku 600 krooni, Merekeskusest Mere puiesteelt, "trussikud" on parasjagu labane väljend musta kombinee ja punase neglizhee kohta. Ja isiklikult toetan hr Elkeni seisukohta , et see 5000 krooni pole kordumatu etteaste, selleks kulunud vaimse ja füüsilise töö, enemgi veel -- vaimsete ja füüsiliste kannatuste eest kuidagi liiga palju.
Joone-joonealused märkused:
Lahe! Ma tunnen end nagu kroonik või kunstiajaloo uurija. Nagu keegi , kes sorib Pärsimägi vanades kirjades. Veel enam --sorib iseenda vanades, auklikes, hajustes mäleestustes sellestsamast õnnetust Pärsimägist. NB! Keegi, kes on kunagi mainitud kunstniku loomingusse süübinud, ei peaks end kuidagi solvatuna tundma. Ausalt. See oli juhuslik nimi, sama hästi võiks see olla olla Elmar Kits (Kitse-uurijad , sorry!)
Ja veel. Mõnes mõttes pole see üldse lahe. Vaid nagu Tartu Kunstnike Liidu intriigid.
kolmapäev, jaanuar 10, 2007
Veel skandaali ja intriigi
Aurora:
Kuna see blogi sai kunagi asutatud , dokumenteerimaks kunsti ja kunstiga seonduvat reaalajas, avaldan ma nüüd asjaosaliste loal laupäevast loomeliitude pidu ja selle jaoks tellitud Cnopti perfokat puudutava nomenklatuuripoolse meilivahetusega. Millega võib -- ma loodan -- vahejuhtumi lõpetatuks lugeda. Lisaksin hea meelega Tanel Rannala suurepärased fotod perfokast ... kui ma ainult nende ülespnemise siia blogspoti ära õpin. Ehk siis: visuaalset lisa on tulemas!
Aga järjejutt:
----- Original Message ----- From: "Liivi Haamer" <liivi@arhliit.ee>
To: "'Arvo Parenson'" <arvodisain@hot.ee>; <ingrid@arhliit.ee>; <jaan@eaa.ee>; <heliloojate.liit@mail.ee>; <interpreet@interpreet.ee>; <anu@eaa.ee>; <jan@ekl.ee>; <leart@estpak.ee>; <erika@kinoliit.ee>; <ular@urbanmark.ee>; <olav@email.ee>; <teater@estpak.ee>; <janno@ruumilabor.ee>; <kalle@jvr.ee>; <margit@eekmutso.ee>; <mikk@kinobuss.ee>; <lill@schoenberg.ee>; <teater@estpak.ee>; <rein.oja@draamateater.ee>; <riinaviiding@hot.ee>; <kinoliit@kinoliit.ee>; <arvop@email.ee>; "'Liisi Ree'" <liisi@kinomaja.ee>
Sent: Wednesday, January 10, 2007 11:38 AM
Subject: RE: SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE
Tere,
Üks paremaid Non Gratast sirgunud kunstnikest, niivõrd professionaalne ja
rahvusvahelise tuntusega grupp, peaks eriti hästi olema kursis taolise
kunstivormi reeglitega - mitte ilmuda välja pilves ja/või purjus peaga ja
enda järelt koristama. Samuti peaks professionaalne grupp oskama arvestada
ürituse kui tervikuga ehk neile järgnevatel esinejatel peab olema võimalik
jätkata ajakava kohaselt ja kokkulepitud tingimustes. Urmas Lattikas nt ei
väljendanud hiljem erilist vaimustust võimaluse üle esineda karjale
tolmuimejatega koristajatädidele.
Kuna Sandra Jõgeva ei soostunud vähimalgi määral avama etteaste sisu ja
korduvatele küsimustele klaasikildude tekkimise kohta vastas eitavalt, siis
seda enam oleks vajalik olnud ja professionaalidelt oodanud korralikku
ettevalmistust ja ettevaatusabinõude kasutamist (piisava suurusega vaip mida
lihtne kokku rullida, piire vm taoline, koristustööde eelnev tellimine
korraldajatelt, vaatajate ohutuse tagamine jne). Ettevalmistused olid aga
tegemata, vaatamata kokkulepitud honorarile. Tänu performance läbiviijate
õhutusele ja ka nende enda käe läbi lõhuti ka hulk joogiklaase, mis tuleb
peo korraldajatel kinni maksta.
Jaani tsiteerides: "Jah, ta jäi lühikeseks, arhliidu administraatorite ja
turvatöötajate katkestuse tõttu - me ei tea kuhu see tabav sotsiaalne
kommentaar välja oleks jõudnud". Võin sellele vastata: pidu oleks Salme
Keskuse haldajate poolt lihtsalt jõuga ära lõpetatud. Kas me oleksime seda
soovinud? Peo jätkumise tagasid kohene etteaste lõpetamine ja pidevad,
närvesöövad, peo lõpuni kestvad läbirääkimised turvatöötajate ja
majahalduriga.
Kui lõhkumisest tulenevad lisakulutused on teada ja eelarve endiselt lubab
on honorar 5000.- krooni aktsepteeritav. Vastasel juhul tuleb honorar katta
ühiselt.
Parimate soovidega,
Liivi Haamer
Eesti Arhitektide Liit
projektijuht
+372 611 7433
+372 5669 4109
liivi@arhliit.ee
www.arhliit.ee
________________________________
From: Jaan Elken [mailto:jaan@eaa.ee]
Sent: Tuesday, January 09, 2007 3:05 PM
To: Ingrid Mald-Villand; lill@schoenberg.ee; 'Margit Mutso'; 'Kalle
Vellevoog'; arvodisain@hot.ee; arvop@email.ee; 'Mikk Rand'; 'Liisi Ree';
rein.oja@draamateater.ee; janno@ruumilabor.ee; anu@eaa.ee;
interpreet@interpreet.ee; 'Karl Martin Sinijärv'; 'Ülar Mark'
Cc: 'Liivi Haamer'
Subject: Re: SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE
Tere Ingrid jt.,
Ka minu meelest oli pidu tore. Meie sekretär Maria Tromp edastas mulle et
"te ei aktsepteeri nii suure summa maksmist kunstnikele performance´i eest".
Küsitud 5000 krooni läheb jagamisele kolme kunstniku vahel.
Kui FIE arveldustest 33%sotsmaks ja 22% tulumaks maha võtta, pluss meigi ja
aksessuaaride kulud, jääb igale performerile alla tuhande krooni honorari.
Leian et seda ei ole intellektuaalse omandi ostmise eest palju, sest
performance on ainukordne, vaid kord ettekantav kunstisündmus, mitte
võrreldav õhtust-õhtusse korduva kaubandusliku interpretatsioonikunstiga,
nt. pillimehed.
Sandra Jõgeva on rahvusvaheliselt tuntud, ka CnOPT on Põhja-Ameerika
kunstimuusemites ja Saksamaa kunstikõrgkoolides üles astunud. Jah, ta jäi
lühikeseks, arhliidu administraatorite ja turvatöötajate katkestuse tõttu -
me ei tea kuhu see tabav sotsiaalne kommentaar välja oleks jõudnud.
Ene-Liis Semperi palkamiseks meil raha ei jätkunud, Kurvitzalt ja Peeter
Perelt küsisime - keeldusid. Ene-Liis Semperi ligi 10 aastat tagasi Eesti
Pangas ettekantud performance seisnes näiteks saadud honorari, st. 25 000
krooni ( praegu oleks see kordades kõrgem ) avalikus ärapõletamises - ja
kogu lugu. Performance` i lühidus ei ole probleem. Kapriisne, kohati
ebamugavgi kunstivorm, eeldab tellijalt tolerantsi, ei ole meelelahutuslik
tsirkuseprogramm.
Parimat,
Jaan Elken
Kuna see blogi sai kunagi asutatud , dokumenteerimaks kunsti ja kunstiga seonduvat reaalajas, avaldan ma nüüd asjaosaliste loal laupäevast loomeliitude pidu ja selle jaoks tellitud Cnopti perfokat puudutava nomenklatuuripoolse meilivahetusega. Millega võib -- ma loodan -- vahejuhtumi lõpetatuks lugeda. Lisaksin hea meelega Tanel Rannala suurepärased fotod perfokast ... kui ma ainult nende ülespnemise siia blogspoti ära õpin. Ehk siis: visuaalset lisa on tulemas!
Aga järjejutt:
----- Original Message ----- From: "Liivi Haamer" <liivi@arhliit.ee>
To: "'Arvo Parenson'" <arvodisain@hot.ee>; <ingrid@arhliit.ee>; <jaan@eaa.ee>; <heliloojate.liit@mail.ee>; <interpreet@interpreet.ee>; <anu@eaa.ee>; <jan@ekl.ee>; <leart@estpak.ee>; <erika@kinoliit.ee>; <ular@urbanmark.ee>; <olav@email.ee>; <teater@estpak.ee>; <janno@ruumilabor.ee>; <kalle@jvr.ee>; <margit@eekmutso.ee>; <mikk@kinobuss.ee>; <lill@schoenberg.ee>; <teater@estpak.ee>; <rein.oja@draamateater.ee>; <riinaviiding@hot.ee>; <kinoliit@kinoliit.ee>; <arvop@email.ee>; "'Liisi Ree'" <liisi@kinomaja.ee>
Sent: Wednesday, January 10, 2007 11:38 AM
Subject: RE: SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE
Tere,
Üks paremaid Non Gratast sirgunud kunstnikest, niivõrd professionaalne ja
rahvusvahelise tuntusega grupp, peaks eriti hästi olema kursis taolise
kunstivormi reeglitega - mitte ilmuda välja pilves ja/või purjus peaga ja
enda järelt koristama. Samuti peaks professionaalne grupp oskama arvestada
ürituse kui tervikuga ehk neile järgnevatel esinejatel peab olema võimalik
jätkata ajakava kohaselt ja kokkulepitud tingimustes. Urmas Lattikas nt ei
väljendanud hiljem erilist vaimustust võimaluse üle esineda karjale
tolmuimejatega koristajatädidele.
Kuna Sandra Jõgeva ei soostunud vähimalgi määral avama etteaste sisu ja
korduvatele küsimustele klaasikildude tekkimise kohta vastas eitavalt, siis
seda enam oleks vajalik olnud ja professionaalidelt oodanud korralikku
ettevalmistust ja ettevaatusabinõude kasutamist (piisava suurusega vaip mida
lihtne kokku rullida, piire vm taoline, koristustööde eelnev tellimine
korraldajatelt, vaatajate ohutuse tagamine jne). Ettevalmistused olid aga
tegemata, vaatamata kokkulepitud honorarile. Tänu performance läbiviijate
õhutusele ja ka nende enda käe läbi lõhuti ka hulk joogiklaase, mis tuleb
peo korraldajatel kinni maksta.
Jaani tsiteerides: "Jah, ta jäi lühikeseks, arhliidu administraatorite ja
turvatöötajate katkestuse tõttu - me ei tea kuhu see tabav sotsiaalne
kommentaar välja oleks jõudnud". Võin sellele vastata: pidu oleks Salme
Keskuse haldajate poolt lihtsalt jõuga ära lõpetatud. Kas me oleksime seda
soovinud? Peo jätkumise tagasid kohene etteaste lõpetamine ja pidevad,
närvesöövad, peo lõpuni kestvad läbirääkimised turvatöötajate ja
majahalduriga.
Kui lõhkumisest tulenevad lisakulutused on teada ja eelarve endiselt lubab
on honorar 5000.- krooni aktsepteeritav. Vastasel juhul tuleb honorar katta
ühiselt.
Parimate soovidega,
Liivi Haamer
Eesti Arhitektide Liit
projektijuht
+372 611 7433
+372 5669 4109
liivi@arhliit.ee
www.arhliit.ee
________________________________
From: Jaan Elken [mailto:jaan@eaa.ee]
Sent: Tuesday, January 09, 2007 3:05 PM
To: Ingrid Mald-Villand; lill@schoenberg.ee; 'Margit Mutso'; 'Kalle
Vellevoog'; arvodisain@hot.ee; arvop@email.ee; 'Mikk Rand'; 'Liisi Ree';
rein.oja@draamateater.ee; janno@ruumilabor.ee; anu@eaa.ee;
interpreet@interpreet.ee; 'Karl Martin Sinijärv'; 'Ülar Mark'
Cc: 'Liivi Haamer'
Subject: Re: SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE
Tere Ingrid jt.,
Ka minu meelest oli pidu tore. Meie sekretär Maria Tromp edastas mulle et
"te ei aktsepteeri nii suure summa maksmist kunstnikele performance´i eest".
Küsitud 5000 krooni läheb jagamisele kolme kunstniku vahel.
Kui FIE arveldustest 33%sotsmaks ja 22% tulumaks maha võtta, pluss meigi ja
aksessuaaride kulud, jääb igale performerile alla tuhande krooni honorari.
Leian et seda ei ole intellektuaalse omandi ostmise eest palju, sest
performance on ainukordne, vaid kord ettekantav kunstisündmus, mitte
võrreldav õhtust-õhtusse korduva kaubandusliku interpretatsioonikunstiga,
nt. pillimehed.
Sandra Jõgeva on rahvusvaheliselt tuntud, ka CnOPT on Põhja-Ameerika
kunstimuusemites ja Saksamaa kunstikõrgkoolides üles astunud. Jah, ta jäi
lühikeseks, arhliidu administraatorite ja turvatöötajate katkestuse tõttu -
me ei tea kuhu see tabav sotsiaalne kommentaar välja oleks jõudnud.
Ene-Liis Semperi palkamiseks meil raha ei jätkunud, Kurvitzalt ja Peeter
Perelt küsisime - keeldusid. Ene-Liis Semperi ligi 10 aastat tagasi Eesti
Pangas ettekantud performance seisnes näiteks saadud honorari, st. 25 000
krooni ( praegu oleks see kordades kõrgem ) avalikus ärapõletamises - ja
kogu lugu. Performance` i lühidus ei ole probleem. Kapriisne, kohati
ebamugavgi kunstivorm, eeldab tellijalt tolerantsi, ei ole meelelahutuslik
tsirkuseprogramm.
Parimat,
Jaan Elken
esmaspäev, jaanuar 08, 2007
"Skandaal"
Aurora:
Lühidalt toimus järgmine. EKL kutsus mind (või rühmitust) esinema loomeliitude peale. Teate küll: näitljejate liit, kunstnike, kirjanike, arhitektide, sisearhitektide jne jne ametiühingud. Pidu, mis tundub rohkem olevat suunatud keskmisele ja vanemale generatsioonile (arutasime eile A-ga, 99% keskealistest meestest näevad koledad välja....), toimus Salme Kultuurikeskuses. Pakkusin enda asemele performance`it tegema rühmitust Cnopt. Kuna ka Niinale ei meeldinud mõte, et jälle kutsutakse tüdrukud silmailu pakkuma. Neile keskealistele. Enamuses koledad. Ja Cnopt tundus sobivalt radikaalne . Ja kohati füüsiline. Ekl president oli nende suhtes vist natuke kahtlustav, aga rõhus selle peale, et mina soovitasin. Enivei. Üleeile õhtul see toimus. Pidu nimelt. Minu roll oli jagada publikule rahustavaid tabletikokteile väikestest plasttopsidest (nagu haiglafilmidest nähtud) ja peegelkandikult. Kandsin punast ja musta pesu (Merepuiestee kaubanduskeskus, made in Turkey, soovitan!) ja punaseid tikkkontsaga sukksaapaid (tänud, Tiiu Poom!) Rühmituse C liikmed kandsid vastavalt valget ja musta ja Ri maikal oli kiri: "Ma ei ole pilves. See on vatt". Lisaks olid nad endile kleepinud musti täppe . Nad olid toonud publiku ette vaiba, millel seistes lõid nad kordamööda üksteisele pudeleid pähe puruks. Viina-, veini- ja õllepudeleid. Peas olid neil lisaks mütsidele telliskivid. Klaasikillud lendasid suures kaares laiali ja tekitasid performantidele kergeid pindmisi lõikehaavu. Mina pakkusin jätkuvalt tablette (Validol, palderjan ja ainsa keemilise psühhotroopikumina Fenazepam. Kõik Vene päritolu -- eriti viimase ravimi järele oli peokülastajate poolt nõudmist) Ühel hetkel sekkus etendusse lüheldane täidlane noormees rinnasildiga "Meeskond" ja lohistas ühe esineja minema. Selle peale lõin mina teise esineja pähe puruks peegli. Mis tekitas esineja kätte natuke sügavama kui pindmise haava. Lisaks oli etendusse kaasatud kunstnik P, kes pidi taguma gongi, aga pealtvaatajate kinnitusel seda ei teinud. Siis oli perfokas läbi, küll aga jätkus jagelemine turvatöötajate , kultuurimaja juhataja ja arhitektide liidu poolse korraldajaga. Nõuti meie kohest lahkumist, lubades vastasel juhul peo ära lõpetada või alternatiivina politseid. Meeldejäänud vestluskatkeid:
Arh Liidu naisterahvas: "Ja teie olete nüüd siit kadunud ! Roojasite põranda ära! (Autori vahemärkus: põrand oli graniidist ja klaasikillud ei teinud midagi) Te lubasite 10 min enne oma etteastet, et klaasikilde ei tule!"
Mina : " See oleks nagu te kutsuksite siisa Meie Mehe, aga 10 min enne kontserti ütlete, et laulu "Sinine Vilkur" ei tule.
Kultuurimaja juhataja: "Meie Mees on meil siin esinenud küll."
Rühmituse C. liige V: "Selles ma ei kahtle. Aga räägiksime nüüd sisulistest asjadest. Mind tiriti minu enda perfokast ära."
Kultuurimaja: " Aga on ju mingid normaalse käitumise reeglid ....."
Mina: "Soovite validooli, palderjani, fenazepaami?"
Kultuurimaja: " Ei soovi. /vaiksemalt, omaette/ Narkomaanid kah veel.
Turvamees: "Teid kutsuti siia esinema . Nüüd te olete seda teinud ja võite lahkuda."
EKL president: "Nad on kutsutud külalised."
Arh Liidu naine: "Mingid inimsed süüdistavad mind oma gongi varastamises!"
JNE JNE JNE
Sündmustest ette rutates: politseid ei tulnud ja lahkusime alles tükk aega hiljem. Omal soovil. Isegi gong leiti ülesse.Aitasime koristajatel oma tööd teha. Ja inimestele meeldis, nagu tuli lõpuks ja kergelt vabandades ütlema isegi Arhitektide Liidu naine, kes, vaeseke, korraldas sellist pidu esimest korda.
Ja huvitava faktina lisaksin baari, kust pakuti väga korralikke õunamartiinisid, mille klaasides hõljus õunaviil sisselõigatud K-tähega. Mis ei tähendanud ei Kunstnike ega Kirjanike Liitu, vaid Keskerakonda (roheline Granny Smith ka veel). Kõik sõimasid vastavat parteid, aga kokteile jõid siiski.
Ja ametliku lisana /alternatiivse vaatenurgana/ üritusena performance`t sotsiaalpoliitilisse konteksti paigutada lisan selle sissekande lõppu EKL juhataja meile, mis on saadetud kõigile ürituse korraldajatele:
SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE
Tere, head esmaspäeva peolistele!
Selline tunne, et peaks paar selgitavat sõna ütlema. Eriti arvestades, et kõik me ei pruugi kursis olle nende kaasaegse kunsti praktikatega, mida
kunstinoorus harrastab .
Cport on üks paremaid NonGratast võrsunuid performereid, ka seekord olid nad sotsiaalselt liigagi täpsed, tellis/kantpeade vestlus oli selle
lajatamise kõrval mis parteide vahel väljaspool maja toimub ju küllatki taltsas.Kunstnikud arvestasid isegi liigagi bukvalistlikult ürituse motot,
põmmpeade vestlus oli ju adekvaatne kommentaar /edasiarendus ka inter-graatsiast inspireeritud poksimatsile. Kas "piirides vägivald" (
nagu poksimatshil päris-spordi nime all ) on õilsam-ohutum kui teistsuguste reeglite järgi lavastatud simuleeritud vägivald?
Maja traditsioone kultuurimajana arvestades, on need seinad analoogset ennemgi näinud.
Vaatajate reaktsioon, segatud tunded, olid ju? Järelikult töötas? See aga on nö. ebatraditsiooniliste väljendusvahendite puhul esmatähtis.
Ainuke etteheide, valearvestus: liig-libe põrand lõi killud ülikaugele, mingi meetrikõrgune kilest-plastikust piire oleks mänguruumi kohe alguses
piiritlenud. Kõik reality`st performansisse sisenenud tegelased, nagu turvad, administraatorid ja järelkoristamine oli tasemel ja tuleb
siinkohal lugeda projekti õnnestunud (mitteplaneeritud) osaks. Nii nagu Sandra Jõgeva laialijagatavad rahustavad tabletidki. Peaaegu oleks
täitunud ka iga noore kunstniku soov, et politsei oleks aktsiooni sekkunud ja asjaosalised areteerinud. Nii hästi ei läha enamasti.
Õnneks kestsid segadused kunsti ümber mitte eriti pikka aega ja
kohaletulnud said peagi oma kohaletuleku põhieesmärkide st tantsu ja
lõbustuste juurde asuda.
Lugupidamisega,
Jaan Elken
EKL
----- Original Message -----
Lühidalt toimus järgmine. EKL kutsus mind (või rühmitust) esinema loomeliitude peale. Teate küll: näitljejate liit, kunstnike, kirjanike, arhitektide, sisearhitektide jne jne ametiühingud. Pidu, mis tundub rohkem olevat suunatud keskmisele ja vanemale generatsioonile (arutasime eile A-ga, 99% keskealistest meestest näevad koledad välja....), toimus Salme Kultuurikeskuses. Pakkusin enda asemele performance`it tegema rühmitust Cnopt. Kuna ka Niinale ei meeldinud mõte, et jälle kutsutakse tüdrukud silmailu pakkuma. Neile keskealistele. Enamuses koledad. Ja Cnopt tundus sobivalt radikaalne . Ja kohati füüsiline. Ekl president oli nende suhtes vist natuke kahtlustav, aga rõhus selle peale, et mina soovitasin. Enivei. Üleeile õhtul see toimus. Pidu nimelt. Minu roll oli jagada publikule rahustavaid tabletikokteile väikestest plasttopsidest (nagu haiglafilmidest nähtud) ja peegelkandikult. Kandsin punast ja musta pesu (Merepuiestee kaubanduskeskus, made in Turkey, soovitan!) ja punaseid tikkkontsaga sukksaapaid (tänud, Tiiu Poom!) Rühmituse C liikmed kandsid vastavalt valget ja musta ja Ri maikal oli kiri: "Ma ei ole pilves. See on vatt". Lisaks olid nad endile kleepinud musti täppe . Nad olid toonud publiku ette vaiba, millel seistes lõid nad kordamööda üksteisele pudeleid pähe puruks. Viina-, veini- ja õllepudeleid. Peas olid neil lisaks mütsidele telliskivid. Klaasikillud lendasid suures kaares laiali ja tekitasid performantidele kergeid pindmisi lõikehaavu. Mina pakkusin jätkuvalt tablette (Validol, palderjan ja ainsa keemilise psühhotroopikumina Fenazepam. Kõik Vene päritolu -- eriti viimase ravimi järele oli peokülastajate poolt nõudmist) Ühel hetkel sekkus etendusse lüheldane täidlane noormees rinnasildiga "Meeskond" ja lohistas ühe esineja minema. Selle peale lõin mina teise esineja pähe puruks peegli. Mis tekitas esineja kätte natuke sügavama kui pindmise haava. Lisaks oli etendusse kaasatud kunstnik P, kes pidi taguma gongi, aga pealtvaatajate kinnitusel seda ei teinud. Siis oli perfokas läbi, küll aga jätkus jagelemine turvatöötajate , kultuurimaja juhataja ja arhitektide liidu poolse korraldajaga. Nõuti meie kohest lahkumist, lubades vastasel juhul peo ära lõpetada või alternatiivina politseid. Meeldejäänud vestluskatkeid:
Arh Liidu naisterahvas: "Ja teie olete nüüd siit kadunud ! Roojasite põranda ära! (Autori vahemärkus: põrand oli graniidist ja klaasikillud ei teinud midagi) Te lubasite 10 min enne oma etteastet, et klaasikilde ei tule!"
Mina : " See oleks nagu te kutsuksite siisa Meie Mehe, aga 10 min enne kontserti ütlete, et laulu "Sinine Vilkur" ei tule.
Kultuurimaja juhataja: "Meie Mees on meil siin esinenud küll."
Rühmituse C. liige V: "Selles ma ei kahtle. Aga räägiksime nüüd sisulistest asjadest. Mind tiriti minu enda perfokast ära."
Kultuurimaja: " Aga on ju mingid normaalse käitumise reeglid ....."
Mina: "Soovite validooli, palderjani, fenazepaami?"
Kultuurimaja: " Ei soovi. /vaiksemalt, omaette/ Narkomaanid kah veel.
Turvamees: "Teid kutsuti siia esinema . Nüüd te olete seda teinud ja võite lahkuda."
EKL president: "Nad on kutsutud külalised."
Arh Liidu naine: "Mingid inimsed süüdistavad mind oma gongi varastamises!"
JNE JNE JNE
Sündmustest ette rutates: politseid ei tulnud ja lahkusime alles tükk aega hiljem. Omal soovil. Isegi gong leiti ülesse.Aitasime koristajatel oma tööd teha. Ja inimestele meeldis, nagu tuli lõpuks ja kergelt vabandades ütlema isegi Arhitektide Liidu naine, kes, vaeseke, korraldas sellist pidu esimest korda.
Ja huvitava faktina lisaksin baari, kust pakuti väga korralikke õunamartiinisid, mille klaasides hõljus õunaviil sisselõigatud K-tähega. Mis ei tähendanud ei Kunstnike ega Kirjanike Liitu, vaid Keskerakonda (roheline Granny Smith ka veel). Kõik sõimasid vastavat parteid, aga kokteile jõid siiski.
Ja ametliku lisana /alternatiivse vaatenurgana/ üritusena performance`t sotsiaalpoliitilisse konteksti paigutada lisan selle sissekande lõppu EKL juhataja meile, mis on saadetud kõigile ürituse korraldajatele:
SELGITUSED KUNSTIPROGRAMMI JUURDE
Tere, head esmaspäeva peolistele!
Selline tunne, et peaks paar selgitavat sõna ütlema. Eriti arvestades, et kõik me ei pruugi kursis olle nende kaasaegse kunsti praktikatega, mida
kunstinoorus harrastab .
Cport on üks paremaid NonGratast võrsunuid performereid, ka seekord olid nad sotsiaalselt liigagi täpsed, tellis/kantpeade vestlus oli selle
lajatamise kõrval mis parteide vahel väljaspool maja toimub ju küllatki taltsas.Kunstnikud arvestasid isegi liigagi bukvalistlikult ürituse motot,
põmmpeade vestlus oli ju adekvaatne kommentaar /edasiarendus ka inter-graatsiast inspireeritud poksimatsile. Kas "piirides vägivald" (
nagu poksimatshil päris-spordi nime all ) on õilsam-ohutum kui teistsuguste reeglite järgi lavastatud simuleeritud vägivald?
Maja traditsioone kultuurimajana arvestades, on need seinad analoogset ennemgi näinud.
Vaatajate reaktsioon, segatud tunded, olid ju? Järelikult töötas? See aga on nö. ebatraditsiooniliste väljendusvahendite puhul esmatähtis.
Ainuke etteheide, valearvestus: liig-libe põrand lõi killud ülikaugele, mingi meetrikõrgune kilest-plastikust piire oleks mänguruumi kohe alguses
piiritlenud. Kõik reality`st performansisse sisenenud tegelased, nagu turvad, administraatorid ja järelkoristamine oli tasemel ja tuleb
siinkohal lugeda projekti õnnestunud (mitteplaneeritud) osaks. Nii nagu Sandra Jõgeva laialijagatavad rahustavad tabletidki. Peaaegu oleks
täitunud ka iga noore kunstniku soov, et politsei oleks aktsiooni sekkunud ja asjaosalised areteerinud. Nii hästi ei läha enamasti.
Õnneks kestsid segadused kunsti ümber mitte eriti pikka aega ja
kohaletulnud said peagi oma kohaletuleku põhieesmärkide st tantsu ja
lõbustuste juurde asuda.
Lugupidamisega,
Jaan Elken
EKL
----- Original Message -----
teisipäev, jaanuar 02, 2007
Klatsh
Aurora:
X käis väljas naaberrriigi rockstaariga.Ja tal oli üheöösuhe H-ga. Samuti komandeeris X mulle edasi oma internetitutvuse D. Samuti suudlesin Ä -ga.Võimalik, vägagi võimalik, et rockstaarist asja ei saa (X puhul), aga H saatis vähemalt südamliku uusaaastasõnumi.
G-lt ei õnnestunud raha välja kaubelda. eksperimentaalse ürituse NB jaoks.
N käib jätkuvalt F-ga.
S aga Z-ga. Käib, aga salgab.
L on jätkuvalt üksi.
Samuti E.
K & F aga on "järgi proovinud " enamuse noori tüdrukuid, kes on seotud rühmitusega U.
Elu on perses.
X käis väljas naaberrriigi rockstaariga.Ja tal oli üheöösuhe H-ga. Samuti komandeeris X mulle edasi oma internetitutvuse D. Samuti suudlesin Ä -ga.Võimalik, vägagi võimalik, et rockstaarist asja ei saa (X puhul), aga H saatis vähemalt südamliku uusaaastasõnumi.
G-lt ei õnnestunud raha välja kaubelda. eksperimentaalse ürituse NB jaoks.
N käib jätkuvalt F-ga.
S aga Z-ga. Käib, aga salgab.
L on jätkuvalt üksi.
Samuti E.
K & F aga on "järgi proovinud " enamuse noori tüdrukuid, kes on seotud rühmitusega U.
Elu on perses.
Head Uut Aastat!
Aurora:
Minu poolt ka. Mul ei ole viirust, ainult võrksukas auk. Ja aastavahetuse olin Pärnus. Ja nüüd asjalik.
Minu poolt ka. Mul ei ole viirust, ainult võrksukas auk. Ja aastavahetuse olin Pärnus. Ja nüüd asjalik.
esmaspäev, jaanuar 01, 2007
Head uut aastat
Suurfilmi võtted algavad loetud tundide pärast. Ja nagu kiuste on tabanud mind üks nendest boonus-viirustest, mis keeravad seedimise tuksi, ajavad pidevalt oksele ja kehatemperatuuri ebameeldivalt kõrgele. Võttes sellega igasuguse jõu. Ei tea, milleks see nüüd kasulik oli, et aasta tuli vahetada vanaema diivanil vee ja tablettide peal ja et ma ei olnud võimeline täna ettevalmistuses osalema. Nõme. Ei ole meeldiv niimoodi võttesse minna. Selle asemel, et asjad oleks kontrolli all ja kõigest toimuma hakkavast ülevaade, ei ole mul kontrolli endagi üle. Luuseri ja äbariku tunne. Vastik, harjumatu. Kuigi hetkel juba tundub, et ma siiski ei oksenda homme kõiki neid sadat kolmekümmet inimest täis.
Tellimine:
Postitused (Atom)