Esmaspäev, juuli 06, 2009

Ta lendab mesipuu poole

Tartu oli idülliline. Olin ühe öö P juures, kes tutvustas mulle tema galeriis näitust tegevat vene kunstnikku, luuletajat ning ajakirjanikku. Keskealine naine, kes oli Tartus koos oma kahe teismelise pojaga. Mingil määral dissident, kes tutvustas mulle põhjalikult väga veidrat, kuid nähtavasti mõjukat Peterburi ja Moskva kunstiscene`i. Rahvakunstile viitavad tikandvaibad kohtuvad tshastushka-kultuuri ja poliitilise satiiriga. Kohati naljakas ja jabur, hoolimata sellest, et liiga kohaliku poliitika keskne kunst mind eriti ei huvita -- see, mida ta tutvustas, oli midagi muud, juba järgmine tasand. Ja venelaste luuleõhtud tundusid olevat atraktiivsemad kui siinsed, vähemalt selle naise näidatud videote põhjal otsustades. Ta oli Moskva ja Peterburi luuletajate seltskonna Eestisse toomisest väga huvitatud ning loota on suuremat vene dissitentliku luule ja kunsti invasiooni juba sügisel.
Kohtusin oma Tartu tuttavatega -- üheaegselt M ka K-ga, kes küll selle kohtumise lõpuks omavahel totaalselt tülli pöörasid. K lahkus M nokkimiste peale vaikides ja vihaselt, isegi mulle head aega ütlemata. T ja tema sõpradega sattusin Saadjärve äärde ning jäin lõpuks Tallinna bussist maha.
Pühapäeval jõudsin laulupeo viimase päeva teisele poolele. Seal oli oluliselt külmem ja oluliselt rohkem rahvast, kui ootasin. Ja oluliselt vähem hitte. Aga üldiselt muljetavaldav.
Nüüd ootan, et mongol välja ilmuks, et koos A-ga temast videot tegema hakata. Meediakunstnik hüppas viimasel minutil alt ära. Peangi hakkama küsimusi üles kirjutama.

1 kommentaar:

K ütles ...

Head aega.