"Elamise kunst" Kunstihoones

Aurora:

Kõik lugupeetud lugejad ja kaasaelajad on oodatud sel reedel kl 17 Kunstihoonesse, kus toimub Kunstnike Liidu aastanäituse "Elamise kunst" avamine. Nii palju, kui oma installatsiooni sinna viies nägin, on ohtralt väljas vanema põlvkonna maali ja graafikat. Põldroosi, Ootsingu, Neidre, Tihemetsa (?), Pääsukese, Subbi, Nageli (ma mõtlen seeniori, kelle maalid meeldivad mulle isiklikult väga), Pallo-Vaigu, Roosvaltide austajad, see näitus on teile!
Ja kui kunstikaugematel, aga vanasse heasse maalikunsti ja graafikasse kiindunutel on küsimus, miks nimetatute ja veel paljude teiste loomingut nii harva näha saab, võin vastata ka sellele. Sest mu oma ema on vanema põlvkonna staar-maalija. Asi on järgmine: enamus näitusi on tänapäeval kuraatori-näitused. See tähendab, et viimane ise valib oma näitusele esinejad ja kutsub neid isiklikult. Mõnikord on ka poolavalik konkurss, aga siis otsustatakse tavaliselt kirjalike projekti ja lisamaterjali põhjal. Selline lähenemine on aga rõhuvale osale vanadest kunstnikest võõras. Isegi alandav. Nemad on aastakümneid harjunud viima oma töid Kunstihoonesse zhürii ette ja mitte projekte kirjutama. Kunstnike Liidu aastanäitusel, vähemalt sellel, ongi selline süsteem. Kunstihoone oli tööde vastuvõtu päeval maale ja raamitud graafikat täis ning zhürii koos kujundajaga otsustas, mis näitusele läheb. Kuigi näiteks minu ema ei osa ei võtnud, kuna oli vaja juba varem osavõtusoovist koos mingisuguse projektikirjeldusega teada anda. Ja see oli talle liig.
Nii. See oli päeva rahvahariduslik heategu. Ma loodan, et see oli just see asi, mida mõni lugejatest on alati teada saada tahtnud. Murdnud pead, miks Kunstihoones on nii harva Subbi akte ja Pääsukese poisse muusikariistadega....